Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et
8. Directive 99/92/EC - risks from explosive atmospheres http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:03:31999L0092:ET:PDF Tööandja liigitab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond. Tööandja peab andma isikutele, kes töötavad kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, piisava ja asjakohase plahvatuskaitsealase väljaõppe. Direktiiv 94/9/EÜ jagab seadmed ja kaitsesüsteemid, mida ta hõlmab, seadmerühmadesse ja -kategooriatesse; käesolev direktiiv näeb ette, et tööandja peab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, liigitama tsoonideks ja otsustama, milliseid seadmete ja kaitsesüsteemide rühmi ja kategooriaid igas tsoonis kasutada. Eestis: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas 9. Directive 90/270/EEC - display screen equipment http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:01:31990L0270:ET:PDF
Gruppitöö Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places implement measures which assure an improvement in the level of protection afforded
f) tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusseadmete olemasolu; g) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik; j) optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahendite tootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele. Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUS Eesti ja Euroopa Liidu direktiive võrreldes mõistsin, et Eesti õigusaktid on sisukamad ja detailsemad. Seetõttu arvan, et tööandjate pädevus on suhteliselt kõrge. Tööandjad peavad hoolikalt järgmina nõudeid, et saavutada efektiivne töökorraldus ja kaitse. Pidades korralikult reeglitest kinni, kui samas olla mingil määral paindlik, see tagab veel parema tulemuse.
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimet
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
Kõik kommentaarid