Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÜSIMUSED määruse „Hea laboritava nõuded ja kord“ kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline seadus on nimetatud määruse aluseks?
  • Millistes valdkondades rakendatatkse nimetatud määrust?
  • Miks peab laboris olema kvaliteediprogramm?
  • Millised on kvaliteeditöötaja kohustused?
  • Millised nõuded peab olema täidetud kemikaalide käitlemisel?
  • Mis on katsesüsteem ja millised on nõuded bioloogilisele katseüsteemile?

KÜSIMUSED määruse „Hea laboritava nõuded ja kord“ kohta


1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks?
Määrus „Hea laboritava nõuded ja kord“ kehtestatakse Kemikaaliseaduse alusel
2. Millistes valdkondades rakendatatkse nimetatud määrust?
Hea laboritava nõudeid ja korda rakendatakse Kemikaaliseaduse kohaselt kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine , söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. Head laboritava kohaldatakse uuringutele, mis viiakse läbi laboris, kasvuhoones või välitingimustes.
3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused
Labori juhtkonna kohustusteks on hoolitseda selle eest, et laboris töö toimiks. Et oleksid olemas sobivad ruumid, seadmed , vahendid ja materjalid ning piisavalt kvalifitseeritud töötajaid. Hoolitsema selle eest, et laboris toimuks töö nõuetekohaselt.
4. Miks peab laboris olema kvaliteediprogramm?
Laboris peab olema kvaliteediprogramm, et tagada uuringute tegemine vastavalt heale laboritavale.
5. Millised on kvaliteeditöötaja kohustused?
Kvaliteeditöötajad peavad kontrollima, kas uuringukava sisaldab hea laboritava täitmiseks vajalikku informatsiooni, ja selle kontrolli tulemuse dokumenteerim. Kas uuringud on läbi viidud vastavalt heale laboritavale, kas uuringukavad ning standardne töökord on uuringute läbiviijatele kättesaadavad ja kuidas neid järgitakse.Kvaliteeditöötaja peab vaatama üle lõpparuanded ja tegema kindlaks, kas meetodeid , protseduure ja vaatlusi on kirjeldatud täpselt ja täielikult ning kas esitatud tulemused kajastavad täpselt ja täielikult uuringu algandmeid, esitama kontrolli tulemused kohe kirjalikult labori juhtkonnale, uuringujuhile ja uuringuetapi juhile, vajaduse korral ka teistele asjakohastele juhtidele; koostama ja allkirjastama lõpparuandesse lisatava aruande, milles esitatakse kontrollimise viisid, kontrolli teostamise kuupäevad ja kontrollitud uuringuetapid ning juhtkonnale, uuringujuhile ja vastava uuringuetapi juhile kontrolli tulemuste esitamise kuupäevad.
6. Kirjelda nõudeid labori ruumidele
Labori ruumid peavad olema uuringu nõuetele vastava ehituse, suuruse ja asukohaga ning võimaldama viia miinimumini uuringut häirivate kõrvaltegurite toime. Labori ruume tuleb kavandada nii, et iga uuringu nõuetekohaseks läbiviimiseks oleks võimalik erinevad tegevused vajalikul määral eraldada.
7. Millised nõuded peab olema täidetud kemikaalide käitlemisel?
Kemikaalid peavad olema märgistatud. Märgistusel esitatakse andmed nende identifitseerimiseks, säilivusaja lõppkuupäev ja hoidmise erijuhised ning vajadusel märgitakse koostisainete kontsentratsioon.
8. Mis on katsesüsteem ja millised on nõuded bioloogilisele katseüsteemile?
Katsesüsteem on ükskõik milline uuringus kasutatav bioloogiline, keemiline või füüsikaline süsteem või nende kombinatsioon.
Nõuded bioloogilisele katsesüsteemile:
Tuleb luua sobivad püsitingimused, andmete kvaliteedi tagamiseks.
Äsja vastuvõetud uued loomsed ja taimsed katsesüsteemid tuleb isoleerida kuni nende tervisliku seisundi hindamiseni. Ebahariliku suremuse või haigestumuse korral ei või vastavat partiid uuringutes kasutada ning see tuleb vajadusel nõuetekohaselt hävitada. Katsetesse võetakse üksnes katsesüsteeme, millel ei ole uuringu eesmärki või läbiviimist mõjutada võivaid haigusi või seisundeid. Uuringu käigus haigestunud või vigastada saanud katsesüsteemid tuleb isoleerida ja ravida, kui see on uuringu terviklikkuse või kvaliteedi seisukohast vajalik. Enne uuringu algust või uuringu ajal diagnoositud haigused ja nende ravimeetmed tuleb dokumenteerida.
Teave katsesüsteemide päritolu, saabumiskuupäevade ja - seisundite kohta tuleb säilitada.
Peavad olema kohanenud uurimiskeskkonnaga enne katsete algust. Katsesüsteemide puure või mahuteid tuleb kasutamise ajal sobivate ajavahemike järel puhastada ja saneerida. Katsesüsteemiga kokkupuutuvad materjalid ei tohi olla saastunud uuringut mõjutada võival määral. Kahjuritõrjevahendite kasutamine tuleb dokumenteerida.
Väliuuringute katsesüsteemid tuleb paigutada selliselt , et katse ajal või eelnevalt kasutatud pestitsiidid ei mõjutaks uuringut.
BA - 13
KÜSIMUSED määruse-Hea laboritava nõuded ja kord-kohta #1 KÜSIMUSED määruse-Hea laboritava nõuded ja kord-kohta #2 KÜSIMUSED määruse-Hea laboritava nõuded ja kord-kohta #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hea laboritava nõuded ja kord
10
docx

Hea laboritava nõuded ja kord

Hea laboritava nõuded ja kord 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Kemikaaliseadus. 2. Millistes valdkondades rakendatakse nimetatud määrust? Seda rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused

Ainetöö
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas
42
docx

EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas

(1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. 2. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 1. jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine

Õigus
Seadused ja määrused-lisatud sisukord
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd

Riskianalüüs
Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

Põllumajandus
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd,

Õiguskaitseasutuste süsteem
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus 16 Noortelaagri näidispõhimäärus 18

Amet
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

5 Uue generatsiooni motiveerimine 110 4.6 Kontrollimine 111 4.6.1 Kontrolli olemus 111 4.6.2 Kontrolli liigid 111 4.6.3 Kontrolli läbiviimine 113 4.6.4 Kontrollsüsteemi kohta esitatavad nõuded 113 4.6.5 Sisekontrolli korraldamine ettevõttes 113 4.6.5.1 Sisekontrolli üldiseloomustus 113 4.6.5.1 Sisekontrolli põhiülesanded 114 5. Kommunikatsioon ja juhtimine 115 5

Juhtimine
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

17 Kasutatud kirjandus 310 7 8 1 Sissejuhatus 1.1 Uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks oli Eesti erinevates piirkondades ehitatud ning erinevas vanuses olevate põhikonstruktsioonina puidust ehitatud korterelamute kaardistamine, ehitustehnilise seisukorra hindamine ja elanike hinnangute väljaselgitamine nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. Uuringu eesmärgiks olnud puitkorterelamute ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks oli lepinguline kohustus:  kaardistada 25 erinevas vanuses ja erinevas piirkonnas asuva korterelamu ehitustehniline ja sisekliima seisukord;  süstematiseerida kaardistamisel saadud andmed, et neid saaks kasutada analüüsideks ning probleemide lahenduste väljatöötamiseks;  analüüsida kaardistamisel saadud andmeid ja anda ülevaade uuritud korterelamute

Ehitusfüüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun