Kliimaseadmed (3)

Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta.
Reguleerimisala
Käesoleva määruse eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A- lisas loetletudfluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasidkoos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidadessilmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, milleühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata
ja seda vajaduse korral ajakohastada.
Käesolev määrus käsitleb I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasidepiiramist, kasutamist, kokkukogumist ja hävitamist; kõnealuseid gaasesisaldavate toodete või seadmete märgistamist ja kõrvaldamist; kõnealustegaaside kohta teabe esitamist; artiklis 8 osutatud kasutusvõimaluste
kontrollimist ning artiklis 9 ja II lisas osutatud toodete ja seadmeteturuleviimise keelamist ning käesoleva määrusega ettenähtud tegevustessekaasatud töötajate ja ettevõtjate koolitamist ning sertifitseerimist.
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) fluoritud kasvuhoonegaasid – fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud
(PFC) ja väävelheksafluoriid (SF6), nagu on loetletud
I lisas, ning neid aineid sisaldavad valmistised, kuid välja
arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta
osoonikihti kahandavate ainetekohta (1) alusel kontrollitavad ained;
2) fluorosüsivesinik – orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust
ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku
aatomit;
3) perfluorosüsivesinik – orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust
ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku
aatomit;
4) globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal – fluoritud kasvuhoonegaasi
mõju kliimasoojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi
põhjustatud mõjuga.
5) valmistis – käesoleva määruse kohustuste rakendamisel, välja
arvatud hävitamine, segu, mis koosneb kahest või enamast ainest,
millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas, välja arvatud
juhul, kui valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal
on alla 150.
6) käitaja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll
käesoleva määrusega hõlmatud seadmete ja süsteemide tehnilise
toimimise üle; liikmesriik võib määratavatel eritingimustel nimetada
käitaja kohustuste eest vastutavaks omaniku;
7) soojuspump – seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril
soojust õhust, veest või maast ja edastab soojust;
8) lekke tuvastamise süsteem – taadeldud mehaaniline , elektriline või
elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks,
mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat;
9)süsteem, milles kõik külmutusagensitsisaldavad osad on tihendatud keevitamise, kõvajoodisjootmisevõi sarnaste püsiliidete kasutamise teel, mis võivad sisaldada
kaetud ventiile ja kaetud teenindusavasid, mis võimaldavad nõuetekohast
parandamist või ladustamist ja mille testitud lekkemäär on
vähem kui 3 grammi aasta kohta pinge all, mis vastab vähemalt
veerandile lubatud pingest ;
10) mahuti – toode, mis on eeskätt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside
veoks või ladustamiseks;
11) ühekordselt täidetav mahuti – mahuti, mis ei ole ette nähtud
korduvtäitmiseks ja mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmete
või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või kõrgepingejaotlate
hooldus - ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või
süsteemide täitmisel, või fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate
lahustite ladustamisel või veol;
12) kokkukogumine – masinatest, seadmetest ja mahutitest pärit fluoritud
kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine ;
13) ringlussevõtt – kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine
pärast põhipuhastusi;
14) taastamine – kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine,
et see vastaks kehtestatud toimimisnormidele;
15) hävitamine – menetlus, mille käigus kogu fluoritud kasvuhoonegaas
või suurem osa sellest muundatakse püsivalt või lagundatakse
üheks või enamaks püsivaks aineks, mis ei ole fluoritud kasvuhoonegaas;
16) paikne rakendus või seade – rakendus või seade, mis töötamise ajal
tavaliselt ei liigu;
Piiramine
1. I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate selliste
paiksete rakenduste nagu jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade,
sealhulgas nende kontuuride, samuti tuletõrjesüsteemide käitajad
võtavad kõik meetmed, mis on tehniliselt teostatavad ega tekita ebaproportsionaalseid
kulutusi, et:
a) välistada kõnealuste gaaside lekkimine ja
b) kõrvaldada igasugune tuvastatud leke nii kiiresti kui võimalik.
2. Lõikes 1 osutatud rakenduste käitajad tagavad, et sertifitseeritud
töötajad, kes vastavad artikli 5 nõuetele, kontrollivad rakenduste lekkekindlust
järgmise ajakava kohaselt:
a) selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 3 kg või rohkem
fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga 12
kuu järel; seda sätet ei kohaldata seadmete suhtes, mis on varustatud
alla 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate hermeetiliselt suletud
süsteemidega ja mis on sellele vastavalt märgistatud;
b) selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 30 kg või rohkem
fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kuue
kuu järel;
c) selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 300 kg või rohkem
fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kolme
kuu järel.
Pärast lekke kõrvaldamist kontrollitakse rakenduste lekkekindlust ühe
kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „lekkekindluse kontrollimine”
seda, et seadet või süsteemi kontrollitakse lekkeohu tõttu, kasutades
otseseid või kaudseid mõõtmismeetodeid ning keskendudes seadme või süsteemi nendele osadele, milles lekkimise oht on kõige tõenäolisem.
Otsesed ja kaudsed lekkekindluse kontrollimise mõõtmismeetodid
täpsustatakse lõikes 7 osutatud standarditud kontrollinõuetes.
3. Lõikes 1 osutatud, 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase
sisaldavate rakenduste käitajad võtavad kasutusele lekke tuvastamise
süsteemid. Kõnealuseid lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt
kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine.
Kui sellised tuletõrjesüsteemid on paigaldatud enne 4. juulit 2007, tuleb
lekke tuvastamise süsteemid paigaldada 4. juuliks 2010.
4. Kui nõuetekohaselt toimiv asjakohane lekke tuvastamise süsteem
on kasutusele võetud, võib lõike 2 punktide b ja c alusel nõutavate
kontrollide sagedust poole võrra vähendada.
5. Kui tuletõrjesüsteemide puhul on kasutusel ISO standardile 14520
vastav kontrollikord, võib kõnealuseid kontrolle käsitada käesoleva
määruse nõuetele vastavatena, tingimusel et sellised kontrollid viiakse
läbi vähemalt sama sagedusega.
6. Lõikes 1 osutatud, 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase
sisaldavate rakenduste käitajad registreerivad rakendustes kasutatavate
fluoritud kasvuhoonegaaside koguse ja laadi , mis tahes lisatud kogused
ning hooldus- ja teenindustöö ja lõpliku hävitamise jooksul kokku
kogutud kogused. Käitajad registreerivad samuti muu asjakohase
teabe, sealhulgas hooldus- või teenindustöid osutanud äriühingu või
tehniku andmed; samuti registreeritakse lõigete 2, 3 ja 4 kohaste kontrollide
kuupäevad ja tulemused ning asjakohase teabe lõike 2 punktides
b ja c nimetatud paikse varustuse rakenduste kindlakstegemiseks. Registreeritud
andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks pädevale asutusele
ja komisjonile.
7. Komisjon kehtestab lekkekontrolli standardnõuded iga lõikes 1
osutatud rakenduse jaoks. Need meetmed, mille eesmärk on muuta
käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse
vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.