Otstarbekas on see siis kui vaja mingit dokumenti leida . 63.Kas käsipostiga , faksiga ja e-postiga saabunud dokumendid kuuluvad registreerimisele? Millest see oleneb? kuuluvad registreerimisele vajadusel. Oleneb sellest kui vajalik info on. Nt ametikirju ja haldusdokumente registreerime. 64.Nimeta riiklikud normdokumendid, kus on sätestatud dokumentide registreerimis kohustus avaliku sektori asutustele ja milliseid andmeid tuleb registrisse kanda? Avaliku teabe seadus ja asjaajamiskorra ühtsed alused. Registrisse tuleb alati kanda liik, pealkiri, number, kuupäev, jõustumise kuupäev, juurdepääsu piirangud, andmed kehtivuse kohta, andmeid akti muutmise kohta. 65.Registreerimise kaks põhinõuet *ühekordne *haldusdokumendi järgi (kirjade puhu) 66.Kas registreerid allkirjata dokumendi? Olenevalt dokumendi sisust. Kui paberkandjal pole siis ei registreeri aga kui tuleb elektronpostiga elektrooniliselt allkirjastatud siis registreerin. 67
seaduseg keelatud, digitaalallkirja seadus(2000) eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud. Määrused: Arhiivieeskiri- kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1998. a määrusega nr 308 arhiiviseaduse rakendusakt, mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste, avalik-õiguslike isikute ja avalikke arhivaale loovate eraõiguslike juriidilidte isikute ja füüsiliste isikute tegevust arhiiviseaduse rakendamisel. Asjaajamiskorra ühtsed alused- kehtestatud Vabariigi valitsuse 26.veebruari 2001.a määrusega nr 80 alused on välja antud avaldustele vastamise seaduse, avaliku teabe seaduse ja digitaalallkirja seaduse alusel. Aluste eesmärgiks on luua põhimõtted organisatsioonide järkjärguliseks üleminekuks elektroonilisele dokumendihalusele ning korraldada asjaajmine selliselt, et nii paber- kui 6) Asjaajamist reguleerivad organisatsiooni sisemised normdokumendid(kehtestamine)
3) lepingud; 4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); 5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; 6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; 7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. § 19. Ühekordse registreerimise nõue Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne. Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita. 6. Kirjeldage detsentraliseeritud asjaajamist. Detsentraliseertud asjaajamine eraldi struktuuriüksustes, kasutatakse tütarfirmade puhul ja kui kontorid on üle eesti laiali 7
5.4.3 Dokumendihalduse personal 24 5.4.4 Dokumendisüsteemi kasutajad 25 5.5 Süsteemid 25 5.5.1 Üldist 25 5.5.2 Elektrooniline dokumendihaldussüsteem (EDHS) 25 6 Asjaajamiskord 27 6.1 Üldist 27 6.2 Asjaajamiskorra väljatötamine 28 6.3 Asjaajamiskorra sisu 29 6.3.1 Dokumentide haldamise põhimõtted 29 6.3.2 Dokumentide loomise ja haldamise toimingud, kasutajarühmade ülesanded 29 6.4 Asjaajamiskorra juurutamine 31 6.4
MÕISTED Asjaajamiskord on organisatsiooniline normdokument, mis reglementeerib asutuse dokumenditöö korraldamist. Asjaajamiskorra peamine ülesanne on esitada asutuse dokumendihalduse poliitikad ja vastused Dokumendihaldus on üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad toimingud. Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumentide loetelu on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud
Arhiiviseadus Haldusmenetluse seadus Riigivapi seadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Digitaalallkirja seadus keeleseadus Vabariigi Valitsuse seadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID A) Määrused; b) Arhiivieeskiri; c) Asjaajamiskorra ühtsed alused. ARHIIVISEADUS: loob Eesti arhiivisüsteemi, sätestab arhivaalide kogumise, hindamise arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu korraldamise, seab sisse arhiivijärelvalve asjaajamise üle. Seadusega on kehtestatud arhivaali omaniku või valdaja vastutus arhivaalide säilitamise, loata hävitamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise eest teabekandja rikkumise või arhivaali säilitusnõuete eiramise tõttu. Arhiivieeskiri: reguleerib ja täpsustab dok
organisatsiooni funktsioonidest tulenevad ülesanded Digitaalallkirja seadus (2000) tuleb dokumenteerida Keeleseadus dokumentide säilitamine ettenähtud aja jooksul Määrused dokumentide üleandmine Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Hea tava eeldab, et Standardid organisatsioonis on dokumendihaldus reglementeeritud EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest on EVS 882-1:2006. Dokumendielemendid ja vorminõuded, Osa 1: Kiri
Dokumentide loetelu muudetakse: 1. kui asutuse ülesannete või struktuuri muutmise tulemustena tekivad uued dokumentide sarjad 2. kui muutub dokumendiliigile kehtestatud säilitustähtaeg 3. avaliku arhiivi motiveeritud ettepaneku alusel. Uus loetelu kehtestatakse siis, kui asutuse struktuuris või ülesannetes toimuvad ulatuslikud muudatused, mille tagajärjel muutuvad asjaajamiskord ja dokumentide koosseis Asjaajamisjuhend e asjaajamise kord Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra, milles sätestatakse: · asutuse asjaajamisperiood või perioodid, milleks võib olla kalendriaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood; · asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; · dokumendi plangid ja nende kasutamise kord; · registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem;
Kõik kommentaarid