50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
endrik lillipuu
Õppematerjali autor
Räpina Aianduskool Aianduse eriala Muru väetamine 2008 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Muru rajamine................................................................................4 Muru hooldamine............................................................................4 Muru samblavabaks.........................................................................4 Kasvutingimused.............................................................................5 Väetusplaan tabelina........................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8
Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm. 4 Heki Hooldus Kevadel puista põõsaste vahele kiht komposti. Sügisel võib puistata põõsaste ümber loomasõnnikut ja selle kevadel kergelt mulda kaevata. Elava heki puudus on, et see võtab pinnasest toitaineid ja niiskust ning tihedalt istutatud põõsad vajavad sellepärast lisatoitmist. See saab eriti ilmseks, kui heki kõrval on kas lillepeenrad või muru. Kasvude vohamise vältimiseks on soovitav hekil juured 30-40 cm kaugusel hekist labidaga läbi lõigata, kaevates u 1,5 labida sügavuse kraavi. Püsivama tulemuse saamiseks aseta kraavi enne selle kinniajamist tõrvapapi- või plastikaadiriba. Juurekasvu sel viisil kontrolli alla saamise järel on oluline hekialust vähemalt kord kasvuperioodi jooksul rohida, näiteks mais ja vajadusel uuesti juunis või juulis. Krundi maa-ala planeerimine
Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................10 SISSEJUHATUS
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa........................................................................................................................
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on
Visuaalne meetod Probleemid: • Puuduse või ülekülluse tunnused avalduvad eri taimeliikidel ja sortidel erinevalt • Taim kannatab samaaegselt mitme elemendi puuduse või ülekülluse all • Tunnused langevad sageli kokku mõne haiguse või kahjustuse tunnusega. Väetamise ajad ja viisid, keskkonnakaitse Väetisi kasutatakse eesmärgiga tõsta mullaviljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Seega on arukas väetamine üheks looduse kaitse abinõuks. Asjatundmatu või õigemini vastutustundetu väetistega ümberkäimine võib aga põhjustada looduse reostumist. Väetiste negatiivne mõju on tingitud: • Ballastainete ja radionukliidide sisalduse mittearvestamisest väetises. • Taimetoiteelementide loomuliku ringe ja tasakaalustatud bilansi rikkumisest väetiste ebaõigel kasutamisel. Veeseadus Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.10.2019 § 157. Väetis
esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid Külvieelne sügisene, kevadine, kesa väetamine Külviaegne Paik(lik) väetamine; külv. töötl; starterväetamine Kasvuaegne- Pealtväetamine; juureväline väetamine; väetiste andmine mulda 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused Väetised on ühendid, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, saagi kvaliteedi parandamiseks nind mulla viljakuse tõstmiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu.
oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid