Baskerville'ide koer - kokkuvõte (0)

Lihtlausete kirjavahemärgistamine

1 KOONDLAUSE
Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget.
1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE
1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma .
Kirjanduse põhiliigid on lüürika mis?, eepika mis?, dramaatika mis?.
1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma
Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika.
Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika.
1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma.
Tema teadmised on mitmekesised , aga pinnapealsed.
1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna ( FRAAS ), pannakse sõna järele koolon.
Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika.
1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips.
Lüürika, eepika, dramaatika – need on kirjanduse põhiliigid.
1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa.
Aias õitsesid õuna -, pirni -, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud)
1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit.
Kirjanduse žanrid on poeem , ballaad, sonett (lüürika); novell , jutustus, romaan (eepika); komöödia , tragöödia , draama (dramaatika).
2 KORDUVAD MÄÄRUSED
2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega.
Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? – kõik kolm vastavad samale küsimusele)
2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma ega sidesõnaga.
Tädi Maali elab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kulina külas. (KUS? – Iga määrus on enese täpsustus)
2.3 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis ühtlasi märgivad üht ja sama, siis eraldatakse need komadega . ( = )
Tule minu sünnipäevale laupäeval, 5. märtsil. (LAUPÄEV = 5. MÄRTS)
2.4 Koma ei panda määruste vahele, mis vastavad erinevatele küsimustele.
Koosolek toimub Tallinnaskus? 5. mailmillal?.
Reisi alguses sõitsime Tallinnastkust? Pärnussekuhu? . (ERINEVAD KÜSIMUSED – KOMA EI PANE)
KORDUVAD TÄIENDID
Täiend - lauseliige, mis laiendab nimisõna.
3.1 Samaliigiliste täiendite vahele pandakse koma.
Laual olid kollased , punased ja rohelised õunad. (KÕIK TÄIENDID NÄITASID VÄRVI JA KIRJELDASID ERINEVAID ÕUNU.)
3.2 Eriliigiliste täiendite vahele koma ei panda.
Suur ilus punane õun oli laual. (SUURUS, VÄLIMUS, VÄRVUS – ERINEVAD OMADUSED)
3.3 Samaväärsete täiendite vahele pannakse koma.
Ränk, vaevarikas teekond jõuab peagi lõpule. (TÄIENDID KIRJELDAVAD SAMA OMADUST, JÄRGNEV TÄIEND TÄPSUSTAB EELNEVAT .)
LISAND
Lisand – nimisõnaline täiend, mis väljendab põhisõna mõistet teiste sõnadega.
Juhan Parts, Eesti peaminister , vestles Viljandimaa talunikega.
Eesti parim naissuusataja Kristina Šmigun valiti aasta parimaks naissportlaseks.
LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID
KOMATA
4 Eeslisand
Maailmameister ja olümpiavõitja Erika Salumäe käis tööl jalgrattaga .
4.1 Järellisand olevas käändes (kellena?, millena ?)
Marju Lauristin tuntud ühiskonnategelasenakellena? ütles välja oma seisukoha.
4.2 kui-lisand (järellisand)
Jaan Einasto kui maailmakuulus teadlane pidas konverentsil avakõne.
KOMAGA
5 Järellisand
Erika Salumäe, maailmameister ja olümpiavõitja, käis tööl jalgrattaga.
5.1 Järellisand omastavas käändes (kelle? mille?) ühe komaga.
Lennart Meri, Eesti vabariigi ekspresidendi kodu asub Viimsis.
6 NÄITED
6.1 Pealinn Tallinn asub Soome lahe ääres.
(Lisand on lause ees, komasid ei tule)
6.2 Tallinn kui Eesti vabariigi pealinn on tuntud kogu Euroopas.
(kui-lisand, komasid ei tule)
6.3 Tallinn Eesti vabariigi pealinnana on tuntud kogu Euroopas.
(Lisand on olevas käändes, komasid ei tule)
6.4 Tallinna, Eesti vabariigi pealinna asukoht on igati soodne.
(Lisand on omastavas käändes, tuleb ainult üks koma)
6.5 Tallinnas, Eesti vabariigi pealinnas, on palju kultuuriasutusi.
(Järellisand, mõlemale poole tuleb koma)
ÜTE
Üte ehk pöördumissõna on nimetavas käändes olev nimisõna (FRAAS), mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse.
Üte eraldatakse muust lausest kahe komaga.
NT:
Poisid, tulge minuga kaasa! (EES)
Tulge minuga kaasa, poisid! (TAGA)
Soovime sulle, kallis vanaema, palju õnne sünnipäeva puhul. (KESKEL)
Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! ( KÄSK )
IGAL JUHUL ON PANDUD KOMA!