Riski- ja ohutusõpetus (0)

Töötervishoiu ja ohutuse seadus
Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised (müra, vibratsioon , õhutemperatuur ja -niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised ( mikroorganismid , rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised
Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad
 
Töökeskkonna spetsialist
Töökeskkonna volinik
Kas palgaline kohustus?
 jah
 jah, saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu
Valitakse kuidas?
 
 tööandja määrab kas oma tööandjate hulgast või kasutab pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat
 töötajate poolt valitud esindaja
Kui kauaks ?
 
 pole mainitud
 kuni 4 aastat
Koolitus?
 
 ta on juba koolituse saanud
 tööandja kulul vajalik välja- ja täiendõpe
Otsused töökeskkonna suhtes
võib peatada töö ohtlikus töölõigus, teha ettepanekuid ohu kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks
võib peatada töö ohtlikus töölõigus, teha ettepanekuid ohu kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks
Töötervishoiu teenus on on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet.
Töötervishoiu arst töötab töötervishoiuteenuseid osutavas asutuses
Tööõnnetused on Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused pole tööõnnetused.
Kes peavad uurima tööõnnetust (vt. määrust "Tööõnnetuste ja kutsehaiguste teavitamise, registreerimise...., Tööinspektsiooni kodulehelt)?
Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, surmaga lõppenud õnnetusi uurib tööinspektor, vajaduse korral uurib ta ka teisi tööõnnetusi
Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral?
Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode , sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.
Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb vormikohase raporti koostamisega . Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse vormikohase tööõnnetuse raporti.
Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks.
Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.
Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Akti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist
Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus , tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist, esitades järgmised andmed:
• Töötaja ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon;
• Tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
• Sündmuse lühikirjeldus;
• Tööandja nimi ja aadress
• Teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid.
Riskianalüüsi mõiste
Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust.
Juhendmaterjalid riski hindamise 5 sammu

Teabe kogumine, töökeskkonna ohutegurite kindlakstegemine

Töökeskkonna ohutegurite tuvastamine ja kaardistamine

Töökeskkonna ohuteguritega seotud riskide suuruse (taseme) hindamine

Töötervishoiu- ja tööoohutuse tegevuskava koostamine

Riskianalüüsi dokumenteerimine
Praktilised tegevused töötajate kaasamiseks riskihindamisel (vt. Üldteavest!)

• Informeeri
  
• Delegeeri
  
• Selgita
  
• Nõusta
  
• Motiveeri
  
• Loo koostöö õhkkond
  
• Vajadusel tule toime negatiivsete hoiakutega (niikuinii midagi ei võeta ette jms)
  

Riskitasemete määratlus
Vähene - mööduv haigus või vigastus, mis ei põhjusta püsivat kahju = 1;
Ohtlik - põhjustab suuremat või püsivat terviseriski, nagu põletushaavad, põrutused, kuulmise vähenemine, astma, jne = 2.
Väga ohtlik - tagajärg põhjustab püsivaid ja pöördumatuid kahjustusi, näiteks jäsemete kaotus, mürgistused, surmaga lõppev õnnetus, paljude töötajatega juhtunud õnnetused, jne. = 3
Oletatavat tõenäosust võib määrata:
Ebatõenäoline - on juhtum, mis esineb harva ja millel puudub seaduspärasus = 1;
Vähetõenäoline - - on juhtum, mis esineb korduvalt, kuid ebareeglipäraselt = 2;
Tõenäoline - on juhtum, mis esineb pidevalt ja reeglipäraselt = 3.
Riski suuruse hinnang ja arvuline väärtus (tagajärje ja oletatava tõenäosuse koodi korrutis) on esitatud riskimaatriksis:
Tagajärg →
Vähene (1)
Ohtlik (e. kahjulik) (2)
Väga ohtlik (3)
Tõenäosus ↓
Ebatõenäoline (e. võimatu) (1)
Olematu risk (e. tühine) (1)
Vähene risk (e. talutav) (2)
Lubatav risk (e. ohustav) (3)
Vähetõenäoline (e. võimalik) (2)
Vähene risk (e. talutav) (2)
Lubatav risk (e. ohustav) (4)
Lubatav koos kontrollimisega (e. kahjustav ) (6)
Tõenäoline (3)
Lubatav risk (e. ohustav) (3)
Lubatav koos kontrollimisega (e. kahjustav) (6)
Lubamatu risk (e. eluohtlik) (9)