MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923)
See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle, kuid oli hilja. Liiv suri 1.dets.1913. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880.aastatesse. Need olid tüüpilised oma aja romantilised värsistused. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894- 1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.a. Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad
· Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
luule suurima esindaja . Koidula kirjutas isamaaluulet , need on luuletused , mis on seotud Eestimaaga. Nendes kõneleb Koidula rahva valust, orjapõlvest ja lootusest uue alguse poole. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil ja on näha , et luuletaja elab ise seda läbi , millest kirjutab . Kõige enam paistab see välja luuletuses ,, Mu isamaa on minu arm " ja ,, Sind surmani " . Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodus meeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmeid tähelepanekuid. Üks ilusamaid loodusluuletusi on minu meelest ,,Sügis". Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti nais egelasi, kes tänu oma
mitmekesine. On kasutatud nelja, viie, kuue, seitsme ja kaheksavärsilisi salme, kusjuures värsside pikkus vaheldub.Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused,kõigi heakõla vahendite rõhutamine, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli väga patriootiline. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''.
Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala Eesti luuletaja kes oli looduslüürik ja ta rõhus omaluules impressionismi joontele. Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas. Looduslüürika, sest ta oli päris Muhumaalt ja mereäär oli ta teine elupaik. Jaan Oks kirjutas impressionistlike teoseid, oli noor eesti rühituses ja kirjutas oma teostes külaoma elust ja inimestest. ,,Tue inimeselaps" noor eesti neljandasalumis 1918. Fridebert Tuglas Õppis tartu ülikoolis, oli kirjandusteadlane. Elu kõrgperiood oli 1914-25 kui ta kirjutas novelle ja uus-romantistlike teoseid. Tema loomingus on alati olulisel kohal olnud romantism ja realistlik suhtumine.
1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. " Eile nägin ma Eestimaad" , " Ta lendab mesipuu poole". 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. " Sugulased". 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. " Üks märtsihommik udune" ,"Sügisene kodu" , " Üks suvepäev" 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine
Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada maailma ja elu. Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke maailma, mida oli vahepealsetel aastatel asendanud õõnes õpetlikkus. Viivi luige tee proosa juurde on olnud pikk. Ta alustas seda lastele mõeldud Leopoldi-lugudega ning jõudis 1985. aastal romaanini ``Seitsmes rahukevad'' , mis on 80-ndate eesti proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane
6 7 Arvamus luulekogust Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulzanriks on isamaaluule. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvam on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvam on ,,Emasüda" Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia _Koidula
Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani. · Under ja sonetid- Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. (,,Sinine Puri", ,,Sonetid" ,"Eelõitseng" ) H.Visnapuu(18901951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944
siseelamisvõimest kodumaa loodusesse ja saatusesse. Liivi looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued võimalused. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.aastal. Samal aastal ilmus ainuke Liivi eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused", mille avaldas "Noor-Eesti". Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres
ja ööbik hõiskab veel ja veel - ei vaikida või enne koitu. Puult õisi langes rabinal - üks väsind lind seal unes sonib. Kas kuuled, kuidas krabinal kuukiiri mööda katust ronib. All koplis kasest kaseni käiks udunimbuses kui jumal... Ah, keerduda mind lase nii su jalge ümber nagu humal. Ma tahan olla nagu tee või nagu kivi, millel astud, või laul, mis kostab üle vee, või lill, su rõõmuks õide lastud. Merilaasi luuletustest: Siiras armastus- ja looduslüürika tõi talle üldise tunnustuse. Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. Ta kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega, Varasemast intiimsest loodussuhtest kasvas jõuline lüürika, mis imetles rahva elujõudu ja visadust, ülistas kodutruudust kõige karmimateski tingimustes
löökpille mängdes. Tänaseks on ülemaailma levinud Orffi instrumentaarium, mille ta spets laste muusikaõpetuseks konstrueeris (ksülofon, metallofon, kellamäng + rütmipillid). Orffi peateos: triloogia ,,Triumfid", koosneb 3 kantaadist. I osa ,,Carmina burana" Sõnalise osa aluseks on 13. saj koostatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ning linnakodanike luulet ja laule (pilke-, joogi-, armastuslaulud ja looduslüürika). Vanad keeled. Teos on kirj solistidele, koorile, 2 klaverile, orkestrile. Koosneb omakorda 3 osast ja kõiki osi ühendavaks kujundiks on katkematult pöörlev saatuseratas, mille pöörkemine pole inimese võimuses. Muusika on kõlaliselt lähedane keskaja muusikale (paralleelsed kvardid). Britteni tähtsamad teosed: 1) ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" e ,,Teejuht noortele orkestri juurde" eesmärk oli tutv orkestripille ja pillide erinevaid kõlasid; 2) Ooper ,,Peter
Goethe sai Weimari õueteatri direktoriks, tutvus Schilleriga. Kirjutas satiirilise loomaeepose ,,Reinuvader rebane". !808 ilmus tema suurteos ,,Fausti" teine osa. Kokku kestis Fausti loomine 60 aastat. 7. Goethe kunsti gredo. ,,Suure mõistuse ees langetan pea, suure südame ees kummardan maani" (J.W. Goethe) Kunsti ülesanne on arendada mõistust, kasvatada ja väärtustada tundeid luua inimeses nende harmoonia. 8. Goethe luuletuste põhiteemad Tunde- ja looduslüürika, rahvalaulu stiilis luuletused, ballaadid, hümnid, oodid. Nt: lüüriline ,,Mailaul" seob armastuse kevade ja noorusrõõmuga. 9. Fausti eellugude tähendus, peamine probleem. Näidendile ,,Götz von Berlichingen" ainet kogudes puutus Goethe kokku rahvalegendiga doktor Faustusest julgest mõtlejast, keda teadmishimu sundis saatanaga liitu heitma. Sellest vaimustatuna kirjutas Goethe oma kuulsaima teose. "Fausti" kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose
Maailma tipporkestirite hulka kuulub Berliini Filharmoonikud. Maailmas hästi tuntud ansambel on Rammstein. SUURBRITANNIA Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest. Väga populaarsed on ka looduslüürika ja armastuslaulud. Palju on mereteemalisi laule. Levinumad rahvatantsud olid jig, reel ja hornpipe. Üks armastatuimaid rahvapille on torupill, mida on mitut liiki. Keelpillidest on populaarsemad näppepillid lauto ja keldi herf ning poognaga mängitav viiulilaadne fiidel. Inglise tuntud heliloojad on Henry Purcell (1659-1695), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Benjamin Britten (1913-1976), Andrew Lloyd Webber.
maha langenud - need kõik räägivad Maridest, kes kord on sündinud, elanud ja surnud nagu Punasoo Marigi. Kui ta poole aastane oli, suri ta ema ära, ja kui ta roomates ukse pealt kukkus ja otsaesise ära lõi, võttis teda karjase naine kasvatada, kus ta niikaua põrandal kasukatüki sees istus, kuni käima hakkas. Isa oli ju enne ta sündimist surnud. 3.Liivi luule teemad, näited Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat:loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse.Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Näiteks: Juhan Liiv ''Ma Kõndisin metsa poole'', ''Kadumata'', Sinuga ja sinuta'', ''Eile nägin ma Eestimaad!'' 4.Liivi elu ja loomingu seos Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks. Liiv kasvas üles Rupsi
kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''.
pikemaid käsitlusi kirjandusloost. Luuletusi ja artikleid hakkas ajakirjanduses avaldama 1906. Esikteos, melanhoolne ja pessimistlik värsivihik "Tähtede varjud" (1913) on valdavalt epigoonlik. Järgnesid luulekogud "Maises ringis" (1919), mis sisaldab "Siuru" laadis armastus- ja looduslüürikat, ning ekspressionistlik "Aja laulud" (1921). 1920. aastatel Kärner luulest varasem sotsiaalne paatos taandub, selle asemele tuleb tundlik looduslüürika, millest tõstetakse esile lüürilis-filosoofilist värssromaani "Bianka ja Ruth" (1923) ja luuletuskogu "Lõikuskuu" (1925). J. Kärneri looduslüürika läbivaks jooneks on loodusvaatluste ja tundeelu põimumine. Triviaalromaan "Inimene ilma eluloota" (1923) jälgib noore naise õnneotsinguid. Aleksander Tassa Aleksander Tassa -- (1882-1955) kunstnik ja kirjanik, kuulus rühmituste "Noor-Eesti", "Siuru" ja "Tarapita" rühmitustesse
teostesse algul ehk vaistlkult, põhjalikult uurimas.Eesti alateadvusse talletanud Vabariigi ajal kujunes Arturist üks lapsepõlvemuljete toel. eesti muusikaelu suurimaid autoriteete. Teoste üld meeleolu aluseks on olnud Teoste üld meeleolu on täis isiklikud kogemused.Näiteks looduses dramaatilist pinget , üldilmelt range ja viibimine. Tema looduslüürika tõsine isegi pühalik, mõnikord ka assotsieerub tavaliselt avaruse, sünge.Loomingu üldsuunalt ja ruumikuse, erilise vabaduse tehniliste vahendite kasutamiselt tunnetusega.Ülekõige armastas kuulub ta looming klassilis- heilooja metsa ja merd. romantilissevoolu, kasutas Elleri teosed on alati põhjalikult polüfoonilist käsitlust meisterlikult ja viimistletud , detailideni välja
armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat
Tema küpse maailmanägemuse sügavus ja traditsioonilise vormi kasutamine mõjutas mitmeid teisi poeete. Underi põgenikuperioodi luule andis enesekindlust ja ellujäämislootust sõjast muserdatud inimestele. Ükski teine poeet pole eesti kirjandusele sellist mõju avaldanud. Under mõjus uue ja julgena eesti luules, kus enne teda olid armastusluuletused olnud leebelt nukrameelsed ning kuhu jõudsid lõpuks ka rõõmsamad toonid. Esmakordselt kasutas ta ka erootilise luule arendusi. Underi looduslüürika mõjust värskendavalt ja uuenduslikult. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Oma värvika luulega on ta siiani meeldejääv ning esteetilist rahuldust pakkuv kirjanik. Varases perioodis oli Marie Underi jaoks põhiline teema loodus- ja armastuslüürika, kuhu ta tõi õnneliku armastuse ja selle hingelised ning meelelised rõõmud. See mõjus alguses tema kaasaegsetele, kes polnud sellega harjunud, ehmatavalt
loomingus lisanduvad Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Villem Grünthal - Ridala jt. Kuigi Türnpu praktiline tegevus oli seotud aastaid saksa ringkondadega, on saksakeelsele tekstile loodud vaid paar laulu. Suurema osa oma lauludest kirjutas ta esmalt meeskoorivariandis, kuid hiljem on neist tehtud ka segakooriseadeid. Konstantin Türnpu loomingu võib jagada kahte perioodi: 1) Esimene periood hõlmab 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi algusest loodut. Sellesse perioodi kuuluvad armastus - ja looduslüürika. "Kevade tunne", "Talvine õhtu", "Luiged". Esimest perioodist pärinevad ka Türnpu esimesed soololaulud - "Üksainus kord", "Tasa,tasa" ... 2) Teine küpsusperiood algas 1916.aastal, mil ta kirjutas koorilaulu "Mu isamaa nad olid matnud" Lydia Koidula tekstile. Üheks olulisemaks oli isamaateema. "Priiuse hommikul" (Marie Heiberg). Enamasti on Türnpu hilisema perioodi laulud oma keerukuse tõttu jõukohased vaid kontsertkoordele
motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega. Lõpp.
väheste sõnadega oli maalitud akvarelliliselt õrn talvepilt, täis romantilist igatsust. Silmatorkav oli juba selle luuletuse graafiline vormgi, mis oli tollal eesti luules uudne. Aga veel rohkem kui oma plastilise väliskujuga mõjus see luuletus kaasaegsete kriitikute kinnitust mööda oma sugereeriva üksindustundega. Värsikogud ,,Villem Grünthali Laulud" (1908) ja ,,Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. Minevikuromantikast on kantud poeemid ,,Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) 5 ja soomemõjulises regivärsis kirjutatud ,,Merineitsi" (1918). V. Ridalale iseloomulikust rahvaluule harrastusest kasvas välja pikem eeposetaotlustega regivärsiline poeem ,,Toomas ja Mai" (1924). Ta kavandas seda uueks
elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming. 10. Robert Burnsi loomingus on tunda klassitsismi, sentimentalismi ja valgustuse mõjusid. Püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see on. Kirjutab palju maa-ainelist luulet. Osutab tähelepanu kõigele elavale. Armastusluule, hingestatud looduslüürika, värsivormis kirjad, eepiline luuleteos ,,Tam O'Shanter" moodustavad tema loomingu paremiku. Tema laulud on muutunud folklooriks. Iseloomustan tema luuletusi: maalähedus 25. jaanuaril Sotimaal, poeedi sünnipäeval, peetakse ,,Burnsi öö" festivali.
Kuulbusch). valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , * Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi * Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid.
sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilisproosat koondab miniatuurikogu "Elu sügavusest" (1909). 1885. a. hakkas Liiv ajakirjanduses avaldama luuletusi. Püsiväärtuslikuna on tuntuks saanud hilislüürika. Seda iseloomustavad siirus, erakordne tundeintensiivsus, piltlikult mõjukas kujundlikkus, rahvalikkus ja rahvaluule võtted, näiteks värsside musikaalsust suurendavad kordused. Eriti tähenduslikud on rõhutud rahva valu ja lootust väljendavad isamaalaulud, looduslüürika ja isikliku traagika sõnastused. Liivi eluajal ilmus ainult üks värsikogu "Luuletused" (1909, kordustrükk 1910). Tema luule sai tähelepanu ja tunnustust eelkõige "Noor-Eesti" rühmituse kirjanikelt, nii ta elu- kui ka loomingut on enim tutvustanud F. Tuglas. Liivi looming, eeskätt luule, on mõjutanud hilisemat eesti kirjandust . 1 KASVUAASTAD
Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Varases perioodis oli Marie Underi jaoks põhiline teema loodus- ja armastuslüürika, kuhu ta tõi õnneliku armastuse ja selle hingelised ning meelelised rõõmud. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. . Underi looduslüürika mõjust värskendavalt ja uuenduslikult. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Oma värvika luulega on ta siiani meeldejääv ning esteetilist rahuldust pakkuv kirjanik. Esmakordselt kasutas ta ka erootilise luule arendusi. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Under tutvus ekspressionismiga tänu tõlkimisele. Selle mõjud tema loomingule tulid ilmsiks teema ja käsitluse muutustes kahes uues teoses
eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana.
Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''
Ta oli küll nn saksa õukondlane, kuid käis laulpidusid dirigeerimas. 5.laulupidu 1894 Tartu (Tallinn). Aitas korraldada Eesti muusikaelu ja juhatas Tln meestelaulu seltsi tegevust ja koori. Eesti meestelaulu selts loodi 1916.a. 1921.a Lauljate Liit, mis võttis enda hooleks laulupidude korraldamine ja juhendamine. Looming Rahvalaulu seadeid ei olnud. Tähtsal kohal olid patriootilise sisuga laulud. "Priiuse hommikul" "Mul lapsepõlves rääkis". Looduslüürika: "Talvine õhtu" (Villem Grünthal- Ridala tekstile) "Kevade tunne" + mõned soololaulud. Kuulamine "Kevade tunne" (RAM ehk Eesti Akadeemilise Meeskoori esituse väga maskuliinne ja võimas, raske struktuuriga laul); "Troost"; "Mul lapsepõlves rääkis". Muusikaelu 20.saj Kultuuri pealinnaks sai Tartu. Kogu Kultuuri paremik ja enamik hargnes Tartus. Seal arendati võitlust saksastumise vastu. Erimeelsused tekkisid eestlaste vahel
pooleli ning lõppes abielu Anton Vaarandiga. Sõjajärgsetel aastatel kirjutatud luulekogud ("Kohav rand" ja "Selgel hommikul") olid optimistlikud, lihtsad ja funktisonaalsed. 1952. aastal, olles juba hea mainega ja tuntud kirjanik, abiellus ta Juhan Smuuliga ning nende abielu kestis aastakümneid. Vaarandi jätkas tõlkimist, kuid 1959. aastal ilmunud kogu "Unistaja aknal", oli tema kui luuletaja elus suur murrang. Selles kogumuses on põhiliselt armastus- ja looduslüürika. Stalini surma tõttu ei pidanud luuletajate looming sisaldama enam nii palju poliitikat. Vaarandi aitas luule arengule kaasa ka noori "kassetipõlvkonna" luuletajaid (Paul-Eerik Rummo, Linda Ruudi, Arvi Siia, Mats Traadi, Enn Vetemaa ) aidates neid poeetide maailma. 1960-70 aastatel saavutas Vaarandi poeedina oma küpsuse, luulekogu "Rannalageda leib" on selle tõestuseks. Motiiviks on inimeste seotus, toonid on traagilised, kontrastid väga teravad.
läänemeresoome keelte alal. · Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919), toimetas ajakirja "Eesti Kirjandus" (1910-1914) ning "Üliõpilaste lehte" (1914-1916), alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. · Villem Ridala suri 16.01.1942 Helsingis Looming: · Tuntuks sai luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Värsikogud "Villem Grünthali Laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. · Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. · Ridala luulet kujundavad impressionismile omased jooned. · Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. · Eesti kirjandusajaloos on V. Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. Teosed: · Villem Grünthali Laulud (1908)
ja jooksin verest tühjaks. Sirelioks lumehelenduses, hoia kuldseid mälestusi meie armastusest.“ Järgnevates luulekogudes nagu näiteks „Hilised talled“, „Lagendiku aeg“ ja „Septembrifuuga“ jätkavad otsinguid sisemise harmoonia saavutamiseks ning luuletused kuulutavad elujõudu ja –usku ning tulevikulootust, looduslüürika kaudu on tunnetada inimese ja looduse ühtsust ning oluliste eluväärtuste püsimist. „Jäälilled“ (1988) süvendab eelmiste kogude eetilist tunnetust, isamaaluule omandab üha selgemaid ja ühemõttelisemaid metafoore, Traat ennustab kurjuse impeeriumi hävimist. „Ajalaulud“ (1990) on tervenisti isamaaluule, selgelt on tunda kriitikat valitseva korra ja vägivalla suhtes, ta nõuab oma poeemides vastust sünnimaa ja rahva saatusele. Katkend
o "Üle Atlandi" (1929) o "Jahimees Juss" o "Karjapoiss Juks" o "Kuidas elas Kärdi Kusti" o "Hiirepere" o "Miisi seiklused" o "Muna" o "Õhupallid" Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis antakse edasi paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus igapäeva elus. Valdavalt on lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimaliku varjundid. Laste looduslüürika on vaieldamatult J.Oro üks tugevamaid külgi. Tal on vähem lapsepärast lallitamist ning riimimisrõõmu, aga samas mitmekesisem tundeskaala. · ,,Hiir rätsepaks" · Muri ja Mall o Muri ja Mall o Korstnapühkija o Kiisu lühike, väiksematele o Varblane o Lapse palve tibukesele lühike, pigem väiksematele o Sõit o Linnuke linnul polnud süüa, Jukuke tõi leiba
,,Igapäevane lugu", jutt Punasoo Marist ehk laiemas mõistes tublist eesti naisest. ,,Vari" on autobiograafiline jutustus, sest Liiv leidis, et selles oli koos ta enese lapse-, karja- ja noormehepõli ning isegi ta kurb armastusromaan. Kirjutas ka miniatuure ehk laaste, näiteks ,,Varblane", ,,Ilus suvepäev oli" ja ,,Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." Luule Liivi luules võib eristada nelja tüüpi luulet. Luulele on omane lühike värss, kordused, vähesed sõnad ja lihtsus. 1.Looduslüürika-pildisari kõigi aastaaegade kohta. Tundeskaala on äärmisest kurbusest äärmisesse rõõmu. Lemmikaastaaeg oli sügis, ta sidus selle oma meeleoluga. ,,Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsind metsa sarnane!-,,Sügis". Loodusest räägib piltide kaudu, näeb ehedat ilu. 2.Isamaalüürika-Liiv samastab oma raske saatuse kodumaa saatusega. ,,Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud maa"-,,Isamaale". Kodumaa ja luuletaja sulavad sageli üheks. 3
põhitoonilt üha vaoshoitumad ja tasakaalukamad, ilma et autori kreedo seejuures kardinaalselt muutunud oleks. Aina vähem pretendeerib ta lõplike tõdede kuulutamisele, polemiseerib sagedamini hoopis iseendaga, et kahtluste kaudu leida teed suhtelise tõeni ning hea ja halva, ilusa ja inetu mõtestatud vaagimiseni inimeses ja ühiskonnas. Värssidesse hakkas ilmuma minoorset helistikku, millest annavad tunnistust ka lembeluulet koondav “Laternad udus” (1968) ja looduslüürika kogumikud “Septembrifuuga” (1978) ja “Sügislootus” (1986). Ent Traadi energiavarud ega sisepinged pole veel kahanenud, endiselt jääb ta üleva, valulise ja ausa elu kirglikuks propageerijaks. Mats Traadil on tavaks komponeerida ühe ning sama ajavahemiku värsiloomingust eriilmelisi kogusid. Näiteks hõlmab “Laternad udus” värsse aastaist 1963 – 66, “Ilmakaared” (1970) aga aastaist 1962 – 67. Enamasti on niisuguste valimike koostamise printsiibiks sisulis-
pala "Orus", teised osad - "Jõel" ja "Aasal" - on põhiosas loodud juba Peterburi-ajal. Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit", "Videvik", "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis", "Kellad", "Liblikas", "Männid", "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Viiuli- ja klaveriteosed Elleri lemmikpill oli viiul
pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti
Maetud Stockholmi Skogskyrkogärdeni kalmistule(Metsakalmistu) Looming: Esimesed värsid ilmusid ajalehes Uus aeg 1899-1901 Gümnaasiumiaastail tegi algust värsiloominguga ,,Vesiroosid" esimene luuletus 1899 Katsetas mitmeid zanreid-luule, proosa, näitekirjandus Kustas Vahur oli ta kirjutajanimi, mida ta kasutas harva. Luuletusi isel. Kontrastsed meeleolud, rõhutas noorust 1905-,,Elu tuli" oli mitmepalgeline, võitlusvaimustusest kantud pateetilised luuletused, armastus ja looduslüürika, mälestuslaulud, usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua. See oli enim levinud luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. 1913-,,Tuulemaa"-äärmiselt romantiline, paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast. Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte. 1922-,,Kõik on kokku unenägu"-Ajakroonika, poeetiline päevik. Pikk sündmusterohke ajavahemik
sonetipärg ,, Eikuskimaa, meta-maailm" (,,Allikad silla juures"). See ühtib Bernard Kangro loomingu üldisema periodiseeringuga. Esimest perioodi iseloomustab itaalia, teist inglise sonett, kusjuures kolmanda perioodi sonetipärg võtab kahtlemata kokku Kangro kui sonetilooja kõik poeetilised võimed. Ain Kaalep: ,,Nagu vorimiliselt, on BK kolme sonetiperioodi looming selgesti eristatav ka sisuliselt. Esimesel perioodil on valdav looduslüürika (millele liituvad ainult üksikud katsetused teistsuguse temaatikaga), mõnikord näiliselt isegi puhtdeskriptiivne, tegelikult aga alati poeetilise subjekti elamuste maailmast võrsuv. Teise perioodi sonetid on iseloomustatavad kodukoha- ja isamaaluulena, millele ei puudu võitluslik paatos. Kolmanda perioodi sonettide haare on universaalne, elamuslik 10 struktuur simultaanne; taotlev läbilõige kaasaegsest maailmast küünib argireaalidest
Luuletajad protestisid vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Ajalaulud.inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse 8 leida väljapääsu. Esineb palju hüperbooli, liialdamist. August Alle ja tema ajalaulud. Klassika ja modernismi sünteesi poole. Voolude põimumine. Avardub poeetide elunägemine ja mitmekesistub luule temaatika. Loodusel suur tähtsus. Looduslüürika küpsuse saavutab 20ndatel Jaan Kärner. Vastukaaluks looduslüürikale tungivad 20. Aastail luulesse linnamiljöö ja tehnilised reaalid. Ekspr. Ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletuse kontsentraadist. Hiljem pigem kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet aga linnaelu vastuolud. Linnanaiste teema. Põlistest naisekohustustest loobunud sinisukk, sageli prostituut. Ralf Rond teosega "naine". Julius Oengo mere ja rannaainestiku
väljaspoolt teda ennast. Teist alternatiivi väga ei ole. 14. 19. sajandi eesti luule: välja tuua sajandi olulisemad autorid, tähtsamad teosed ja enim käsitletavad teemad. a) Kuidas avaldub ärkamisaegses luules romantiline esteetika? Koidula kõrval ja järel hakkas esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekaid luuletajaid, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisenda optimismi ning kujutada patriotismi. Looduslüürika kõrval on nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised, muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. b) Kas oskate lühidalt kirjeldada nn ootushorisondi muutumist sajandi alguskümnendite, ärkamisaja ja venestusperioodi jääva hilisärkamisaja jooksul? 15. Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine):
aasta–“Kümme lugu“ („Peipsi peal“, „Pahased naabrid“, „Igapäevane lugu“jt); ○ 1894. aasta– „Vari“; ○ Kukulinn, Villu, Kuuse perenaine ja peremees, Murumäe mõisnik, noor mõisnik Hugo, tema õde Adelheid, Helene; ○ Isamaalüürika: ■ „Eile nägin ma Eestimaad“; ■ „Must lagi on meie toal“; ■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade
Esteetika, ärkamisaja luule. Suur osa ärkamisaegsest luulest on naiivne ja pealiskaudne ja klišeelik. Tegemist pigem salmidega, mitte luulega. Vormi seisukohalt on väga tähtis riim, eriti lõppriim. Eriti Faehlmann. Värsivormidest kohtame kolme jambi, trohheust ja dakteumi. Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide – lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L
on küll kirjanduslooline tähendus, aga puudus kirjandusprotsessi kujundamiseks ja mõjutamiseks vajalik kunstiline ja ideeline kaalukus. Juhan Weitzenberg sai tuntuks tegelikkusele vastava, väljarändamise kurbloolust käsitleva luulelooga ,,Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa" (1862), teine kogu 1864 Koidula kõrval hakkas esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekaid luuletajaid, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi, kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval olulisemad patriootilisemad, muistset vabadusaega idealiseerivad, kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. Friedrich Kuhlbars tuli kirjandusse saksa romantikute mõjualusena. Tema luulekogu ,,Wastse laulo ja kannel" (1863) oma ajas esimeseks selgesti rahvusromantilise hoiakuga teoseks ,,Kalevipoja" järel. Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingut austades süvendas Kuhlbars oma loomingus pseudomütoloogilist pilti eestlaste minevikust
ka teine ja nad lendasid koos minema; igatsus, kõigile on keegi olemas. ,,Tühja pesa ees" sügisel on pesad tühjaks jäätud, maha jätmine. ,,Rukkivihud rehe all" sügisluuletus, austus leiva vastu. ,,Sügisene kodu" kodu andestab alati; koht, kuhu võib alati tagasi minna, kodus on kõik tuttav ja kõige parem. ,,Üks suvepäev" - igapäevane aiapilt, kujutab teemadel, mis luulesse ei sobi. Juhan Liivi teisel loominguperioodil on kõige rohkem viljendud liigiks looduslüürika, mis kuulub ka kvaliteedilt Eesti loodusluue paremikku. Loov on andnud pilte Eesti loodusest, täpsemalt oma kodukoha maastikest. Vahetu keskkonda süvenemise tõttu pole Liivi maastikupildid loodusmotiividele kuivaks loeteluks jäänud: kirjanik tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu ja luuletused räägivad sügava tundeeluga inimese kiindumust loodusesse ja looduse äratavast mõjust inimestele
Ajastu mõjutused (venestus). Noor-Eesti"päästis" ta. Fr.Tuglas - 1927 monogfraaia Juhan Liiv. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880.aastatesse. Need olid tüüpilised oma aja romantilised värsistused. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.a. Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja luule , autobirograafilised eleegiad. Loodus - Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse.´Loodusei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Esindatud kõik aastaajad.Tundis enda seotust sügisega(eriti hilissügis). Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus
Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis luuletustes antakse paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus lapse igapäevasest elust. Valdavalt on J. Oro lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimalikud varjundid varakevadest südatalveni, linnud, loomad, taimed -- looduse elu, millest paljugi on lapsele kodune ja tuttav, üht-teist aga saab alles tuttavaks ning koduseks autori lihtsa, meeleoluka sõnastuse läbi. Laste looduslüürika ongi vaieldamatult J. Oro tugevamaid külgi. Neis luuletustes, kus kõrvuti laante ja põldude elanikega esineb sageli tegelasena ka uudishimulik loodushuviline laps, ilmneb head laste ja looduse tundmist, mis pärineb kahtlemata autori lapsepõlvest, veelgi enam aga tema hilisemast kodust keset Vasalemma metsi ja turbasood. Kirjanikule, kellel nii kodus kui ka kutsetöös kogu elu vältel oli tegemist suure lasteperega, olid enesestki mõista omased maalapse mõtted, meeleolud ja huvid
hilja. Juhan Liiv suri 18. novembril 1913. aastal. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880. aastaisse. Need olid tüüpilised oma aja romantilised värsistused. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909. Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Haigusaastail oli kirjanik loodusega lähedastes suhetes. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Liiv sai ainet kõigist aastaaegadest, enim tundis ta enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on
annaabi.ee 
