Ida-Virumaa, põlevkivi ja paekivi (0)

Sisukord
Ida-Virumaa……………………………lk 3
Põlevkivi………………………………...lk 4
Paekivi ……………………………………lk 7
Kasutatud kirjandus…………………lk 10
Ida-Virumaa
Ida-Virumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal vene-keelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida-Virumaal on : Narva, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane , põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda Põhja-Eesti pank . See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa. Eesti kõrgeim juga on Valaste juga(20-25m).
Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiit , sinisavi, lubjakivi , ehitusliiva ja turvast . Suurim tööandja on Ida-Virumaal põlevkivikaevandus, kus töötab kokku 3400 töölist . Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini.
Ida-Virumaa maakonnakaart(vikipeedia)
Põlevkivi
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim . Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jääb kütteväärtuse ja muude omaduste poolest nafta ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-s, Austraalias, Kanadas, Brasiilias ja Venemaal. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit , on Eesti tähtsaim maavara .
Põlevkivi(google)
Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis .
Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ( Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses).
Põlevkivi kaevandus (google)
1) Pealmaakaevandamine :
Kohtades, kus põlevivikihind pole nii sügaval, on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:

• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega
  
• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus
  
• minimaalsed põlevkivikaod
  
• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.
  

2) Allmaakaevandamine
Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks.
Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus.
Kaevandamine toimub pärisuunaliselt šahtiõue poolt välja piiride suunas.
Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega.
Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse.
Korrastamine on:
· allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine,
· maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine , täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga
· pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline.
Tehniline:
maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranšeede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri tranšees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega.
Bioloogiline:
Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba - ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Viimastel aastatel on lepingulises korras teostanud metsastamist karjäärides Riigimetsa majandamise keskuse Kirde regioon. Tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele rajab metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond.
Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud.
PAEKIVI
Paekivi ehk paas on Eesti rahvuskivi , mida leidub maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel
Murtud paekivi(msn. live /pictures)
Paekivi sein (msn.live/pictures)
Milleks paekivi kasutatakse?
     Majaehituses seinte, treppide, korstnate, sammaste tegemiseks. Õues teeradade sillutamiseks, kõnniteede äärekivideks, kiviaedadeks, aiapostideks.
     Toas leiame paekivist treitud küünlajalgu, kausse jt pisiesemeid.
     Paekivist saab põletamise teel väga tähtsat ehitusmaterjalide koostisainet, lupja. Vanasti seoti ehituses kivid omavahel lubimördiga, maju valgendati lubjaga . Ka praegu soovitatakse keldreid hallituse hävitamiseks lubjata.
     Nii mõnestki kivistisest sobiks valmistada ehteid .
     Teaduses on kivististel tähtis koht maakera ajaloo uurimisel, kivimite vanuse määramisel.
     Juba 18. sajandil, peaaegu 150 aastat tagasi on uuritud peakivis leiduvad surnud loomi ja nendest järele jäänud kesti. Tihtipeale on loom täielikult kadunud, aga tema keha asemele on kogunenud mineraalid , nii näeme jäljendeid ammu elanud olestest. Nii neid meieni säilinud kesti, kodasid ja jäljendeid nimetataksegi kivististeks e. fossiilideks.
Kuidas said loomad, kes on paekividele jälje jätnud, meie maale?
     Kunagi asus see mandriosa hoopis teistsugustes tingimustes, ekvaatori lähedal. Meie maa kohal loksus soe – 20…30°C - , soolane -- 35‰ – madal meri. Neis oludes oli hea elada korallidel ja teistel soolase ning toidurohke vee lembestel organismidel. Nii mõnusad olud olid väga ammu – 400-500 000 000 aastat tagasi, siluri – ordoviitsiumi ajastul.
     Praeguses Läänemeres neid loomi ei ela. Seda põnevam on leida rannaliivast mõnd igiammust loomakest.
    Maakera ajaloo seisukohalt kõige vanemad korallid e. õisloomad olid tabulaadid, rugoosid ja helioliidid. Nende nimed on tuletatud sisemist ehitusest, mida on uuritud mikroskoobis.
    Korallid võivad elada üksikult või koos hulgana e. kolooniana. Kolooniad on kujult kera, põõsa, taldriku või toruja üldkujuga.
     Kui kivistise pealispinnal paistavad ketijäljendid, ringid, hargnevate okste muster või on aimata kärjelist ehitust, siis on tegemist tabulaatidega.
    Kolooniates elavad rugoosid on kahekülgse sümmeetriaga, võivad esineda ka üksikutena, siis meenutab kivistis väikest kõverat sarve.
Tabulaadid(miksike)
Rugoosid
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Paekiv i
www.google.ee
http://www.hot.ee/elmo/2002/m/m257.html
http://www.ida-virumaa.ee/
http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/paekivi.ht m
9