Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass (1)

Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass
18. Kiri, haridus , kirjandus ja teater
Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk „lastejuhtija“. Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi.
Kreeklased , eriti aga aristokraadid , armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on „ Ilias “ ja „Odüsseia“, millest esimene räägib Trooja sõjast ja teine Odysseuse eksirännakutest Trooja alt kodu poole. Mõlema eepose autoriks oli arvatavasti pime laulik Homeros.
Aristokraadid harrastasid ka lüürikat ehk luulet, tänu millele teame, kuidas aristokraadid ellu suhtusid ja milline oli nende maailmavaade. Lüürikas esines nii armastust, kui ka kriitikat vastaspoliitikute kohta. Samuti õigustati lüürika abil enda tegevust ja omaltpoolt väljaantud seadusi. Tuntuim lüürik Vana-Kreekas oli Pindaros .
Teatrietendused kasvasid välja Dionysusele pühendatud koorilauludest. Näitlejateks olid ainult mehed, kes kandsid maske, mistõttu olulised olid hääle tugevus ja selgus ning ilmekad žestid. Etendati: 1. komöödiaid (lõbusa sisuga näidend, kus pilati peamiselt poliitikuid ); 2. tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles .
19. Filosoofia ja teadus
Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest . Kreeka keeles tähendab filosoofia „tarkusearmastust“. Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased:
Thales – esimene Vana-Kreeka filosoof , kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal.
Anaximandros – Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist).
Demokritos – kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm. Isegi inimese hing koosneb aatomitest, mis pärast surma lagunevad.
Pythagoras – matemaatik , kes avastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kohta.
Hippokrates – arst, kes koondas kokku senised meditsiinialased teadmised. Kirjeldab haigusi sümptomitena ja esitab ravivõtteid. Ütleb, et haigustel on looduslikud, mitte jumalikud põhjused. Teoses on veel arstide ametitõotus – Hippokratese vanne (arst peab ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest).
Herodotos – ajaloolane (ajaloo isa), kes avaldas teose „ Historia “. Käsitleb peamiselt Kreeka-Pärsia sõdu. Tema kirjutatu on hindamatuks allikmaterjaliks tänapäeva ajaloolastele.
Sokrates – filosoof, kes ajas inimesi oma küsimustega pidevalt kimbatusse. Tegeles mõistetega nagu voorus ja teadmine. Sokrates oli veendunud, et õpetaja kohus on üksnes õpilase juhatamine, asja tuumani peab õpilane ise tundma.
Platon – Sokratese õpilane, kes samuti tegeles voorusega. Veel tuli Platon välja ideede õpetusega ja esitas ettekujutuse ideaalsest riigist.
Aristoteles – Platoni õpilane, kel oli lai silmaring . Tegeles nii loodusteaduste , füüsika, loogika , kirjanduse, muusika , ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika.
20. Hellenismiperiood
Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus . Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure vallutusretkele järgnes kreeklaste- makedoonlaste massiline kolonisatsioon Euroopast Lähis-Ida maadesse. Hellenismiaja tähtsaimaks linnaks tõusis Egiptuses, Niiluse suudmes olev Aleksandria. Hellenismiperiood lõppes 30. a eKr kui roomlased vallutasid viimase hellenistliku riigi: Egiptuse.