Toidulisandid Uurimustöö (0)

KOOLI NIMETUS
ERIALA Rühmatähis
Eesnimi Perekonnanimi
Toidulisandid
uurimustöö
Juhendaja :
Linn 2100©

Sisukord

Table of Contents
Toidulisand 3
Tingimused 3
Toidulisandi koostis  4
Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded 6
Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla? 7
Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim? 7
Milliseid vitamiine ja mineraaltoitaineid võib toidulisandis kasutada? 7
Mis juhul võib toidulisand osutuda uuendtoiduks või toidulisandi koostisosa uuendkoostisosaks?  8
Kasutatud allikad: 9

Toidulisand

[Vastavalt toiduseadusele:
Vastu võetud 25.02.1999
RT I 1999, 30, 415
jõustunud vastavalt §-le 66]
Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid , pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.
Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turuleviija sellest teavitama Veterinaar- ja Toiduametit hiljemalt turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid;
 2) toidulisandi nimetus;
 3) toidulisandi turuleviimise kuupäev.

Tingimused

- on ette nähtud tavatoidu täiendamiseks (ehk ei anna oluliselt energiat);
- on teatud ainete kontsentreeritud allikaks (nt vitamiinid , mineraaltoitaineid, kofeiin, taimede ekstraktid, rasvhapped jne);
- on ette nähtud tarbimiseks kindlate annuste või kogustena;
- turustatakse  müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.
 
Näited toidulisanditest: suukaudsed vitamiinide ja mineraaltoitainete, oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete, letsitiini, küüslaugupulbri jms preparaadid .

Toidulisandi koostis 

Toidulisandi koostises võib kasutada järgmisi vitamiine järgmiste ühenditena :
1) vitamiin A
–
retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, β- karoteen , retinool;
2) vitamiin D
–
vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D3 (kolekaltsiferool);
3) vitamiin B1
–
tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat, tiamiinmonofosfaatkloriid, tiamiinpürofosfaatkloriid;
4) vitamiin B2
–
riboflaviin, naatriumriboflaviin-5'- fosfaat ;
5)  niatsiin  ehk nikotiinhape
–
nikotiinhape, nikotiinamiid, inositoolheksanikotinaat (inositoolheksaniatsinaat);
6) vitamiin B6
–
püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin -5'-fosfaat, püridoksaal-5'-fosfaat;
7) folaat
–
pteroüülmonoglutamiinhape, kaltsium -L-metüülfolaat;
8) pantoteenhape
–
D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, dekspantenool, pantetiin;
9) vitamiin B12
–
tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin, 5'-desoksüadenosüülkobalamiin, metüülkobalamiin;
10) biotiin
–
D-biotiin;
11) vitamiin C
–
L- askorbiinhape , naatrium -L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat2, kaalium -L-askorbaat, L-askorbüül-6- palmitaat , magneesium-L-askorbaat, tsink -L-askorbaat;
12) vitamiin E
–
D-α- tokoferool , D,L-α-tokoferool, D-α-tokoferüülatsetaat, D,L-α-tokoferüülatsetaat, D-α-tokoferüülhappesuktsinaat, tokoferoolide segu3, tokotrienool-tokoferool4;
13) vitamiin K
–
vitamiin K1 (füllokinoon (fütomenadioon)), vitamiin K2 (menakinoon)5.
Toidulisandi koostises võib kasutada järgmisi mineraaltoitaineid järgmiste ühenditena:
1) kaltsium
–
kaltsiumatsetaat, kaltsium-L-askorbaat, kaltsiumdiglütsinaat, kaltsiumkarbonaat , kaltsiumkloriid, kaltsiumtsitraatmalaat, kaltsiumtsitraadid, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, kaltsiumpüruvaat, ortofosforhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumsuktsinaat, kaltsiumhüdroksiid, kaltsium-L-lüsinaat, kaltsiummalaat, kaltsiumoksiid, kaltsium-L-pidolaat, kaltsium-L-treonaat, kaltsiumsulfaat ;
2) magneesium      
–
magneesiumatsetaat, magneesium-L-askorbaat, magneesiumdiglütsinaat, magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumtsitraadid, magneesiumglükonaat, magneesiumglütserofosfaat, ortofosforhappe magneesiumisoolad, magneesiumlaktaat, magneesium-L-lüsinaat, magneesiumhüdroksiid, magneesiummalaat, magneesiumoksiid, magnessium-L-pidolaat, magneesiumkaaliumtsitraat, magneesiumpüruvaat, magneesiumsuktsinaat, magneesiumsulfaat , magneesiumtauraat, magneesiumatsetüültauraat;
3) raud
–
raud(II) karbonaat , raud(II)tsitraat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)fumaraat, raud(III)naatriumdifosfaat, raud(II) laktaat , raud(II) sulfaat , raud(III) difosfaat (raud(III)pürofosfaat), raud(III)sahharaat, raud elemendina (karbonüülselt, elektrolüütiliselt või vesinikuga taandatud), raud(II)diglütsinaat, raud(II)-L-pidolaat, raud(II)fosfaat, raud(II)tauraat;
4) vask
–
vaskkarbonaat, vasktsitraat, vaskglükonaat, vasksulfaat, vask-L- aspartaat , vaskdiglütsinaat, vase-lüsiini kompleks , vask(II)oksiid;
5) jood
–
naatriumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodiid, kaaliumjodaat;
6) tsink
–
tsinkatsetaat, tsink-L-askorbaat, tsink-L-aspartaat, tsinkdiglütsinaat, tsinkkloriid, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinklaktaat, tsink-L-lüsinaat, tsinkmalaat, tsinkmono-L-metioniinsulfaat, tsinkoksiid, tsinkkarbonaat, tsink-L-pidolaat, tsinkpikolinaat, tsinksulfaat;
7) mangaan
–
mangaan-L-askorbaat, mangaan-L-aspartaat, mangaandiglütsinaat, mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaanglütserofosfaat, mangaanpidolaat, mangaansulfaat;
8) naatrium
–
naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkarbonaat , naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumlaktaat, naatriumhüdroksiid, ortofosforhappe naatriumisoolad;
9) kaalium
–
kaaliumvesinikkarbonaat, kaaliumkarbonaat , kaaliumkloriid, kaaliumtsitraat, kaaliumglükonaat, kaaliumglütserofosfaat, kaaliumlaktaat, kaaliumhüdroksiid, kaalium-L-pidolaat, kaaliummalaat, ortofosforhappe kaaliumisoolad;
10) seleen
–
L-selenometioniin, seleeniga rikastatud pärm6, seleenishape, naatriumselenaat, naatriumvesinikselenit, naatriumselenit;
11) kroom(III)
–
kroomkloriid, kroomlaktaat-trihüdraat, kroomnitraat, kroompikolinaat, kroomsulfaat;
12)  molübdeen (VI)
–
ammooniummolübdaat, kaaliummolübdaat, naatriummolübdaat;
13) fluoriid
–
kaltsiumfluoriid, kaaliumfluoriid, naatriumfluoriid, naatriummonofluorofosfaat;
14) boor
–
boorhape, naatriumboraat;
15) räni
–
koliiniga stabiliseeritud ortoränihape, ränidioksiid, ränihape geelina.

Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded

Toidulisandi märgistusel on:
 1) toodet iseloomustava toitaine või muu aine grupi nimetus või viide nende iseloomulike omaduste kohta;
 2) päevane tarbimiseks soovitatav kogus;
 3) hoiatus selle kohta, et päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust ei ületataks;
 4) hoiatus selle kohta, et toidulisandit ei kasutataks mitmekesise toitumise asendajana;
 5) hoiatus selle kohta, et toodet hoitaks lastele kättesaamatus kohas.
 (4) Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise korral ei ole lubatud viidata asjaolule, et tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine ei taga vajalikku toitainete kogust.
 (5) Toitaine või muu toitainelise või füsioloogilise toimega aine sisaldus näidatakse märgistusel numbrilisel kujul, kasutades lisas toodud ühikuid. Nimetatud sisaldus näidatakse päevaseks tarbimiseks soovitatava koguse kohta ning see peab olema keskmine väärtus, mis saadakse toidulisandi valmistaja tehtaval toidulisandi keemilisel analüüsil.
(6) Toidulisandeid, mis on vedelal kujul ning mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, ei
loeta käesoleva määruse tähenduses jookideks.
 
Kuid kuna toidulisand on toit, siis rakenduvad toidulisanditele ka kõik asjakohased toidualastest õigusaktidest tulenevad nõuded. Olulisemad on neist:
-              Toiduseadus (teavitamise kohustus, üldised märgistamise nõuded, enesekontrolliplaan)
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002 (üldised nõuded toidule, jälgitavus)
-              Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 (hügieeninõuded toidu käitlemisele)
-              Vabariigi Valitsuse määrus nr 324 “Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord”, mis alates 13. detsember 2014 asendub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1169/2011
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 ( toitumis -ja tervisealased väited )
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 432/2012 (lubatud tervisalaste väidete nimekiri)
-              Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaained)
-              Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006 (saasteainete piirnormid toiduainetes )
 

Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla?

 
Toidulisand võib osutuda ravimiks juhul kui:

• toode sisaldab taimi, mis on Ravimiameti kodulehel  ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekirjas;
  
• toote päevane annus sisaldab vitamiini või mineraaltoitainet üle 100% soovitatavast päevasest kogusest (võrdluskogusest) täiskasvanule;
  
• toode sisaldab aineid, mida kasutatakse ravimites (nt koensüüm Q10, glükoosamiin, 5-HTP, melatoniin , alfalipoehape, hormoonid, seedeensüümid jne).
  

Seega kui toode sisaldab eelnimetatud aineid ja/või suures koguses vitamiine/mineraaltoitaineid, tuleb tooted enne turuleviimist Ravimiametis määratleda. Määratlemine on tasuta ja see võtab aega maksimaalselt 30 päeva.
 

Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim?

 
Jah, võib. Otsuse toote määratluse kohta teeb Ravimiamet alati juhtumipõhiselt , võttes arvesse kõiki toote omadusi, sealhulgas koostist, farmakoloogilisi omadusi, kasutamisviisi, kasutamisulatust, tarbijate teadlikkust tootest ja ohte, mis selle kasutamisega võivad kaasneda.
 

Milliseid vitamiine ja mineraaltoitaineid võib toidulisandis kasutada?

 
Toidulisandites võib kasutada ainult selleks lubatud ühendeid, mis on välja toodud „Toidulisandi koostises“ üleval pool. Ühendeid, mida nimekirjas ei ole, ei või toidulisandites vitamiinide ja mineraaltoitainete ühenditena kasutada.

Mis juhul võib toidulisand osutuda uuendtoiduks või toidulisandi koostisosa uuendkoostisosaks? 

Toidulisand või selle koostisosa võib osutuda uuendtoiduks/uuendkoostisosaks juhul kui:

• seda ei ole kasutatud Euroopa Liidus inimeste toiduna olulisel määral enne 15. maid 1997. a;
  
• ja toit kuulub järgmisesse kategooriasse:
  

                - toit või toidu koostisosad, mis on uue molekulaarstruktuuriga või mille algset molekulaarstruktuuri on tahtlikult muudetud;
               - mikroorganismidest, seentest või vetikatest koosnev või nendest saadud toit või neist koosnevad või saadud toidu koostisosad;
              - taimedest koosnev või taimse päritoluga toit ja toidu koostisosad ning loomse päritoluga toidu koostisosad, välja arvatud traditsiooniliste paljundamis- või kasvatusmeetodite abil saadud toit ja toidu koostisosad, mida kogemuste põhjal võib pidada ohutuks;
            - toit ja toidu koostisosad, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mida üldiselt ei kasutata ja mis põhjustab kõnealuse toidu või toidu koostisosade koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad nende toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust.
 
Toidulisandit, mis on ühtlasi ka uuendtoit tohib Eestis ja mujal Euroopa Liidus turustada vaid juhul, kui see vastab kõigile õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja on eelnevalt läbinud põhjaliku ohutushindamise ning saanud vastava loa Euroopa Komisjonilt.
 
Uuendtoitu ja toidu uuendkoostisosi võib turustada vaid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 258/97, millest tuleneb ka kohustus enne turule lubamist läbida põhjalik ohutushindamine (va juhul, kui sisuliselt samaväärne toode juba on turul, siis kohaldakse lihtsustatud protseduuri).
 
Uuendtoidu turule lubamine võtab normaaljuhul aega umbes 2-3 aastat.
 

Kasutatud allikad:

Veterinaar- ja toiduamet
http://www.vet.agri.ee/
Riigiteataja
https://www.riigiteataja.ee
Võib alla laadida/ paljundada/ tõlkida/ muuta mis tahes väljaannetes, kujul või viisil nii ärilistel kui mitte-ärilistel eesmärkidel tingimusel, et materjali allikas on tuvastatud ja selle autoriõiguse staatus on märgitud.
Annaabi: enymous 2014 ©