Avalik teenistus palgaküsimused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Avalik teenistus distsiplinaarvastutus

Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kriminaalkaristusega, ilma et t

Personalitöö

10

doc

Avalikuteabe seadus

6) Kaitseliit 7) Riigikontroll 8) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. 3. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksusteg ; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. 4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. 5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku omavaIitsuse ametiasutuses. 6. Avalike teenistujate liigid : 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. 7. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel

Asjaajamine

6

docx

Tööõigus, töölepingu seadus

Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesa

Tööõigus

16

doc

Tööõiguse eksami kordamisküsimused

kokkulepitud tööd tegema. Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul. Töötegemisel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. 3. Töötamine avalikus teenistuses 1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. 4. Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik

Tööõigus

4

doc

Koondamise erisused

Koondamise erisused Antud referaati koostades kasutasin töölepingu seadust ja avaliku teenistuse seadust. Koondamine on töötaja ja tööandja töösuhete lõpetamine majanduslike raskuste tõttu. See protsess on töölepingu seaduses ja avaliku teenistuse seaduses üsna täpselt reguleeritud ning töölepingu lõpetamine peab olema seaduslikult läbi viidud. Lisaks veel on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine, kui tööandjale kuulutatakse välja pankrot või lõppeb pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamine töölepingu seaduse alusel Töölepingu seaduse põhjal enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu on tööandja kohustatud töötajale pakkuma võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui antud muudatused ei põhjusta tööandjale suuri kulusid. Tööa

Õigusõpetus

3

doc

Koondamise erisused (referaat)

Koondamise erisused TÖÖLEPINGU SEADUSEGA Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sellist töölepingu erakorralist lõpetamist nimetatakse koondamiseks. Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel samuti pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatuse

Õigusõpetus

21

doc

Tööõiguse kontrolltöö 49 küsimust vastustega

7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. 4. Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik

Tööõigus

45

docx

Õiguse konspekt

Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ­ ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium ­ piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir ­ kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on

Õiguse alused

Kommentaarid (0)