a) b)aluselistes lahustes- 7-14 c)neutraalse lahuses- 7 8. Millised jrg lahustest on happelised, neutraalsed või aluselised, kui lahuste pH väärtus on ... a) 4,5 - happeline b)8,4- aluseline c)13,8- aluseline d)7,0-neutraalne 2) 2,0-happeline 9. Milline on vihmavee pH tavaliselt? Missugusest pH väärtusest alates võib vihma lugeda happevihmaks? 5,5- 6 ; Kui pH on väiksem kui 5 10. Milliseid muldasid ja miks on vaja lubjata? Tugevamalt happelisi muldi on vaja lubjata, sest taimekasvuks on soodne kui mul on enam-vähem neutraalne
Õhuke ja sügav madalsoo muld (M'';M'''). Huumust on üle 2,5% seega on suhteliselt vijalkas. Kontrastsus erinevate muldade vahel on suur. Näivleetunud, deluviaal ja madalsoomullad on erineva viljakuse ja veebilansiga. Põllu kuju on üldiselt hea, kui välja arvata lõunapoolses otsas asuv kitsas piiritletud ala. Põld sobib teraviljakasvatuseks. LP boniteet umbkaudu 35-40 D;Dg bon. umbes 40. Seda maad oleks vaja regulaarselt lubjata. Antud muld sobib metsakasvatuseks. Puistu on tootlik. Delviaalmullal on boniteet kõrgem kui näivleetunud mullal. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 69740678021 kohta. Põllumassiivi nr 69740678021 asendiplaan (asukoht näidatud punase täpiga).
Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002) Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruunivärvusega. Ajutiselt nõrgalt liigniisked põhja- või ülavetest, gleistumise tunnuseid hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Leetjas mullal puudub gleistumine, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvel. Leostunud gleimullal on leostumise tõttu keemine 30-60 cm-st sügavamal, alaliselt
mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks. Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi. Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Kasvavad kõrge produktiivsusega laanemetsad. Põllumaana kasutamisel tuleb lubjata, kuivendada ja sügavkobestada. On naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine
järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväetist, et kiirendada kasvu algust. Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks. Kõige tänulikum on muru komposti eest, mida tuleks laotada muru pinnale 12 kg ruutmeetri kohta. Muruorase Külvieeln väetamine Kasvuperioo e dil
suudavad kiiremini toitaineid omastada. Kõiki protsesse mullas mõjutab orgaanilise aine lagunemisel tekkiv energia st. tuleks mulda anda juurde orgaanilist ainet. MULLA HAPPELISUS JA HAPPELISTE MULDADE LUPJAMINE Osvald Hallik - "Ligi 40% meie muldadest on happelise reaktsiooniga". Miks? karbonaadivaesus. Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti, Peipsi äärsed alad vajavad lupjamist. Mullad hapestuvad aja jooksul taas. Endel Turbas "Happelisi muldi on vaja lubjata iga 7 aasta järel". Ca ja Mg bilanss Eesti muldades (kg/ha) EEMALDAMINE Ca Mg Väljaleostumine 150 10 Saagiga eemaldamine 12 7 Happevihmad Füsioloogiliselt happelised mineraalväetised KOKKU 162 17 Taime läheb ära katiooni ja mulda jääb aniooni. Nt KCl + H+ = HCl (K väetised happelised) K-taime; Cl-mulda
Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55,33 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted KI(g) mulla puhul tuleks säilitada huumusesisaldus ning kasutama heintaimedega külvikordi. Kog mulla puhul tuleks rakendada õiget agrotehnikat ning õigesti väetama, kuna puuduliku väetamise korral võib esineda vähest toitainetesisaldus.Koreserikkal mullal tuleks vältida sügavat harimist ning tagama pidev varustatus orgaanilise ainega. Go mulda tuleb vajadusel kuivendada ning lubjata. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leostunud mullal (Kog) metsakasvukohatüübiks on naadi, kus võiks kasvada kased ning kuused. Sobib segametsa kasvatamiseks. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) metsakasvukohatüübiks on sinilille mis sobib hästi kuusikuks, männikuks või kaasikuks. Leostunud gleimulla (Go) metsakasvukohatüübiks on osja, sõnajala või angervaksa. Nendel kasvukohatüübid sobiks hästi kas kaasikuks, sanglepikuks, männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks).
Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera ja nisu, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2) Vältida tuleb raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) – kasvatada 130239 perioodiliselt heintaimi mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist – LPg puhul vajalik drenaažkuivendus Tabel 2. Kaalutud keskmine kasutussobivus tähtsamatele teravilja- ja heintaimede kultuuridele. nisu kaer kart Ruk Nisu Kaer Kart rukis ul ki a uli 9 9 9 8 9 9 9 8 2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X 6562220 Y 700692 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Illuka vallas, Alutaguse üksusel.
üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni. Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib põllumassiiv põlluks, varem sobiks selleks leostunud muldade osa ning ka gleistunud muldade osa, millel kasvatada pigem teravilja. Kive põllult korjata ei ole tarvis. Tabel . Põllumassiivi nr. 59756255724 mullastik Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, % Boniteet
Milleks paekivi kasutatakse? Majaehituses seinte, treppide, korstnate, sammaste tegemiseks. Õues teeradade sillutamiseks, kõnniteede äärekivideks, kiviaedadeks, aiapostideks. Toas leiame paekivist treitud küünlajalgu, kausse jt pisiesemeid. Paekivist saab põletamise teel väga tähtsat ehitusmaterjalide koostisainet, lupja. Vanasti seoti ehituses kivid omavahel lubimördiga, maju valgendati lubjaga. Ka praegu soovitatakse keldreid hallituse hävitamiseks lubjata. Nii mõnestki kivistisest sobiks valmistada ehteid. Teaduses on kivististel tähtis koht maakera ajaloo uurimisel, kivimite vanuse määramisel. Juba 18. sajandil, peaaegu 150 aastat tagasi on uuritud peakivis leiduvad surnud loomi ja nendest järele jäänud kesti. 7 Tihtipeale on loom täielikult kadunud, aga tema keha asemele on kogunenud mineraalid, nii näeme jäljendeid ammu elanud olestest
Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Ajuti tekkiv ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla, aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Säästlik kasutamine: - vältida raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) - heintaimede perioodiline kasvatamine mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist - gleistunud variantidel vajalik drenaazkuivendus Leetjas gleimuld (GI) sl. Profiil AT-E-Btg-CG või AT-CG ehk AT-G1-G2. Pealt kaetud AT kuni 10cm T-ga. Profiilis eluviaalne (E) ja saviakumulatiivne (Bt) horisont, diferentseerumata mullaprofiili puhul pH 4,6-5,6, keemine C ülemises osas >60cm, alaliselt (keskmiselt) liigniisked ehk märjad mullad, allosas tugevasti gleistunud. Mullaliigid: GI-kui
näiteks peitsimise abil imiteerida teist puiduliiki. Pleegitamiseks vajaliku ainet müüakse tavaliselt komplektina, milles üks plastik pudel on leelisega ja teine vesinikperoksiidiga. Ära kunagi komponente kokku sega, sest need kantakse eraldi pinnale ja eraldi pintslitega. Läbi viimistlus kihi tunginud niiskus võib puidu värvust muuta, moodustades ebakorrapärase kujuga laike. Ainus võimalus on viimistlus kiht maha võtta ja plekk oblika happega pleegitada.. Puitu võib ka lubjata, lupjamist meenutav .protseduur ei muuda otseselt puidu värvust vaid täidab poorid erilise valge vahaga ning muudab materjali väis ilmet väga oluliselt. Vaha takistab lakkide kuivamist. Hea kontraist annaks ka see kui pind oleks eelnevalt peitsitud, poorid puhasta pronks terasharjaga. Puidu viimistlusel kasutatakse ka peitsi. Peitse on erinevaid nagu Lahusti ehk õlipeitsid, piirituspeitsid, vesipeitsid ja akrüül peitsid.
Aastaid enneistandiku rajamist tuleb hakata reguleerima ja parendama mulla reaktsiooni ning temperatuuri-, vee-, õhu- ja toitereziimi. Karusmari talub mitmesuguse reaktsiooniga muldi. Ta kasvab hästi nii happelistel kui ka neutraalsetel muldadel, optimaalne pH=4,6-7,0. Et happesus mõjub ebasoodsalt mullas elunevatele kasulikele mikroorganismidele, toiteelementide omastavusele, taime ainevahetusele ning mulla temperatuuri-, õhu- jt. reziimidele, siis tuleb happelisi muldi tingimata lubjata. Mulla ühtlasema lupjamise tagamiseks on soovitatav pool lubiväetisest anda künni ja teine pool kultiveerimise alla. Mullareziimi saab ka parandada mullaharimise ja väetamisega. Mullaviljakuse suurendamine orgaaniliste ja mineraalväetistega on mulla istutuseelse ettevalmistamise üks põhiülesandeid. Tingimata tuleb mulda rikastada orgaanilise ainega. Peale sõnniku, komposti, turvasmulla jt. saab mulla huumusesisaldust suurendada
Põhjaveel põhineva veevarustuse korral on nii kiire veevahetus võimalik vaid väikestes tiikides. Talvel on vaja vett õhustada juhul, kui sügisel jääb tiiki palju lagunevat taimestikku või tiigivesi on toitaineterikas. Puurkaevu- ja allikavesi on vähese hapnikusisaldusega ja seda on tarvis õhustada enne kasutamist On võimalik kasutada korduvkasutatavat vett.. Korduvkasutatavat vett võib hapnikuga rikastada, filtreerida või lubjata. Vett võib korduvalt kasutada pumpamise, filtreerimise ja desinfitseerimise abil. Kuna vee soojendamine on kallis ettevõtmine, siis kasutatakse soojendatud vett korduvalt. Kui vett piisavalt filtreerida ja õhustada on võimalik kasutada kuni 95% kasutatud veest ja suunata see taaskasutusse. Et vee soojendamiskulutusi vähendada, saab kasutada soojusvaheti abi, kus taaskasutatakse üht osa ringlusest väljuva vee soojusest. Retsirkulatsioonisüsteemis on
- väetamine 40%Eesti muldadest happelise reaktsiooniga, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis Lupjamine · vähendatakse H-ioonide ja suurendadakse Ca- ja Mg-ioonide hulka mullas · laubjatarvet väljendatakse norm CaCo3 t/ha -keskmine lubiväetiste norm3...5 t/ha oleneb: - mulla reaktsioonist - mulla lõimisest - kasutavast lubiväetisest · lupjamist teha kevadel enne külvi või sügisel peale koristust · lubjata tuleks regulaarselt iga 4-6 aasta järel lupjamine külvikorras · tuleb lähtuda lubjaterbest bakterväetised · sisaldavad kasulikke mullaorganisme, mille mõjul paraneb taime toitumine · mügarbakterpreparaadid - valmistamist alustati eestis 1948. aasta - igale liigile on spetsiifiline bakter - 1 ha vajalik kogus 150...300g - Mõeldud liblikõielistele taimedele
pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline • 5,6…6,5 – nõrgalt happeline • 6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse happesuse põhjustavad mulla kolloididele neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid • Hüdrolüütiline happesus (H8,2). • Asendushappesus (H5,6). Happelisi muldi tuleb lubjata süstemaatiliselt 4-7 aasta järel. Mulla happesust suurendavad negatiivne kaltsiumibilanss, füsioloogiliselt ja bioloogiliselt happeliste väetiste kasutamine, happevihmad ja mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised) Mulla happesuse mõju taimedele: • Mulla pH mõjutab taimede fermentsüsteemi ja selle kaudu taimede kogu ainevahetust, kasvu ja arengut. • Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti Ca ja Mg sisenemist taimedesse
läänes lume. Produktiivne põllumajandus oleneb viljadest, mis valmivad varakult. Paljudes troopilises ja lähistroopilise kliimaga aladel on võimalik saada kaks saaki aastas, Kanadas ainult üks ning umbes maist kuni septembrini. Keskmine vegetatsiooni periood on 100-120 päeva. Mullad Kanada mullad on kas leetunud või happelised. Tavaliselt läänes on leetunud mullad ja idas happelised. Happelisi muldasi saab lubjata, et muuta nende happelisust, kuid selline tegevus on väga kallis ja seda peaks tegema iga aasta. Ida Kanadas on suurem risk üleujutusteks sest, seal on rohkem veekogusid, kuid halvad äravoolu kanalid, ning seega vähendades õleujutustega mulla viljakust. Maaparandustööd Maavarade kaevandamiseks on tehtud mitu alternatsiooni, et teha kaevandamis protsess ja maavarade transport kiiremaks ja lihtsamaks. Paljudes provintsides plaanitakse või on juba tehtud maa kuivendamist, et saada
Gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad– need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karastunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.[6] Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata.[6] Metsakasvukohatüüp Leetjal mullal on valdav kasvukohatüüp sl ehk sinililled.. Gleistunud leostunud mullal on valdav kasvukohatüüp nd ehk naat. Leostunud gleimullal on valdav kasvukohatüüp sj, an ja os ehk sõnajalad, angervaks ja osi. [5] Gleimuldi metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ilma kuivenduseta, kuid oleks siiski metsa tootlikkuse suurendamisekks vaja gleimuldi kuivendada. [5]
o Ristõieliste tõusmepõletik haigustekitajad säilivad taimejäänustel ja mullas, nakatavad idandeid ja taimi. Tõrje: vältida tihedat taimikut, liigset mullaniiskust, lämmastiku üleküllust. Mullakooriku kõrvaldamine, külvise puhtimine, keemiline tõrje. o Nuuter juurtele tekivad pahad. Rändeosed tungivad juurekarvakeste kaudu taime. Soodsad ilmastikuolud haiguse kordumiseks on meil 3..4 aasta järel. Tõrje: mullad lubjata, reguleerida niiskust, ristõieliste umbrohtude tõrje, koristusjäätmete hävitamine. o Ristõieliste ebajahukaste talvitub eostena taimejäänustel, seemnekestas, mullas, umbrohtudel. Kasvuperioodil levib eostega ja veepiiskade abil. Tõrje: koristusjäänused hävitada, viljavaheldus, õigeaegne koristus, seemne puhtimine. o Vertitsilloos tüüpiline viljavaheldushaigus. Esineb piirkonnas, kus rapsi pikka aega kasvatatud
Tugev happesus. Viljakus keskmine või alla selle. Vähene veevaru ja bioloogiline aktiivsus. Vähearenenud või arenemata mulla struktuursus. Kerge harida. Mullakaart: Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala jõe poole pisut kaldu. N – madal, P – madal kuni keskmine, K – keskmine. Huumus 1%, pH 5,0. Kasvukoha sobivuse hindamine: Huumusprotsent liiga väike, tuleb lisada orgaanilist materjali. Muld liiga happeline, vaja lubjata/panna puutuhka. Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv,
Kogu taimekooslus peab tüüpiline olema. Õigeid otsuseid võimaldab teha taimekoosluse analüüs. Kui roomava tulika esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, vajavad mulla alumised kihid kobestust kas sügavkobestiga või sügava juurestikuga kultuurtaimede (lutsern, mesikas, raps jne) abi. Esinevad aga veel ka valge karikas, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega. Kui mulla analüüs seda kinnitab, siis tuleks lubjata (E. Lauringson 2004). Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Nii umbrohtude kui ka kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutusele sageli erinev. Eri umbrohuliikide ja eri kultuurliikide konkurentsisuhted on samuti küllaltki erinevad. Põllu koosluse keskkonnatingimusi võib ka harimisvõtetega väga mitmeti mõjutada.
· Asendushappesus (H5,6). · Küllastusaste · Mullaprofiili ehitus ja kihisemine · Indikaatortaimed Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset happesust. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus Esimesteks lubiväetisteks Eestis olid magevee lubisetted nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), mida hakati laiemalt 5 kasutama 1950. aastate keskel
ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid
, igikelts Okasmets Parasvöötme põhja osa läbiuhteline -1m Leetumine, Väikse mand, kliima jahe, niiske, soostumine viljakusega, okasmetsaleetmuld sademete hulk ületab vaja väetada ja auramise lubjata Lehtmetsad Parasvöötme mereline , to tasakaalustatud -1m leostumine Mullad on amplituut väike, talv viljakad, sobib pruunmullad pehme põllukultuuride viljelemiseks
2. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 2.1 Lubiväetiste kasutamine Lubajatarbe planeerimiseks kasutatakse lubjatarbe kaarti, selle järgi on LPg mullale vaja anda 3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks kasutatakse puutuhka, sest see sisaldab lutsernile kõiki vajalikke mikroelemente – B (keskmiselt 123 mg/kg), Cu (70 mg/kg), Mo (19 mg/kg). Kui Eestis pole puutuha kasutamisele piiranguid seatud, siis näiteks Taanis lubatakse puutuhka kasutada maksimaalselt 5 t/ha viieaastase perioodi jooksul
44. põldheina väetamine –Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N’i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N’i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. allakülviga teraviljade väetamine – vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest. Parim anda kahe osana üks sügisel ja teine kevadel. Kevadel sobib anda dolomiidijahu või klinkritolmu, mis pole kahjulikud idanditele, seda on tolmpõlevkivituhk! Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb vähendada teraviljade N normi ja ka külvisenormi ning sõnnikut saanud põldudel üldse N ära jätta.PK väetise normi on mõtekas suurendada allakülviga teraviljadel 2...3 x, andes sellega ära ka järgnevale
suhtes halvasti. Leel mullad on vastupidi). Mulla puhvervõime suurendamiseks on vaja suurendada organiline väetamine ja hap muldade lubjamine. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks:1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste 5 FÜÜSIKA-HÜDROFÜÜSIKA-MEHHAANILISED OMADUSED 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel
katsetes 2...3 t/ha, mujal Euroopas 1,2...1,9 t/ha. Bioloogilised iseärasused: Linaseemne idanemistemperatuur on 2...3°C, idulehtesid kahjustab aga juba -3°...5°C. Üle 5 cm pikkused taimed taluvad aga juba kuni -8°C. Lina on pikapäevataim, mille kasvuperioodi pikkus on 120...150 päeva. Sobiv mullastik on pH üle 6, peenesõmeraline, küllaldase niiskusesisaldusega sl või ls muld. Vähe sobivateks on s või l mullad, samuti happelised mullad. Happelistel muldadel tuleks neid lubjata, kuid linale endale lubiväetisi ei anta, vaid seda tuleks teha eelkultuurile. Lina on niiskusnõudlik taim. Eriti suur veevajadus on tal õiepungade moodustumisel ja õitsemisel. Külvikord: Mullal tekib lina kasvatamisest kergesti ,,linaväsimus". Selle vältimiseks tuleks teda võtta külvikorda alles 5...6 (soovitavalt isegi 7) aasta tagant. Sobivateks eelviljadeks on teraviljad. Ei sobi aga raps/rüps (kuivlaiksus), vahe peaks olema vähemalt 1 aasta
tuhk ummistavad lõõrides suitsulõõrides suitsugaaside tee. Lõõride seintele kogunenud pigitahm võib sädemest süttida ja tekitada tahma põlemise, mis 90% põhjustab ka tulekahju. Peab hoidma kütteseadmed, korstnad ja ohutustehnilised seadised tehniliselt korras, ning kõrvaldama nende vead ja puudused. Korstnad ahjud ja soemüürid tuleb puhastada vähemalt enne kütteperioodi algust. Korstnad tuleb pööninguosas välisküljelt siledaks hõõruda ja valgeks värvida või lubjata. Pööningu korstnat krohvida ei tohi. Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada 2 korda aastas. Tuleb kontrollida siibrite, klappide, puhastusluukide, koldeuste jne tihedust. Tuleb kontrollida puhastatud kütteseadme tuleohutust. Tahma põletamist võib läbi viia vastava kursuse läbiteinud isik. Kui hakatakse tahmapõletamist läbiviima, tuleb sellest eelnevalt teatada tuletõrjesse Pottvoodriga ahju ehitamine Ahjupottide ettevalmistamine
Kõige tavalisem hindamine põhineb suurusel, mis võib sõltuvalt kultuurist olla kas läbimõõt või pikkus. Teine füüsikaline parameeter on kõvadus, mida mõõdetakse survetesteriga. 3. aedmaasika kasvatustehnoloogiad Maasikas vajab avarat, päikesepaistelist kasvukohta. Viljelemiseks sobivad kõige paremini toitaineterikkad, keskmise raskusega, nõrgalt happelised või neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad (pH 5,56,0). Happelist mulda tuleks lubjata. Maasikaistandiku iga võiks meie oludes olla 4-5 aastat. Lõuna-Eestis tuleks viljeleda rohkem varaseid ja Põhja-Eestis hiliseid sorte. Lihtsam, kuid kulukam on katta peenar musta maasikakile või peenravaibaga. Peenravaip on küll kallim, kuid laseb see-eest läbi vett ja õhku, samuti on takistatud tütartaimede juurdumine, mis oluliselt lihtsustab maasikapeenra korrashoidu. Kilemults kiirendab kevadel taimede arengut ja soodustab varajasema saagi saamist.
võrra tähendab vesinikioonide arvu kümnekordistumist.(Tamm 2011) Taime veega varustamine toimub läbi kasvupinnase, mis sisaldab lahustunud mineraalaineid. Nende kättesaadavus sõltub otseselt mulla pH-st. Eriti mastaapselt on pH-st mõjutatud mikrotoitainete kättesaadavus, sest neid vajab taim väikestes kogustes ja kõrvalekalded avalduvad jõulisemalt. (Tamm 2011) Mulla happelisuse vähendamise võimaluseks on lupjamine,selle abil tõstetakse mulla pH-taset. Lubjata võib aastaringselt. Kuid lupja tuleks siiski laotada niiskele mullale, siis hakkab see kiiremini mõjuma. Paljudele aiataimedele sobiv pH on 66,5. Happeline muld (näiteks pH 5) sobib põõsasmustikatele, rododendronitele ja okastaimedele. (http://www.kekkila.ee) 2 Tomati keskkonnanõudlusest Tomatit on 1a soojalembesed taimed. Kasvu ja arengu erinevatel perioodidel on erinevad nõudmised välistingimustele. Nad võivad kasvada ja vilju kanda pika päeva ja pideva päevavalguse korral
Anioonidest H2PO4, PO4, HBO4, SO4, HCO3 ja CO3. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1) neeldunud alused S: Ca, Mg, K, Na, NH4 2) neeldunud vesinik H Mulla neelamismahutavus T = S + H. Mida raskema lõimisega, mida huumusrikkam muld, seda suurem on neelamismahutavus. Küllastumisaste: V = S/T * 100 (%) näitab mitu % kogu neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Kui see on alla 50%, siis muld on väga happeline. Isegi kui see on 70-80% on mõtekas lubjata, sest lupjamise mõte on likvideerida happesus. Mulla happesus NBNB! ..on põhjustatud vesinikioonidest mullas ja olenevalt sellest, kus need vesinikioonid paiknevad, eristatakse järgmisi happesuse liike: 1) Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest vesinikioonidest, mis paiknevad mulla lahuses. Aktiivset mulla happesust väljendatakse pH ühikutes. pH skaala mulla puhul mõõdetuna kaaliumkloriidis on järgmine: alla
kaudu), on pH järgi lubjatarbe määramine tänapäeval üks lihtsamaid viise. Eesti mineraalmuldade pHKCl kõigub 4...7 piires. Liigse happesuse all kannatavaiks ja lupjamist vajavaiks peetakse mineraalmuldi, mille pHKCl on alla 5,5. Selliseid muldi on Eestis palju ja neid 18 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 on vaja lubjata, kuna valdav osa meil viljeldavate kultuuride jaoks on mulla pHKCl optimaalne tase 6...7. Praktikas on rakendamist leidnud järgmised lubjatarbe määramise viisid: 1. Aktiivse happesuse (pH) alusel, milline määratakse kas vesileotisest või kaaliumkloriidileotisest. On küllaltki levinud viis happesuse määramiseks. Lupjamist vajavad mullad, mille pHKCl mõõdetakse ≤ 5,5. 2. Indikaatortaimede järgi otsustamine, kas muld on happeline või mitte.
Selle tulemus on alati suurem H5,6, seeg anäitab kogu potensiaalset happesust. H8,2 järgi arvutatakse välja lubjatarvet, et likvideerida happesust. Mulla happesus on teatud taimedele väga oluline. Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et põld on üli toitainete vaene), põld-kaderohi näitavad , et põldu on vaja lubjata. Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas. Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid
Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH 4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks: 1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste Mulla füüsikalised ja hüdrofüüsikalised omadused 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm 3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel näite ülesanne konspektis 2) Tahkebaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......
olla kirvest Rooskapsas 2-aastane Külmakindlam kui peakapsas Tahab niiskust palju Ettekasvatamine Mulla kobestamine Ei tasu kiirustada Lehekaenlas moodustuvad Palju niiskust Happelisi muldi tuleb lubjata Seemned aprilli keskl külvata Suuremad taimed koristusega. Võiks elada ühe peakesed Kui põud palju kastmist Huumusrikkad keskmise Soovitatav on istikuärist osta muldamine öökülma üle, muutuvad Juurestik sama mis raskusega saviliivmullad
Tasulisi vee kvaliteedi analüüse tehakse Eestis mitmetes keskkonnauuringute, tervisekaitse ja teaduslaboratooriumides. Vähikasvatuse alustajatel on soovitav lasta kasutatava vee koostist erinevatel aastaaegadel uurida. Vajalik veekogus Vähikasvatuseks vajalik vee kogus sõltub vee kvaliteedist, vähkide arvust, söötmise intensiivsusest. Kui vesi on kvaliteetne, võib seda korduvalt kasutada. Korduvkasutatavat vett võib hapnikuga rikastada, filtreerida või lubjata. Täpseid veevajaduse arve ei saa esitada, kuid vältida tuleb läbijäätumist, liigset soojenemist ja hapnikupuudust. Hea vee puhul on veevajadus väiksem kui halva vee korral. Vähikasvatus on õnnestunud mõnel juhul ka tiikides, kus pole üldse läbivoolu. Läbivool soodustab talvel jääkatte pidamist õhukesena. Jämedates joontes võib arvestada 1000 täiskasvanud vähi veevajaduseks 5 l minutis. Põhjavesi Parimad tulemused on saadud vähikasvatuses allika- või kaevuveel
Eriti ohtlikud on õitsemiseelsed ja – järgsed ning õitsemisaegsed öökülmad, mis võivad rikkuda õisi ja isegi noori vilju. Just kevadised öökülmad põhjustavad kõige sagedamini kirsisaagi ebaõnnestumist. Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170–190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5-6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla
struktuursõmerad ja muld tolmustub. Vältida liigset tallamist. Künnikihialust tihenenud kihti aitab kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator. Vähendamiseks: Minimaalse traktorikäikude arvuga harimissüsteem, valida sobiv harimisaeg, suurendada heinatimede osatähtsust külvikordades, kasvatada liblikõielisi heintaimi, mis soodustavad sõmerate teket. Külvikorras kasvatada järelkultuure, kasutada allakülve Muldi lubjata Vältida toitainete- ja huumusevaese kihi künnikihti toomist 10. Mulla struktuuriagregaatide stabiilsus. Veekindlad struktuuriagregaadid. Mulla struktuuriagregaatide veele vastupidavus sõltub paljudest teguritest: Mulla mehaaniline koostis (kerge või raske lõimis) Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest:
Lääne-Eestis ja Saaremaal tuleb rajada kirsiaed kamarkarbonaatmuldadele. (Jaama 1976) Kui muld kirsipuid peetakse happesuse suhtes tundlikeks: neil langeb saaks ja juurdekasv jääb nõrgaks. Neile sobib muld, mille pH on 5,6...6,5. Lupjamiseks kasutatakse Eestis peamiselt mageveelubisetteid, nn. Nõrglupja, mis sisaldab kaltsiumkarbonaati keskmiselt 98%, või põlevkivi tuhka, milel lubjasisaldus on 35...40%. Liiga sagedane lupjamine on ka kahjulik. Soovitatav on lubjata 8...10 aasta tagant. (Jaama 1976) Kõige olulisem on istikute alla mineva maa-ala väetistarbe määramine, alles seejärel saab otsustada, milliseid väetisi ja kui palju kasutada ning kas üldse midagi kasutada. Seega võetakse mullaproovid. Kui kirsiistandikuks planeeritav maa-ala on olnud pikemat aega rohukamara all, tuleks seda enne istandiku rajamist mitu aastat korralikult väetada ja harida. (Jänes, Niiberg 2001). Enne kui
). Kerge lõimise tõttu läbiuhutavad, mis vähendab nende toita. sis. Veelgi ning halvendab huumuse kvaliteeti. Ajutine liigniiskus takistab org. aine lagunemist. Rohumaad: niisked nõmmerohumaad (jusshein, karusammal; kanarbik, võnkvars).. Lkg põllumaana vajab korralikku kuivendamist, vaja lubjata, vajavad pidevat ja täpset väetamist. Orgaaniline aine koguneb maapinnale. Kamardumine puudub või on väga nõrk. Huumuskatte tüüp niiske moor või niiske moder-moor. Metsakõdu org. aine varu 3242 t
Eriti ohtlikud on õitsemiseelsed ja järgsed ning õitsemisaegsed öökülmad, mis võivad rikkuda õisi ja isegi noori vilju. Just kevadised öökülmad põhjustavad kõige sagedamini kirsisaagi ebaõnnestumist. Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5- 6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla
vajalikud mikroelemendid. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid, aga sellest ei pruugi piisata. Sel juhul viiakse alates 2.-4. kasvuaastast mulda N-P-K väetist. Mida vähem orgaanilist väetist kasutatakse seda enam tuleb kasutada mineraalväetist. Ploomipuud nagu kõik luuviljalised vajavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda, mulla happelise reaktsiooni korral on takistatud Ca sisenemine taimedesse, sellisel juhul on soovitav mulda lubjata (Mägi, Niiberg, 1999). Ploomipuud hakkavad vilja kandma 4-5 aasta vanuselt, täiskandeiga saabub 7.- 8. aastal. Saagikuse kasvades tõuseb nõudlus ka toitainete ja seega ka väetamise järele. Nii orgaanilised kui P-K väetised antakse sügisel mullaharimise alla (Mägi, Niiberg 1999). Rikkaliku saagi raskuse all painduvad ploomipuude oksad alla, murdumisohtlikud on külmakahjustusi saanud oksad ja püstiselt kasvavad võraharud ja kahvelharud. Tugesid
Aurub puidust kuivamisel kõige enne. Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise. Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent. Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise. Kuivamis lõhesid saab vältida ühtlustades välimist niiskust sisemisega, otspindadele liimida jõupaber, värvida või lubjata. 3.Termoplastne liim- saab sulatada kuumutamise teel taas üles (PVA). Termoaktiivne liim- ei saa peale kõvastumist kuumutamise teel uuesti üles sulatada (EPO). Pilet nr. 8 1.Okaspuud ja nende tunnused. 2.Puidu tüve kasvuvead. 3.PVA-liim 1.Okaspuud: Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist.
Väetamine: kevadel mulla kaevamisel antakse põõsale liiva ja lupja, aga ka mineraalväetisi: lämmastik- ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini. Väetisi ei anta mitte ainult istutamise ajal, vaid intensiivse kasvu ajal pealtväetisena. Orgaanilised väetised kindlustavad bakterite arengut ja tõstavad mullaviljakust, mineraalväetised annavad vajalikke toitaineid. Pidevalt tuleb mulda ka lubjata. Multšimine aitab reguleerida mulla happesust või leelisust, vähendab umbrohu kasvu ning varustab ligustrit orgaanilise väetisena- suurendab elujõudu. Kui tekivad okstele punakaspruunid, kohati sissevajunud laigud ja haiguse süvenedes ümbritsevad laigud oksa ja see kuivab ülalpool kahjustuskohta, tuleks oksad välja lõigata ja põletada, ning põõsaid tuleks pritsida pärast õitsemist Bravo 500 SC-ga (20-25ml/10l). Harilik liguster on noores eas kiirekasvuline
Eestis. Leetunud mullad ei suuda kinni pidada kuigi palju saasteaineid ega kaitsta põhja- ja pinnasevett. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. Leedemullad on rohttaimedeta männimetsade mullad. Neid leidub kõikjal Eestis liivadel, põllumajanduskõlvikutel neid ei ole. Leedemullad kaitsevad põhjavett saastamise eest vähe ning on tundlikud tallamisele – seda tuleb arvestada metsamajanduses ning puhkealade koor- muse määramisel. Leetumise vähendamiseks ja bioloogilise aineringe hoogustamiseks tuleks metsades kõrvu männiga kasvatada arukaske jt kuiva kasvukohta taluvaid lehtpuid. Eesti
annaabi.ee 
