Euroopa muusikaelu 20. saj. 1. poolel (1)

Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism , ekspressionism, neoklassitsism , impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias . Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese –ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist ; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk , kl). Levis kogu Eur.
I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes žanrites, sakraalmuusikast džässini. Talle on isel eri žanrite ühendamine ( ooper , ballet, pantomiim , oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood – Lähtus oma muusikast Vene trad . Balletid: „Kevadpühitsus“, „ Tulilind “, „Petruška“; muus etendus: „Sõduri lugu“; 2.neokl periood – ballet „Pulcinella“; ooper-oratoorium „Kuningas Oidipus“; numbriooper „Elupõletaja tähetund“.
C. Orffi erandlik helikeel : Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus . Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast.
Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid. Sellemuusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängdes. Tänaseks on ülemaailma levinud Orffi instrumentaarium, mille ta spets laste muusikaõpetuseks konstrueeris (ksülofon, metallofon, kellamäng + rütmipillid).
Orffi peateos: triloogia „Triumfid“, koosneb 3 kantaadist. I osa „ Carmina burana“ – Sõnalise osa aluseks on 13. saj koostatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ning linnakodanike luulet ja laule ( pilke -, joogi-, armastuslaulud ja looduslüürika). Vanad keeled. Teos on kirj solistidele, koorile, 2 klaverile, orkestrile. Koosneb omakorda 3 osast ja kõiki osi ühendavaks kujundiks on katkematult pöörlev saatuseratas, mille pöörkemine pole inimese võimuses. Muusika on kõlaliselt lähedane keskaja muusikale (paralleelsed kvardid).
Britteni tähtsamad teosed: 1) „ Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale“ e „Teejuht noortele orkestri juurde“ – eesmärk oli tutv orkestripille ja pillide erinevaid kõlasid; 2) Ooper „Peter Grimes“ – seda ooperit kirj otsis novaatorilikke ideid, tulemuseks ooperi omapärane ülesehitus. Vaatuste vahele paigutatud vahemängud, mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ja kuj järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri; 3)Vokaalsümf teos „Sõjareekviem“ – püh kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Tohutu koosseis: sümf orkester , 3 solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor , orel, dirigente 3 kuna esitajad saali 3 osas. Hoiatatakse sõjakoleduste eest. Olevat kuulajale grandioosne mõju. Brittenit võrreldakse Henry Purcelliga (barokk), kuna Britten on pärast barokkajastut (300 aastat) I maailmatuntuse saavutanud helilooja.
Vene kultuurpoliitiline olukord pärast 1917: Pärast bloševistlikku revulutsiooni sattus muusikakultuur ebasoodsatesse tingimustesse. Tõrjuti välja palju mineviku kultuuripärandist, represseeriti intelligentsi esindajaid. Levitati loosungit „ Kunst kuulub rahvale!“, mille kaudu teeniti kommunistlikut propagandat. Muus kultuuri tabas arengupeetus. Pajud silmapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kunstivaldkondades tekkis uus suund – sots realism . Sellistes tingimusetse ei leidnud kõlapinda ükski Eur või Ameerikas tekkinud uue muusika suundumus.
Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teoseid: klaveriteosed kirj varasel perioodil kuni 1918: I ja II klaverikontsert – kuuluvad klaverikontserdi kullafondi; tsüklid: 20 miniatuurist koosnev klaveripaladetsükkel „Põgusad hetked“; „Sarkasmid“. Prokofjevi uus klaverimängustiil: tema novaatorlikku klaverimöngustiili isel kiire tempo, rütminile aktiivsus, energiline motoorika , tokaatalikkus, sageli nim seda uudset klaverimängustiili löökpianismiks. Prokofjevi loomingu täht žanrid: 7 sümfooniat; 7 balletti: „ Romeo ja Julia“; 7 ooperit „Armastus 3 apelisini vastu“.
D. Šõštakovitši täht žanr tema loomingus: 20. saj silmapaistvamaid sümfoniste. Šõštakovitši loomingu üldisel: Sümf on dram teosed, kus ta mõnikord kasutab ka koori ja vokaalsoliste. Tema sümf on monumentaalteosed. Loominguline käekiri pole üheselt määratlev, kõige lähemal seisab neokl, kuna ta lähtub kl vormiskeemist oma paljudes teostes. Totalitarismi ting pidi välj end iroonia , satiiri ja groteski kaudud. Nõukogude intelligents oskas luga nn ridade vahelt. Šõštakovitši 4 tähtamat sümf: 1) V sümf – märgib üleminekut varasest perioodist kesmisesse; 2) VII sümf – „ Leningradi sümf“ – kirj selle sümf Leningradi blokaadi ting, teoses on militaarsed rütmid, aimame kahureid jne; 3) X sümf – kõrgpunkt, 3 osas kas muusikalist monogrammi; 4) XIII sümf – „Babi Jar“ – 5. osaline, kas bassi ja meeskoori, läbib sõjavastane sõnum.