Veeseadusest tulenevad määrused (0)

Veeseadusest 
tulenevad 
määrused
Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 
99  „ Reovee  puhastamise ning heit- ja 
sademevee  suublasse juhtimise kohta 
esitatavad nõuded, heit- ja sademevee 
reostusnäitajate piirmäärad ning nende 
nõuete täitmise kontrollimise meetmed“
Määrus nr 99 (1)
Määrusega kehtestatakse nõuded reovee 
puhastamise ning heit- ja sademevee 
suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise 
kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate 
piirmäärad. 
Määrust ei kohaldata  heitvee  laevalt merre 
juhtimisele.
Määrus nr 99 (2)
 Reostusallika reostuskoormust väljendatakse 
inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel 
reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel.
 Reoveepuhasti  või muu reostusallika reostuskoormuse 
määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest 
võtma  seitse  keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja 
mõõtma vooluhulka .
Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille  reostuskoormus  
on 2000 ie või rohkem, määratakse reostuskoormus üks kord 
aastas.
Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus 
on alla 2000 ie, määratakse reostuskoormus üks kord viie 
aasta jooksul või siis, kui toimub oluline  muudatus  
reoveepuhasti või muu reostusallika töös.
Määrus nr 99 (3)
Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee 
reostusnäitajad peavad vastama  lisas  1 
esitatud piirväärtustele või reovee 
puhastusastmetele. 
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/620
1/3013/VV_99m_lisa1.pdf#
heitvee reostusnäitajate piirväärtused või 
reovee puhastusastmed sõltuvad reovee 
liigist, reoveekogumisala reostuskoormusest ja 
suubla seisundist.
Määrus nr 99 (4)
Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu 
veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei 
ületa lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis 
kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 
2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei 
tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus 
sademevees ei tohi ületada 5 mg/l.
Ühisvoolsest kanalisatsioonist tohib sademevett 
vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos 
reoveega  vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse 
kanalisatsiooni ülevoolud peavad olema projekteeritud nii, et 
need hakkavad tööle vaid siis, kui suublasse juhitavas 
heitvees  sisaldub üks osa reovett ja vähemalt neli osa 
sademevett.
Määrus nr 99 (5)
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine 
on käesoleva määruse tähenduses heit- ja 
sademevee hajutatult pinnasesse 
immutamine.
Heit- ja sademevee immutussügavus 
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m 
ülalpool põhjavee kõrgeimat taset 
ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja 
kivimitest .
Määrus nr 99 (6)
 Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole 
majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi 
halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett juhtida pinnasesse 
järgmistes  kogustes :
 1) kuni 50 m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja 
keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee 
bioloogilist puhastamist;
 2) kuni 5 m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja 
keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, vähemalt reovee 
mehaanilist puhastamist;
 3) kuni 5 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel 
pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui 
puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast 
pärit  reovesi ;
 4) kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud 
põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
 5) 10–50 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud 
põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille 
tulemusel heitvesi vastab nõuetele, mis on lisas 1 esitatud 
reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus ületab 
100 000 ie.
Määrus nr 99 (7)
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei 
ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või 
hooldusalal ja lähemal kui 50 m 
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist 
ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel 
puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või 
joogivee  tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Vabariigi Valitsuse 16.05.201 määrus nr 171 
“Kanalisatsiooniehitist
e veekaitsenõuded“
Määrus nr 171 (1)
Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, 
puhastamiseks  või suublasse  juhtimiseks  
rajatud kanalisatsioonitorustiku, 
reoveepuhasti, pumpla või muu reovee 
kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse 
juhtimisega seotud hoone või  rajatise  
veekaitsenõuded. 
Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded 
on kanalisatsiooniehitiste planeerimis-, 
ehitus- ja ekspluatatsiooninõuded.
Määrus nr 171 (2)
Reoveepuhastid jagunevad:
 1) suurteks reoveepuhastiteks ehk suurpuhastiteks, mille 
projekteeritud reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või 
enam;
 2) väikesteks reoveepuhastiteks ehk väikepuhastiteks, 
mille projekteeritud reostuskoormus on 50–2000 ie;
 3) omapuhastiteks ehk kohtpuhastiteks, mille 
projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 ie;
 4) eelpuhastiteks, milleks on muda-, liiva-, rasva- ja 
õlipüünised ning nende kombinatsioonid ja muud reovee 
osalise puhastamise  tehnoloogilised  seadmed, mille läbimise 
järel reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni;
 5) tööstusreoveepuhastiteks, mis puhastavad vaid 
tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett ja kust 
heitvesi juhitakse otse suublasse.
Määrus nr 171 (3)
 Kuja  käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitiste, 
torustik  välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, 
joogivee  salv - või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks 
kasutatavast puurkaevust.
Kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast, 
seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või 
kompostimisväljaku, biotiigi või  tehis - ja avaveelise märgala, 
pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest.
Kuja määratakse eraldi igale §-s 5 sätestatud reovee puhastamise ja 
reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale. Kujade kattuvuse 
korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest.
Joogivee puurkaevu sanitaarkaitseala ja kuja  kattumise korral tuleb 
lähtuda kõige rangemast nõudest.
Kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitiste  teenindamiseks  vajalikud 
hooned ning muud tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone 
omaniku ja vee-ettevõtja  omavahelise  kirjaliku kokkuleppe korral.
Määrus nr 171 (4)
Reoveepuhasti asukoha  valikul  tuleb arvestada:
 1) et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti 
avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett;
 2) et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte 
suhtes allatuult, välja arvatud kinniste süsteemide korral
 3) et reoveepuhasti paikneks kohas, mida ei ohusta 
üleujutused;
 4)  olemasolevat  kanalisatsiooni ja selle seisundit;
 5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;
 6) määruse §-des 5-9 kujade suhtes sätestatud nõudeid.
Määrus nr 171 (6)
Omapuhasti rajamisel arvestatavad nõuded
 (1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:
 1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku 
või muu pealt kinnise omapuhasti korral;
 2) septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja on 
vähemalt 5 m;
 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie 
reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub 
ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;
 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes 
allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes 
allavoolu .
Määrus nr 171 (7)
 Septik  on pealt  kinnine  setiti, millesse 
sadestunud, läbivoolava reoveega kokku 
puutuva sette orgaaniline aine laguneb 
anaeroobselt
Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja 
joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub 
suublaks  olevast  pinnasest ja selle 
omadustest, maapinna langusest.
Määrus nr 171 (8)
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus 
sõltub reoveepumplasse juhitava reovee 
vooluhulgast. Kui vooluhulk  on kuni 10 m3/d, peab 
kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, 
peab kuja olema 20 meetrit.
Kui ei ole võimalik täita eelmainitud kuja kohta 
esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui 
ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone 
omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku.
Purgimissõlm on reovee tekkekohas kogutud reovee ja 
fekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht ning selle 
kuja kuja peab olema 30 meetrit.
Määrus nr 171 (9)
Kanalisatsiooniehitiste ehitamiseks 
vajaliku projekti koostamisel tuleb 
arvestada:
 1)  parimat  võimalikku  tehnikat ;
 2) reovee  tegelikku  ja prognoositavat 
arvutushulka ning reostusnäitajaid;
 3) vajadust piirata saastunud sademevee 
heitmist veekogudesse;
 4) vajadust tagada uue reoveepuhasti 
ehitamise ajal vana reoveepuhasti häireteta 
töö või reovee puhastamine mingil muul viisil.
Määrus nr 171 (10)
Reoveepuhastitest, välja arvatud süsteemid, 
mida kasutatakse alla 5 m3 heitvee 
immutamiseks ööpäevas, peab olema 
võimalik võtta proove nii juurdevoolavast 
reoveest kui ka väljuvast heitveest.
 Süsteemist, mida kasutatakse alla 5 
m3 heitvee immutamiseks ööpäevas, peab 
olema võimalik võtta proove 
juurdevoolavast reoveest.
Määrus nr 171 (11)
Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et 
väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 
aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning 
pinnaspuhastil, tehismärgalal, 
taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 
aastat.
Määrus nr 171 (12)
Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded
 Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada 
happekindlast terasest või  muust  korrosioonikindlast materjalist. 
Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või  katta  
korrosioonikindla värv-, plast- või muu  kattega .
 Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada.
 Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema 
vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb 
pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning  biotiigid  
vooderdada geomembraaniga.
 Suurpuhastil peavad olema reoveesettekäitlusseadmed.
 Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning 
settekompostimisväljakutel kogunev  sademevesi  tuleb  puhastada  
reoveepuhastis.
 Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas 
statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega.
Määrus nr 171 (13)
Purgimissõlme ehitusnõuded
Ühiskanalisatsiooniga  katmata  alal tekkiva ja kokku 
kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse  rajatakse  
purgimissõlm.
Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille 
reostuskoormus on 1000 ie või enam.
Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille 
reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm 
asub kaugemal kui 30 km või lähim  puhasti  ei võimalda 
täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 
sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette 
nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise 
kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse 
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga
Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam 
kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.
Määrus nr 171 (14)
Väike- ja suurpuhastid peavad olema ümbritsetud 
piirdega, millel peab olema teave reoveepuhasti valdaja 
ja operaatori nime ja kontaktandmetega.
Kanalisatsioonisüsteeme tuleb perioodiliselt hooldada  nii, 
et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine , sh 
biotiikide  kaldad  peavad olema niidetud ja võsast vabad.
Suurpuhastitel jõudlusega üle 10 000 ie peab 
puhastusprotsessi kontrollimiseks ja juhtimiseks olema 
laboratoorium või peab igapäevane laboratoorne kontroll 
olema tagatud mingil muul moel.
Suurpuhastitel peab tehnoloogilise põhiseadmestiku 
avariist teavitamiseks olema avariisignalisatsioon.
Määrus nr 171 (15)
Reoveepuhasti hoolduspäevik
Väike- ja suurpuhasti valdaja on kohustatud pidama  
reoveepuhasti hoolduspäevikut, kuhu kantakse:
 1) reoveepuhasti hooldusnõuete täitmiseks tehtud 
hooldetööd (reoveepuhasti sõlmede vahetuse või  rikete  
kõrvaldamise tulemused);
 2) andmed reovee puhastamisel  eemaldatud võreprahi, 
liiva ja sette ning kasutatud kemikaalide kohta;
 3) andmed vee erikasutusloaga määratud 
reostusnäitajate analüüsitulemuste ja reovee mõõdetud 
vooluhulga  kohta.
Reoveepuhasti valdaja peab säilitama hoolduspäevikut 
vähemalt viis aastat.
Tänan kuulamast ja 
jõudu õppimisel!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Määrus nr 99 (1)
• Määrus nr 99 (2)
• Määrus nr 99 (3)
• Määrus nr 99 (4)
• Määrus nr 99 (5)
• Määrus nr 99 (6)
• Määrus nr 99 (7)
• Slide 10
• Määrus nr 171 (1)
• Määrus nr 171 (2)
• Määrus nr 171 (3)
• Määrus nr 171 (4)
• Slide 15
• Määrus nr 171 (6)
• Määrus nr 171 (7)
• Määrus nr 171 (8)
• Määrus nr 171 (9)
• Määrus nr 171 (10)
• Määrus nr 171 (11)
• Määrus nr 171 (12)
• Määrus nr 171 (13)
• Määrus nr 171 (14)
• Määrus nr 171 (15)
• Slide 26