George Browne (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

· 1741 ­ 1743 ­ Vene ­ Rootsi sõda, mille Rootsi kaotas; Turu rahuga kinnitati Uusikaupunki rahu tingimusi 1756, 25. oktoober ­ võeti Baltikumis käibele oma hõberaha livonees, kuid valed kursiarvutused tõid riigile kahjumit 1760-ndad ­ alustas major von Lauw Põltsamaa lossi taastamist · 1762 ­ 1796 ­ valitses Venemaal Katariina II · 1762 ­ 1792 ­ oli Liivimaa kindralkuberner George von Browne · 1763, aprill ­ kinnitas Katariina II Johann Schultzi projekti Toompea lossi ehitamiseks, ehitustööd lõppesid 1773 · 1764 ­ kehtestasid mitmed Väina-äärsed mõisnikud talupoegadele eraseadused · 1764 ­ sai Põltsamaa pastoriks August Wilhelm Hupel · 1765 - Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks.

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Vene aeg(1710/1721-1917) Halduskorraldus jäi samaks(Eesimaa (eelnevad + Paldiski mk) ja Liivimaa (eelnevad + Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine).

Ajalugu

7

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765. aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Kindralkubeneri ettepanekus olid – tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784

Ajalugu

9

doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

määrused: Katariina II valitsusaeg tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Katariina oli huvitatud ka balti aadli senisest ulatuslikumast kaasamisest 4 Eesti 18. sajandil riigiteenistusse. Uut poliitikat võimaldas Venemaa positsiooni kindlustumine. Keskseks tegelaseks uus Balti poliitika elluviimisel sai kindralkuberner George Browne (1698 ­ 1792). Ta püüdis tegeleda kõigi eluvaldkondadega, muuhulgas kergendada talupoegade olukorda ja edendada kooliharidust. Kui Katariina kutsus 1767. aasta suvel kokku valitud esindajad, et arutada uut seadustekogu, olid Baltikumi esindajad uute seaduste vastu, kuna oli karta Baltikumi eriseisundi kaotamist. Seadustekogu jäi vastu võtmata, kuid oma plaanidest tsaarinna ei loobunud. 1770-ndate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi Venemaal kehtestatud uue

Ajalugu

58

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste ­ maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii

Eesti uusaeg

38

docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. Riigitalupojad tagasi eratalupoegadeks.  See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. 2) Brown`i positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. Brown’i positiivsed määrused e. Kaitseseadused kinnitati 1765 1. talurahvas sai õiguse vallasvarale 2. mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste ülejäägid turustada 3. mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada 4. piirati kodukariõigust – ülemmäär 30 vitsahoopi 5. talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 3) Põllumajandus 18. sajandil Põllumajanduse aluseks Eestis 18.-19

Ajalugu

17

doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

Sisseveo sool, metallid, luksuskaubad. Rootsi ajal loodud manufaktuuridest jäi püsima Räpina paberivabrik. 18 sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine aga juba hoogustus. 7. Asehalduskord 1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusaeg tõi rohkelt muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Katariina taotles privileegide kaotamist ja tahtis ühtlustada keskvõimu. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai Riia kindralkuberner George Browne, kes püüdis ka talurahva elu parandada ja kooliharidust edendada. 1767. kutsus Katariina kokku üle riigi valitud esindajad ja tutvustas enda poolt kavandatud seadustikku. Kuna kardeti et see lükkab tagasi eriseisundi Baltikumis, ei võetud seda vastu. Katariina aga ei loobunud oma plaanidest Baltikumi Venemaaga rohkem liita. 1783 võeti Baltikumis vastu uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra nime all. Neljale maakonnale lisandus

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

Tunnusjoonteks ühtlustumine, ratsionaliseerimine, riigivõimu mõju suurendamine. Kohtu- ja haldusasutuste lahutamine. Loodi uus hoolekandeastutuste süsteem. Linnades toimus süsteemi lõhkumine, riigivõimu mõju laienemine. Rüütelkondade omavalitussüsteem senisel kujul lammutati, piirati aadli omavalitsus ja kohtuõigusi – suur privileegide kärpimine. Tegi suure vastusammu aadlile, kõik mõisad kuulutati pärusmõisateks. Seoses Katariina II reformiga muutus senise kindralkuberneri George von Browni funktsioonid, temast sai Katariina II parem käsi Balti kubermangudes, asehaldur. Iiri päritolu katoliiklane, lahkus seoses inglaste poliitikaga Iirimaalt, 1731.a astus Venemaa teenistusse, kõrge väejuht, langes Türklaste kätte sõjavangiks, müüdi orjaks, põgenes, sai mitu korda raskelt haavata. 1783- 1876 Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1801-1876 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)