Luulemapp 7.klass (0)

Kadrina Keskkool

Lydia Koidula “Emajõe ööbik”
Luulemapp
Martin Pajussaar
7a
Juhendaja õp.
A. Särg
Kadrina 2010

Sisukord

1.
Kadrina Keskkool 1
Sisukord 2
Elulugu 3
Kasutatud kirjandus 8

Elulugu

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen ) sündis 24. detsembril 1843.aastal Vändra köstri Johann Voldemar Jannseni perekonnas.
Lydia Koidula sai alghariduse kodus isa käe all ning alustas 1854.aastal õpinguid Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861.aastal. 1862.aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami.
Pärast diplomi omandamist töötas ta peamiselt oma isa abilisena ajalehe „ Perno Postimees “ väljaandmisel, kuid andis ka eratunde. Seejärel aitas ta isal toimetada „Eesti Postimeest“. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime „Koidula“ ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.
21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.aastal tuli Viinis ilmale teine tütar – Anna.
Lydia Koidula suri 1886 .aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule.
Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.
Looming
Lydia Koidula oli oma aja suurkuju , romantiline isamaalaulik. Paljud tema luuletused on viisitatud, näiteks „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“, „Kodu“ („Meil aiaäärne tänavas..“), „Emasüda“.Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Tema näidendeid „Saarema onupoeg“, „Säärane mulk“
Teosed
Koidula jutulooming lähtud põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit , 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse .

• „Vainulilled“ – 1866
  
• „Emajõe ööbik“ – 1867
  

Avaldatud postuumselt

• „Kogutud luuletused“ – 1925
  
• „ Valitus laulud“ – 1934
  
• „Valitud luuletused“ – 1943
  
• „Valik luulet“ – 1948
  
• „Valitud luuletused“ – 1949
  
• „Teosed“ I :Luuletused, II :Jutud ja näidendid - 1957
  
• „Väike luuleraamat “ - 1967
  
• „Luuletused“ (tekstikriitiline väljaanne) – 1969
  
• „Mu isamaa on minu arm“ – 1978, 1993
  
• „Löö, süda, õitsele!“ - 2005
  

Emasüda
Lydia Koidula
Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truu´us, arm ja õnn;
kõik, mis nii harv siin ilma peal,
on peljupaika leidnud seal.
Kas emasüdant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel! Muutmata
ta sinu rõõmust rõõmu nääb,
su õnnetusest osa saab!
Kui inimeste liikuvad
au, kiitust, sõprust tunda saad,
kui kõik sind põlg´vad, vihkavad ,
kui usk ja arm sust langevad –
siis emasüda ilmsiks lääb!
siis veel üks paik sull´ üle jääb,
kus nutta julged igal a´al:
truu, kindla emarinna naal!
Mõnd´ kallist südant kautsin,
mis järel´ nuttes leinasin,
aeg andis teist mull´ tagasi:
ei e m a s ü d a n t - iialgi!
Luuletuse analüüs
Riimiskeem : AABB
Riimitüüp: Riimuv
Luule žanr: Luule
Määratud kujundid luuletuses :

• Epiteet – kallist
  
• Isikustamine – Puudub
  
• Võrdlus – Puudub
  
• Metafoor - Puudub
  

Arvamus luulekogust
Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud .
Koidula põhiliseks luulžanriks on isamaaluule . Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale . Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvam on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni.
Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvam on „Emasüda”

Kasutatud kirjandus

1) http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia _Koidula
2) http://www.ut.ee/verse/indekx Eesti värss
3) http://www.miksike.com/documents/main/referaadid/koidula_maili.ht m
4) TEA Laste- ja noorte entsüklopeedia
8