Erirahvuste muusika (0)

Muusika
LÄTI
Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed.
Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku.
Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on „Sudmalinas“ ehk veskitants.
Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on „Sudmalinas“ ehk veskitants.
Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid , torupill ja kannel . Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis.
Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias.
Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad - Alfred Kalninš, Imants Kalninš, Raimonds Pauls.
ROOTSI
Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul „ Du gamla, du fria“ („Sa iidne , sa vaba“).
Rootsi tuntuim rahvatants on polska. See on ¾ taktimõõdus aeglane paaristants. Veel tantsitakse valssi, polkat, kadrilli ja masurkat.
Erilisel kohal rahvapillide seas on nükkelharf ehk klahvviiul . Mängiti veel viiulit , parmupilli, lõõtspilli ja torupilli.
Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs.
Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse.
NORRA
Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest. Rahvalauludes kajastuvad mütoloogilised tegelased- trollid ja haldjad.
Põha—Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad.
Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill , oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool.
Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks.
VENEMAA
Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad . Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tšastuškad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja žaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad.
Heliloojatele on inspiratsiooni andnud kirikukelleades mängimise kunst .
Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatšokk, pljaska.
Venemaa tuntumad heliloojad on Mihhail Glinka , kui klassikalise muusika rajaja. Pjotr Tšaikovski, kes on maailmakuulsa balleti „ Luikede järv“ autor.
Sergei Prkofjev ja Dmitri Šostakovitš, kes kirjutasid värvikat sümfooniat ja lavamuusikat.
AUSTRIA
Asub Euroopa südames ja selle pealinn Viin on üks Euroopa tuntuimaid muusikapealinnu. Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo .
Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert.
Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss , mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks.
Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka .
Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter.
Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha.
SAKSAMAA
Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt.
Tüüpiline saksa rahvalaul oli ühehäälne ja duur -helilaadis. Meloodiad enamasti rahulikus tempos. Tavaliselt lauldi mitmehäälselt, kuhu improviseerit juurde lisahääli.
Alates 16. sajandist hakkas polulaarsemaks muutuma tantsu- ja pillimuusika . Tantsude saateks mängiti lõõtspilli ja suupilli.
19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ja tantsudest said populaarsemaks lendler, valss ja polka. Austriaga piirneval Baierimaal levis joodeldamine.
Tuntumad Saksa heliloojad on Johann Sebastian Bach , Georg Friedrich Händel, Ludvig van Beethoven , Robert Schumann , Johannes Brahms, Richard Wagner jpt.
Maailma tipporkestirite hulka kuulub Berliini Filharmoonikud. Maailmas hästi tuntud ansambel on Rammstein .
SUURBRITANNIA
Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane.
Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest. Väga populaarsed on ka looduslüürika ja armastuslaulud . Palju on mereteemalisi laule.
Levinumad rahvatantsud olid jig, reel ja hornpipe.
Üks armastatuimaid rahvapille on torupill, mida on mitut liiki. Keelpillidest on populaarsemad näppepillid lauto ja keldi herf ning poognaga mängitav viiulilaadne fiidel .
Inglise tuntud heliloojad on Henry Purcell (1659-1695), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Benjamin Britten (1913-1976), Andrew Lloyd Webber.
Inglismaa tuntumad ansamblid – „The Beatles “, The Rolling Stones, Led Zeppelin , Queen jne.
Maailmakuulsad solistid- Sting , Elton John, Freddie Mercury .