Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avalik teenistus palgaküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ametnik täidab teenistuskohustusi halvasti kas asutusel on õigus palka vähendada?
  • Kui asutus viivitab palga maksmisega kas ametnikul õigus nõuda viivist?
  • Mis teatud ametnike palgaõiguseid reguleerib?
  • Kuidas peaks arvestama palka politseiametnikule kes tegi 24022015 ületunde vahetus lõppes kell 2400?
  • Mida oluline rõhutada?
Iseseisev töö, teema: “PALK” .
Küsimustik – läbi töötada arvestuseks.
  • Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordset palka kogu vahetuse eest?
    ATS § 40 lg 4 ütleb, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab ametiasutus riigipühal töötamise eest 2-kordset põhipalka. Seega jah, 2-kordset palka makstakse kogu vahetuse eest, mis langeb riigipühale. Kui aga ametniku vahetus algab näiteks 20.08 kell 7 õhtul ja lõpeb 21.08 kell 7 hommikul , siis 2-kordset palka makstakse 20.08 töötatud 5 tunni eest, ülejäänud vahetus langeb kuupäevale 21.08 ning nende 7 tunni eest saab ametnik tavapärast palka.
  • Kas ATS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui ametnik täidab teenistuskohustusi halvasti, kas asutusel on õigus palka vähendada?
    ATS § 61 lg 3 ütles, et ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral:
  • kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks;
  • kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra ametiasutuse eelarve väheneb.
    Seega ei ole ATS-is reeglit selliseks juhtumiks ning amentiku palka ei ole õigust vähendada halvasti täidetud teenistuskohustuste tõttu.
  •  Kui palgapäev satub nädalavahetusele – millal tuleb palk ametnikule üle kanda?
    TLS-is reguleeritakse selline asi ära: § 33 lg 2: kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
    ATS-is aga sellist regulatsiooni ei ole. ATS-is (§63) on öeldud , et palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord. Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.
    Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu .
  • Kui asutus viivitab palga maksmisega – kas ametnikul õigus nõuda viivist?
    ATS § 62 lg 5 ütleb, et palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
  • Mis järgmistest on palga komponentideks (arvestatakse keskmise töötasu hulka):
    • Lähetustasu - JAH
    • preemia - JAH
    • haigushüvitis - EI
    • puhkusetasu - EI
    • asendustasu - JAH
    • valveajatasu - JAH
    Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ütleb, et määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses.
    ATS § 61 lg 1 ütleb, et ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast (muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast) ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3, § 39 lõikes 6, § 40 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 57 sätestatud lisatasudest.
    ATS § 38 lg 3: valveaja eest tuleb ametnikule maksta lisatasu , mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast, või hüvitada see tema taotlusel täiendava vaba ajaga , mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest.
    ATS § 39 lg 6: ametiasutus hüvitab ületunnitöö , makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.
    ATS § 40 lg 3: kui ametniku tööaeg langeb ööajale, maksab ametiasutus ametnikule ööajal töötamise eest 1,25-kordset põhipalka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel.
    ATS § 40 lg 4: kui tööaeg langeb riigipühale, maksab ametiasutus riigipühal töötamise eest 2-kordset põhipalka.
    ATS § 57 lg 4: ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel (anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest) asendab puuduvat ametnikku , makstakse lisaks tema oma palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava ametniku põhipalgast proportsionaalselt asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahuga.
    ATS § 57 lg 5: ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel (anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele ametnikule, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest) asendab puuduvat ametnikku, säilitatakse tema senine palk. Kui asendatava ametniku põhipalk on suurem, siis makstakse asendavale ametnikule suuremat põhipalka, võttes arvesse asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahtu.
  • Uurige palun “keskmise töötasu” määrust! Kui 30.09. tekkis keskmise töötasu arvestamise vajadus – siis mis perioodid/päevad/kuud keskmise töötasu arvestuses rolli mängivad?
    Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2: keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus.
    Seega antud näite puhul on keskmise töötasu arvestamise kuudeks märts, aprill, mai, juuni, juuli, august.
  • Kas asutus saab ametniku palka ühepoolselt vähendada?
    ATS § 61 lg 3: Ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral:
    1) kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks;
    2) kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra ametiasutuse eelarve väheneb.
  • Kas ametnikele on tagatud töötajatega võrreldav palga säilitamise kohustus perekondlike takistuste korral (tööajast)? Miks oluline personalitöö korraldamise aspektist?
    Jah, ATS § 64: ametnikule säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui ametnikult ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.
    Oluline selle jaoks, et sellise vajaduse tekkel oleks ametnikule säilitatud keskmine palk.
  • Kas avaliku teenistuse õiguses on veel seadusi, mis teatud ametnike palgaõiguseid reguleerib?
    Jah. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus.
  • ATS sätestab, et avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ametnikule palka ei maksta (kui seadus ei sätesta teisiti). Millistel juhtudel siis palka maksma ei pea?
    ATS § 83: Avaliku võimu teostamise õigus peatub:
    1) ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad;
    2) puhkuse ajaks;
    3) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses;
    4) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks;
    5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid;
    6) ajaks, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 78 lõike 1 alusel, samuti ajaks, kui ta on teenistusest kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel;
    7) ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all;
    8) muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.
  • Kas ametnikele kehtivad miinimumpalga reeglid?
    Põhipalga määrad või nende vahemikud ei ole enam fikseeritud keskse palgaastmestikuga, vaid ametiasutuse palgaastmestikuga (palgaastmestik on kehtestatud palgajuhendiga). Seega ei tule ATS-ist välja, et ametnikele kehtiksid miinimumpalga reeglid.
  • Nimeta palgapoliitika eesmärgid (Rahandusministeeriumi näitel; 3)?
    • Avaliku teenistuse palgapoliitika eesmärk on tagada vajaliku ettevalmistusega tööjõu olemasolu ning professionaalne järjepidevus .
    • Palgasüsteem peab olema konkurentsivõimeline ning õiglane, aga arvestama riigi eelarvega .
    • Avaliku teenistuse palgatase ei saa olla konkureerivates tööturu segmentides turuliider ega ka riigieelarve võimalusi ületav, sest see kahjustaks Eesti majanduse jätkusuutlikkust. Samas ei tohi avaliku teenistuse palgatase turu sarnaste tööde palgatasemest maha jääda, sest nii kannataks avaliku teenistuse jätkusuutlikkus. Koos konkurentsivõimega püüdleb avaliku teenistuse palgapoliitika õiglustunde suurendamise poole, mis tähendab selgeid aluseid palgaotsustele.

  • Kas asutus saab ametniku palgast ühepoolselt kinni pidada tel.liimiti ületava kulu? Kas võrreldav õigus on ka tööandjatel töötajate suhtes?
    Jah, ATS § 62 lg 14ütleb, et ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa. Sama kehtib ka tööandjatel töötajate suhtes (TLS § 78 lg 2).
  • Ületundide kompenseerimine:
    kumb valik on eelistatud: a) lisatasu b) kompenseeriv vaba aeg? Kas selline küsimusepüstitus on põhjendatud?
    Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb: ületunnitööd on võimalik hüvitada kas rahaliselt (ületunnitöö lisatasu) või vaba aja andmisega (ATS § 39 lg 6). Kui TLS-s (vt TLS § 44 lg 6) on eelduseks ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga, siis ATS-st nähtub , et reeglina hüvitatakse ületunnitöö rahas, kuid ametniku taotlusel peab selle asendama vaba aja andmisega. Sisuliselt on hüvitamise viisi valik jäetud ametnikule. Kui ametnik teistsugust soovi ei väljenda, hüvitatakse ületunnitöö lisatasu maksmisega. TLS-s on sellest erinevalt seadusega kehtestatud eeldus (hüvitamine vaba ajaga), kui mõlemad pooled ei ole nõustunud hüvitamisega rahas. Seega on ATS-iga antud ametnikule suurem otsustusõigus ja
    eelis töötajate ees, et kompenseerida ATS-ga ametnikule kehtestatud piiranguid.
  • Kuidas peaks arvestama palka politseiametnikule, kes tegi 24.02.2015. ületunde, vahetus lõppes kell 24.00.? Mida oluline rõhutada?
    Töötajale tuleb arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui ka riigipühal töötatud tundide eest. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et kui riigipühal töötamise eest tuleb maksta kahekordset töötasu ja ületundide eest 1,5-kordset, siis riigipühal ületunnitööd ei tasustata kokku nö 3,5-kordselt vaid 2,5-kordselt. Ehk kehtib põhimõte, mille kohaselt nö baastasu topelt arvestama ei pea. Baastasu arvestatakse üks kord läbi vastavate koefitsentidega ja liidetakse.
  • Vasakule Paremale
    Avalik teenistus palgaküsimused #1 Avalik teenistus palgaküsimused #2 Avalik teenistus palgaküsimused #3 Avalik teenistus palgaküsimused #4 Avalik teenistus palgaküsimused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hhaponen Õppematerjali autor
    TMK aine avalik teenistus eksami kordamisküsimused.

    Sarnased õppematerjalid

    Avalik teenistus distsiplinaarvastutus
    8
    doc

    Avalik teenistus distsiplinaarvastutus

    Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kriminaalkaristusega, ilma et t

    Personalitöö
    Avalikuteabe seadus
    10
    doc

    Avalikuteabe seadus

    6) Kaitseliit 7) Riigikontroll 8) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. 3. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksusteg ; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. 4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. 5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku omavaIitsuse ametiasutuses. 6. Avalike teenistujate liigid : 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. 7. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel

    Asjaajamine
    Tööõigus-töölepingu seadus
    6
    docx

    Tööõigus, töölepingu seadus

    Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesa

    Tööõigus
    Tööõiguse eksami kordamisküsimused
    16
    doc

    Tööõiguse eksami kordamisküsimused

    kokkulepitud tööd tegema. Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul. Töötegemisel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. 3. Töötamine avalikus teenistuses 1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. 4. Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik

    Tööõigus
    Koondamise erisused
    4
    doc

    Koondamise erisused

    Koondamise erisused Antud referaati koostades kasutasin töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadust. Koondamine on töötaja ja tööandja töösuhete lõpetamine majanduslike raskuste tõttu. See protsess on töölepingu seaduses ja avaliku teenistuse seaduses üsna täpselt reguleeritud ning töölepingu lõpetamine peab olema seaduslikult läbi viidud. Lisaks veel on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine, kui tööandjale kuulutatakse välja pankrot või lõppeb pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamine töölepingu seaduse alusel Töölepingu seaduse põhjal enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu on tööandja kohustatud töötajale pakkuma võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui antud muudatused ei põhjusta tööandjale suuri kulusid. Tööa

    Õigusõpetus
    Koondamise erisused-referaat
    3
    doc

    Koondamise erisused (referaat)

    Koondamise erisused TÖÖLEPINGU SEADUSEGA Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sellist töölepingu erakorralist lõpetamist nimetatakse koondamiseks. Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel samuti pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatuse

    Õigusõpetus
    Tööõiguse kontrolltöö 49 küsimust vastustega
    21
    doc

    Tööõiguse kontrolltöö 49 küsimust vastustega

    7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. 4. Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik

    Tööõigus
    Õiguse konspekt
    45
    docx

    Õiguse konspekt

    Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ­ ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium ­ piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir ­ kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on

    Õiguse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun