Asustav kogu (0)

Asutav kogu .
Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85.

Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pőllumeest, 3 őpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist..8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused

Asutava Kogu valimiste tulemused

Parteid :

Hiiu saare elanike partei. (Hääli sai 11 090,kohti 0)

Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei. (Hääli 152 341,kohti 41)

Eesti Tööerakond (Hääli sai 114 879,kohti 30).

Saksa erakond Eestimaal (Hääli 11 462,kohti 3).

Eesti Maarahva Liit (Hääli 29 989 ,kohti 8 ).

Eesti Kristlik Rahvaerakond (Hääli 20 157 ,kohti 5 ).

Eesti Rahvaerakond (Hääli 94 892 ,kohti 25 ).

Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (Hääli 26 536,kohti 7 ).

Vene Kodanike Kogu (Hääli5765,kohti 1 ).

Üle-eestimaaline Meremeeste Liit (Hääli795,kohti 0 ).
Kokku hääli 467 906,kohti 120
Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid

• Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919);
  
• Jaan Tõnisson (18. november 1919 – 26. oktoober 1920);
  
• Ants Piip (26. oktoober – 25. jaanuar 1921).
  

19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.
4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord.
10. oktoobril võeti vastu Maaseadus , millega kaotati rüütlimõisad.
13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping .
15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised.
Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse.
Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu.

Eesti Asutava Kogu liikmed

Esimees – August Rei
I abiesimees – Lui Olesk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
I abiesimees – Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
II abiesimees – Aadu Birk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
II abiesimees – Jakob Westholm (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
Sekretär – Hans Martna
I abisekretär – August Jürima
II abisekretär – Hugo Raudsepp
Liikmed Augut Rei

• Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks
  
• Jaan Ammermann Villem Ernits
  
• Ado Anderkopp Karl Oskar Freiberg
  
• Alma Anvelt - Ostra Julius Grünberg
  
• August Arras Timotheus Grünthal
  
• Emma Asson -Petersen Johannes Semper
  
• Karl Ast- Rumor
  
• Alma Ast-AnniRobert Astrem
  
• Marie-Helene Aul
  
• Eduard Georg Aule
  
• Karl August Baars
  
• Adam Bachmann ( Randalu )
  
• Ado Birk
  
• Eduard Birkenberg
  
• Max Woldemar Bock
  
• Christjan Brüller
  
• Kaarel Eenpalu
  
• August Ehrlich
  
• Johan Epner
  

Asustav kogu kuulutas välja EESTI VABARIIGI !!