1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Ka...
Mis on loogika? Loogika mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast logos mis tähendab motet, sõna, moistest. - loogika, kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi. - loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisi seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemis...
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
Sotsiaalpsühholoogia Roll roll on normatiivselt heakskiidetud käitumisviis. Rollikonflikt rolinõudmised lähevad vastuollu. Staatus inimese koht sots.süsteemis. Rol kui staatuse dünaamiline aspekt. Tänapäeval on rollid omandatud, feodaalühiskonnas oli ka sünnipäraseid rolle. Ühel momendil saab inimene olla ainult 1 rollis. Rollivaba käitumine? Magamine, söömine, jne. Rollli kolm aspekti · Roll kui ootuste süsteem selle isiku suhtes, kes seda kohta täidav · Rol kui sellel kohal asuva inimese ettekujutuste süsteem · Blabla Rollid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Rolli internaliseerimine . sellle omaksvõtmine. 7 astet · Zimbardo vanglaeksperiment rollide internaliseerimise kohta näiyas, et see protsess on üllatavalt kiire. Üliõpilased kuu aega olid raha eest vangid ja vangivalvurid. Tuli katkestada 2 nädala lõpul, sest vangid polnud nõus enam jätkama. Vangivalvurid elasid liialt sisse. I...
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupida...
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristot...
Aine: Tõlketeooria alused Semester: Sügis 2008 Autorid: Aleksandra Dergatsova Anna Siskova Sergei Zjuganov Anna Pirk Maria Komarova TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust...
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem mate...
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni and...
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 SISSEJUHATUS LOOGIKA on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest. Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle Loogika käsitleb mõtlemist, arutlust. Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. ARISTOTELES (384-322) on ühe-mehe-tööna kirjutanud loogikaõpetuse üldpealkirjaga "ORGANON" (tõlkes: vahend, tööriist). Valdavalt on see jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või ...
Loogika neli põhiseadust Samasuse reegel Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses Mittevasturääkivuse reegel Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi Välistatud kolmanda reegel Tõene on kas väide või väite eitus – kolmandat võimalust ei ole. Küllaldase aluse reegel Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud Definitsiooni reeglid 1. Definitsioon peab olema adekvaatne, st peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. 2. Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa defineerida sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3. Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega Küsimuste liigid Teatud eeldustele tuginedes lisainformatsiooni soovimine. Sõltuvalt sellest, millist vastust oodatakse, eristatakse nelja liiki küsimusi. 1. Jah-ei küsimused nõuavad jah või ei vastust. 2. Suletud küsimustes esitatakse võimalikud vastusevariandid. 3. Avatud küsimused ei anna vastusevariante. 4. Retoor...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Sündis 1770. aastal Stuttgartis. Hegel kasvas üle pietistlikus majapidamises. Isa Georg Ludwig pärines ametnike ja pastorite suguvõsast ning ema Maria Magdalena Louisa oli pärit üsnagi jõukast perest. Hegel huvitus kooli ajal paljudest teemadest. Erilist tähelepanu pööras ta ajaloole, enamjaolt huvitus ta vanadest väljasurnud keeltest. Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles t...
Referaat Kurt Gödel 18.05.2013 Sisukord: · Sissejuhatus · Loogika · Elulugu · Viini ring ja Kurt Gödel · Gödel Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis. · Gödeli täielikkuse ja mittetäielikkuse teoreemid · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Sissejuhatus. Selles referaadis annan teile ülevaate loogikast ja ühest Austria-Ameerika loogikust, matemaatikust ja filosoofist, Kurt Gödel'ist. Loogika Loogika on teadus, mis uurib mõtlemise reegleid. Loogikat peetakse ka veel mõtlemismudeliks. On olemas eri liiki loogikaid, neid on umbkaudu 17, võib-olla isegi rohkem , aga kõige tuntumad ja levinumad on matemaatiline loogika ehk sümbolloogika, formaalloogika ja traditisiooniline loogika. Matemaatiline loogika on siis matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid. Matemaatiline loogika es...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metaf...
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmi...
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Tallinna inglise Kolledz MINIMALISM Referaat Koostaja: Karin Kristen Tapupere 9.b Juhendaja: õp. Kadri Vallikivi Tallinn 2011 Sisukord: MINIMALISM...............................................................................1 Sisukord:.................................................................................................................2 Sissejuhatus: ..........................................................................................................2 Mis on minimalism?...............................................................................................3 Tunnusjooned:........................................................................................................4 Minu arvamus minimalismist:................................................................................4 Lisa:...
Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed Me peame teatud tõdesid (tõeseid väiteid) enesestmõistetavaks. Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis...
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused .............................................................................................................. 8 2 Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis 384.a eKr arsti per...
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjut...
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
Mis on DISKREETNE MATEMAATIKA ? Millega Diskreetne Matemaatika tegeleb ? T Ü Mõiste "diskreetne" on teisiti väljendatav sõnadega"mitte pidev" ehk Diskreetse matemaatika alla kuuluvad: T "astmeline". Järgnev joonis illustreerib mõisteid pidev ja diskreetne: — Loogika Lausearvutus. Loogikatehted. Loogikaseadused. Predikaadid. Tõestusmeetodid k a — Hulgad i Hulgaalgebra (Cantori algebra). Hulgaaritmeetika n ...
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille...
Estonian Business School Juhtimise õppetool TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM Referatiivne ülevaade Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism................................................................................................... 5 3. Neopositivism......................................................................................................... 7 4. Postpositivism........................................................................................................ 9 Kokkuvõte....................................................................................
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või...
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või...
Postmodernism Modernism sündis 19. sajandi II poolel ja kestis tinglikult määratledes 1960. aastateni. Kirjandust, mis pärast Teist maailmasõda hakkas traditsiooniliseks saanud kirjanduse kõrval uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks. Mõiste võeti kasutusele 1980. aastate alguses. Selle mõistega võib tähistada väga laia nähtuste ringi. Nähtusena on postmodernism amorfne, tal puuduvad nii ranged ajalised piirid kui ka üheselt määratletavad tunnused. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. 20. sajandi lõpul toimus põhimõtteline murrang kõiges, endine elulaad ja elutõdemus hakkas maad andma uuele (globaalne kommunikatsioonivõrgustik, geenitehnoloogia jne). Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides. Postmodernism paneb inimes...
Teadusfilosoofia kordamisküsimused Seminariteema: teadus ja pseudoteadus Arvutis ja välja kribamata vms, aga ka poolik 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifitseeritavus ei sobi? 3. Mis on ratsionaalne rekonstruktsioon? Lakatosi teaduse ratsionaalse rekonstruktsiooni põhielemendid 4. Kas uurimisprogrammide metodoloogia lahendab teaduse ja pseudoteaduse eristamise probleemi? Lakatosi teaduskäsituse tugevad küljed ja puudused 5. Peeter Saari libateaduse liigid. Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? v: kõik spekulatiivne läheb segamini; puhtalt sellest et siiani on nii juhtunud, ei tähenda et tulevikus ka nii läheb; oletuslik lähenemine 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifikatsioon e...
Ludwig Wittgenstein Referaat Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Elu......................................................................................................4 Looming-"Loogilis-filosoofiline traktaat"..........................................................5 Looming-vahepealne periood.......................................................................6 Looming-"Tõsikindlusest"............................................................................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad...............................................................................
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle...
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele eesti keeles on tähenduseks "arv...
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunn...
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks p...
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud ...
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Arvusüsteemid..................................................................................................................4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem......................................................................................4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kü...
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tule...
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "L...
annaabi.ee 
