Tänapäeva maailm (0)

Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises.
Internatsionaliseerumine-rahvusvahelistustamine; tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel; aktiivne kaubavahetus;
Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele.
Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet , telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha.
Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt.
Globaliseerumise mõõdud:

majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja- ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse)

kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused

poliitiline üleil.-tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid , mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli.
Neokolonism- nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. nt. Endiste FRA kolooniate Kameruni, Tšaadi ja Sengeli majandus sõltub FRAst. Ülemaailmselt on tunnuseks arengumaade tohutu välisvõlg arenenud maadele.
Euroopa integratsiooni süvendamise peamiseks tunnuseks on EL-i institutsioonide tugevnemine, liidu pädevuse laiendamine uutesse poliitikavaldkondadesse. (nt.2007 Lissaboni leping)
Euroopa põhiseaduse lepinguga suurendatakse Euroopa Liidu institutsioonide volitusi ning tehakse olulisi muudatusi pädevuste jaotuses ja mitmetes Euroopa poliitikates. Kuigi põhiseaduse leping on oluline Euroopa Liidu tuleviku jaoks, jätsid Prantsusmaa ja Madalmaad selle ratifitseerimata ja leping ei saanud jõustuda.
Identiteet – kultuuri tekitatud ühiskond, koos ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev ühtsustunne.
Multikultuurne ühiskond- domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. (saksamaa ehk)
Vähemusgrupi tunnused:

erineb nähtavalt põhigrupist

erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi

iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikus sellest
Rahvus- ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus
Religioon-uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega.
Kosmpoliit- maailmakodanik elab ühes riigis, töötab teises ja hääletab kolmandas.
Rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse iseloomustada teatud inimgrupi positsiooni ühiskonnas.
Rahvusvahelise julgeoleku faktorid :

põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis

suhetest suurriikide vahel

tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses
Suurriikide hulka arvatakse need, kes vormivad globaalset poliitilist kliimat – ehk G-7 (ita,jap, kanada , fra,ger, gbr, usa, rus) Pole alaliselt tegutsev organisatsioon , kuid sinna kuuluvate riikide liidrid kogunevad aeg-ajal probleemide arutamiseks.
Suhtlemise normid:

hoiduda jõu kasutamisest

lahendada tülid rahumeelselt

pidada kinni riigipiiride puutumatusest

austada riikide suveräänsust

mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse

austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi

edendada koostööd riikide vahel

järgida rahvusvahelise õiguse norme
Vahendid: diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö, rahvusvahelised lepingud .
Asümmeetriliste ohtude allikateks ei ole riigid, mis traditsioonilises julgeolekukäsitluses on peamised ohu allikad. Sisaldavad lisaks terrorismile pantvangi võtmist, bioloogilise, keemilise ja radioaktiivse relva kasutamist.
Rahvusvahelised organisatsioonid
Asutamise aasta Liikmesriike Keskus Eesti liitumise aasta
ÜRO 1945 192 New York 1991
Nato 1949 Brüssel 2004
OSCE 1975 56 Viin 1991
EL 1993 27 Brüssel 2004
Erinevalt natost pole osce käsutuses sõjalisi üksusi. See organisatsioon püüab ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Osce saadab konfliktiohtlikesse piirkonadadesse oma missioone.
Nendes organisatsioonides olemine tagab Eestile julgeoleku ning võimaluse saada rahalist toetust kultuuripärandi kaitseks.
Eesti panus rahvusvahelisse julgeolekusse:
Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aasta-aastalt kasvanud. Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse.
INIMÕIGUSED
Põhilised inimõigused – õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti
Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus , hääleõigus
Sotsiaal-majanduslikud õigused – õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile
Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile , õigus teabele, õigus rahvuskeelele
ÜRO põhidokument: inimõiguste deklaratsioon (1948) kohus:haagi rahvusvaheline kohus
Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem
EL põhidokument:EL ps leping (2006) kohus: euroopa kohus
Euroopa nõukogu põhidokument: euroopa inimõiguste konventsioon (1950), euroopa sotsiaalharta (1961) kohus : euroopa inimõiguste kohus
Inimõiguste probleemid arengumaades:
puhta joogivee saamine, näljahäda, nakkushaigused (aids, hepatiit , tuberkuloos), tööpuudus
Inimõigused EV ps-s – sooline võrdõiguslikkus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus.
Kodakonsusega seonduvad õigused – kodakonsusega inimesel õigus häälele, julgeolekuga seotud ametialad, mis ainult kodanikele, õigus ja kohustus teenida kaitseväes.
Amnesty international – inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon(1961). Iga- aastastes raportites kritiseeritakse riike, kus inimesi poliitilistel või usulistel põhjustel taga kiusatakse.
Apatriid e kodakonsuseta inimesed – kuna pagulaste õiguslik staatus on ebamäärane, takistab see ka mitmete elementaarsele inimõiguste korraldamist.
POSTMODERNNE ÜHISKOND
Modernne ühiskond: Postmodernne ühiskond:
jaotatud tootmissuhte alusel disorganiseeritud ja killustunud
hüvede jaotamine teadmismahukas tootmine
rahvusriik väärtuste suhtelisus ja kaheldavus
positiivne ellusuhtumine, usk tulevikku skeptilisus kõige suhtes
vaieldamatud põhitõed
postmodernne ühiskond – kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. Seda on nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks.
Postindustriaalne ühiskond – tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas , mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.
Tähtsaks indentiteedikujundajaks rahvusriik – suhted klasside ja erineva kodakonsusega inimeste vajel on selged ja püsivad.
Teooriad, mis seletavad olulisi ajaloosuundumusi ja nende tagajärgi nim Lyotard suurteks narratiivideks. - väärtustavad fakte ja nähtusi.
Postmodernse ühiskonna inimsuhted – 1)oht, et sotsiaalsus laguneb2)hävib tööeetika 3)linlik eluruum