Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“ (0)

Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid “

Rühma koosseis:
Ksenia Lovkis
Anna Zahharova
Sander Udam
Lauri Veso
Aleksandr Vdovets
Karoline Reinhold
12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv
meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv.
1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises.
Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist.
Direktiivi eesmärk on saavutada kõikide töötajate jaoks sama ohutuse ja tervishoiu tase (ainukeseks erandiks on kodus töötajad ja teatud avalik-õiguslikud ning sõjaväeteenused).
Direktiiv kohustab tööandjaid võtma vastavaid ennetavaid meetmeid, et muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks.
Direktiivis võetakse ohtude ennetamise põhivahendina kasutusele riskihindamine ja määratletakse selle põhielemendid (nt ohtude tuvastamine, töötajate osalus, piisavate meetmete võtmine, pöörates eriti tähelepanu ohuallika kõrvaldamisele, töökoha ohtude dokumenteerimisele ja korrapärasele kordushindamisele).
Uues ennetavate meetmete võtmise kohustuses rõhutatakse sõnaselgelt, et üldisesse juhtimisprotsessi on oluline kaasata uusi ohutuse ja tervishoiu haldamise vorme.

Directive 2003/88/EC - working time
Riik ja seejärel ka tööandja peavad tagama töötajale 11 tundi ööpäevas puhkamiseks. Ka nädalas töötajal peab olema võimalus puhkamiseks kogu ööpäeva. Tööandja peab tagama võimalust töötajale puhkepausi teha, kui tema tööpäev kestab rohkem kui 6 tundi. Iganädalane keskmine tööaeg ei pea olema rohkem kui 48 tundi. Ööse vahetuse töötajale peab tagama võimalust läbida tasuta meditsiinilist kontrolli, enne tööle asumist.
TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS
Legal act: seadus; Official Journal : Elektrooniline Riigi Teataja , Publication date: 17/03/2003; Reference : (MNE(2003)54342)

• Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti.
  
• Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
  
• § 26. Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal
  
• Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks , katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.
  
• Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi.
  

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE, TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUSE NING EESTI VABARIIGI TÖÖLEPINGU SEADUSE § 125 MUUTMISE SEADUS
Legal act: seadus, number: RT I 2004, 86, 584 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2004, 86, 584 , Entry into force : 01/01/2005; Reference: (MNE(2004)53833)

• « (11) Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmele antakse iganädalasi puhkepäevi kohapeal. Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikme iganädalase puhkeaja hulka ei loeta valveaega.»
  
• Märkus! 1 EL Nõukogu direktiiv 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta (EÜT L 302, 01.12.2000, lk 57–60); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate
  

aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19).

Directive 2000/54/EC - biological agents at work
Tööandjad peavad vältima kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, asendades seda ohutu variandiga . Tööandjad peavad garanteerima hügieeni, keelustades söömist ja joomist töökohtadel, tagama kaitseriideid, tualeti ja pesemisvahendite olemasolu.
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1» muutmine
Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RT I 2006, 19, 155 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2006, 19, 155 , Entry into force: 01/07/2006; Reference: (MNE(2006)53046)
Käesolev määrus kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest.

Direktiiv 2004/37/EC – Kartsinogeenid ja mutageenid töökohal
Direktiivi eesmärgiks on kaitsta töötajaid tervise- ja turvalisusriskide eest vähitekitajate ja mutageenide eest.
Tööandja kohustused:
Tööandja peab hindama ja kontrollima ohtlike ainetega kokkupuutumise riski töökohal. Tööandja omab nimekirja töötajatest, kes ohtlike ainetega kokku puutuvad ning annab need ametivõimudele kui need seda peaksid soovima. Töötajatest tuleb hoida ohtlikud (kartsenogeensed ja mutageensed) ained eemal. Kui pole võimalik ohtlikuid aineid täielikult asendada , tuleb tootmisprotsessid teha suletult või vähendada ainete levik miinimumini. Kokkupuutumist ohtlike ainetega tuleb minimeerida (nii ainekogused, ohtliku pinda ning ainetega kokku puutuvate inimeste arvu) või täielikult vältida. Tööandja on kohustatud tagama töölistele ohutust pakkuvad kaitsevarustust ning töötajaid võimalike ohtude eest hoiatama ning töötajatele ainete õiget käitlemist õpetada. Tööandja peab tagama abinõud, millega õnnetuse juhtumisel kiiresti reageerida. Ohtlikud ained tuleb pärast tootmisprotsessi keskkonnale ohutul viisil kõrvaldada.
Vastav direktiiv on Eestis seaduse kujul „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, avaldamismärge: RT I 2005, 59, 529
Eesti seadustes on tööandjale pandud kohustus töökohal terviseriske hinnata ning ametivõimude soovi korral neid ka avaldada. Tööandja on kohustatud minimeerima töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega analoogselt Euroopa Liidu vastavas direktiivis ettenähtud korrale.
Töö autorite isiklik arvamus on, et vastav Euroopa Liidu direktiiv ning Eesti vastav seadus on koostatud mõistlikult ning nende nõuete elluviimine on olnud Eestis edukas ja kasulik. Mõningane mure on regulatsioonide liigse karmuse üle. Nimelt ei ole kaugeltki alati majanduslik mõistlik ja võimalik minimeerida kõiki terviseohte. Veider on olukord, kus ainsaks töötajaks on tööandja, kes on siis kohustatud tagama enda isikliku ohutuse mitte vastavalt enda heakspidamise, vaid regulatsiooni alusel.

Directive 89/656/EEC
Isikukaitsevahendid on väga olulised asjad, kui töötaja peab kokku puutuma erinevate ohtudega. Tööandjal on kohustus tagada töötajatele isiklikud isikukaitsevahendid või tegema kindlaks, et jagamisel ei teki tervise- või hügieeniprobleeme. Lisaks vastutab tööandja nende korrasoleku eest ning koolitab vastavalt vajadusele töötajaid, et nende kasutamisel vigu ei tekiks. See direktiiv on kajastatud ka Eesti seadusandluses.
Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54301)
(6) Tööandja on kohustatud:
1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks;
2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust;
3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi;
4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks;
5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega;
6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353) kohaselt;
7) märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit.

Directive 2004/108/EC - electromagnetic compatibility of the European Parliament and of the Council of 15 December 2004 on the approximation of the laws of the Member States relating to electromagnetic compatibility and repealing.
Praegu kehtivad elektromagnetväljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25.01.2002. a määruses nr 54 „Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord“ [1]. Tööandja peab tagama, et töötajad jälgiksid täpselt hoiatusi toodetel, kui tegemist on elektromagnetväljadega.
Need direktiivid on väga tähtsad ning nendega peab arvestama iga Euroopa Liidu tööandja. Räägitakse, et tehnika ohutuse reeglid on kirjutatud verega. Me ei taha mitte kedagi hirmutada, kuid meie arvates nendel direktiividel on sama põhi. Nagu me näeme, enamik nendest direktiividest on kajastatud Eesti seadusandluses. See asjaolu näitab nende Euroopa Liidu direktiivide tähtsust ka meie riigi mastaabis. Mõnikord nende direktiivide põhimõte Eesti seadustes on rohkem lahti kirjutatud, kui Euroopa Liidu omas.
Meie grupp loodab, et nii Euroopa Liidu direktiivid, kui ka need kajastavad Eesti seadused aitavad luua töötajasõbralikku keskkonda ettevõtetes üle terve Eesti. Tööandjatena isiklikult võtaksid töö autorid üle kõik põhimõtted, mis direktiivides on esitatud, sest töötajate tervis ja heaolu on nii tööandja moraalne kohustus kui ka tema majandustegevusele ilmselt kasulik.