ühe elaniku kohta suurem kui 4000 eurot Leida valemite abil nende maakondade summaarne SKP igal aastal. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljade lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 5. Uuele töölehele kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri (Adv sektori Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük andmed aastatel 2013 2015. Lisada saadud tabelisse vahekokkuvõtted (Subtotal): väärtuste keskmised ühe elaniku kohta struktuuriüksuste lõikes NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljade lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014
Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 e RAA0051: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond, Komponent/Majandussektor ning Näitaja Aasta Maakond Majandussektorid 2012 Harju maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Hiiu maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused*
Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 e RAA0051: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond, Komponent/Majandussektor ning Näitaja Majandussektor 2012 Harju maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Hiiu maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused*
2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalanduspiirkonnas on registreeritud 143 kutselist kalurit, mis moodustab 5,5% kalurkonnast. 2015. aastal väljastati püügilube 324 mõrra ja 320 nakkevõrgu kasutamiseks, lisaks anti 40 nakkevõrguluba harrastuskalapüügiks. KUTSELINE KALAPÜÜK 2015. aastal lubatud kutseline püük jaotus 53 loaomaniku vahel, mis kasvas seoses osa püügiõiguste müümisega. Võrtsjärves on üks 175 meetri pikkune mõrd; 83 ja üks 70 meetri pikkune nakkevõrk iga 75 hektari
inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust Toodangu maht maailmas sh Hiinas Maailma kalavarude jaotamine Kalapüük Kalavarud maailmameres ebaühtlased Kalarikkad Kalavaesed
KALAPÜÜK JA RÖÖVPÜÜK Keelatud on ahingupüük ja kalapüük müttamisega. Keelatud on ka püügiviisid, mis hävitavad veekogus valikuta kõik elava – kalapüük elektriga ning lõhkeainet, narkootilisi aineid või mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja
1. Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.saj II poolel Kalapüük on suurenenud. Kalapüük siseveekogudest on suurenenud märgatavalt. Kalapüük pidurdus 1970 a. tänu merekaitse üldlepingule. 2. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamad püügipiirkonnad. Põhjendage, miks need Piirkonnad on kalarikkad. Rannikualadel on rohkem kalu. Planktonit on kaladele toiduks piisavalt. Külmad hoovused. 3. Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda. Põhjameri Beringi meri 4. Milliseid abinõusid rakendatakse kalavarude kaitseks ? Piiratakse püügi koguseid- kvoodid. Maksustatakse püügilaevu.
Vikerlase 17-87 abielus Tootmine tööline 11 600 Vana-Kalamaja 20-16a abielus Tootmine tööline 8 700 Kibuvitsa 3-3 lahutatud Tootmine tööline 8 700 Raudla 30A-20 lesk Transport valvur 6 700 Huviala Kodulemmik Sünnikuu programmeerimine hamster Veebruar raamatu lugemine ei ole Aprill kalapüük koer Mai karate hamster August karate ei ole November käsitöö kass Oktoober programmeerimine koer Märts ratsutamine kilpkonn Juuli raamatu lugemine ei ole September pillimäng papagoi Juuni karate ei ole Jaanuar pillimäng ei ole Detsember
Eesti Kalandus Mereäärse asupaiga tõttu on kalandus olnud Eestis alati tähtis majandusharu. Suurem osa püütakse Läänemerest ja väiksem osa siseveekogudest. Lisaks on Eesti püüdnud kala ka väljaspool Läänemerd. Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük, sisevete kalapüük ja kaugpüük. 2015. aastal püüti Läänemerest 59 326 tonni kala, mis on ligikaudu 81% kogupüügist. Kalapüük on kasvanud 9% võrreldes 2014. aastaga. Kõige rohkem kala saadakse avamerepüügilt. Tähtsamad töönduslikud kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Siseveepüük on võrreldes Läänemere-püügiga väiksemamahuline, kuid siiski oluline osa riigi kogupüügist. Sisevetes püütud kalakogus ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Siseveepüügis on suurim osatähtsus Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütud kalal 2015. aastal ligikaudu 87%. Ülejäänud 23% saadakse Võrtsjärvest,
1)Kalapüüki teostaval isikul peab kalapüügiõigust tõendav dokument alati kaasas olema ning ta on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel. MILLISEID SEADUSE PUNKTE HÄRRA AHVEN RIKKUS? §202. Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse järgmisi rikkumisi: 1) inspektori või vaatleja töö takistamine; 2) kalapüük ilma kalapüügiloata; KUI SUUR ON KARISTUS? 231. Kala püügi, pardal hoidmise, müügi või ostu nõuete rikkumine 1) Kalapüük keelu ajal, loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kasutamisega seotud rikkumisi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahatrahv kuni 3200€. MIS TINGIMUSTEL VÕIKS HÄRRA AHVEN KALA PÜÜDA? Ta peab…
Kalandus Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest...
!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat)
kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.) Matmiskombed Ei saa midagi kindlat öelda, Surnud sängitati asula Hauda asetati surnu külili,
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7
tarbijaid. Norra, rootsi, venemaa, hiina, jaapan Kalandus Euroopa liidus Kalandus moodustab EL liikmesriikides SKt-st alla 1% EL Kalanduspoliitika eesmärgid: · Kalavarude kasut. Ja kaitse · Kalakasvatuse arendamine · Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine · Kalade töötlemise parandamine · Turgude varustuse parandamine · Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine · Kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine Avaookeani kalapüük Kalapüük reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks ja riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega( enmus arengummad., pole vaja sadamadi, ja suurt laevastikku, piisab kalapaatidest) Pindala piiratud kalavarud kahanenud saastuse oht. Kalakasvatus Akvakultuur - kalade mereandide kasvatus nii emres kui ka mageveekogudes ( Vetikad, teod kalad)
Euraasia põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, maavarade kaevandamine, taastumine, lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja mereloomade tööstusettevõtte ja küttimine kaevanduste rajamine ja haldamine kahjustab
Euraasia lemming, samblikud, maavarade taastumine, põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, kaevandamine, tööstusettevõtte ja lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja kaevanduste rajamine mereloomade küttimine ja haldamine kahjustab loodust
Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsis ja Sloveeniast. Eesti metsade pindala on ligi 2,3 miljonit ha ning nendest 70% on majandatavaid metsi ja 30% kaitsealuseid metsi. Puidust valmistatud esemed vms läheb enamjaolt ekspordiks. Eksportkaubad on siis mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm. · Kalandus Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat ,särge. Eesti kalapüük ka jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük,sisevete kalapüük ja kaugpüük.Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel.Lisaks rannikumerele tuleb Eestis kalapüüki rahvusvaheliselt reguleerida Peipsi järvel. Selleks töötab alates 1994. aastast Eesti Vene kalapüügi komisjon, mis koguneb kaks korda aastas, leppides kokku
ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
Süvaookean on kõikjal kalavaene. 5. Millised on maailma suurima kalapüügiga riigid?- Suurema kalapüügimahuga riigid asuvad vaikse ookeani rannikul. Riigid: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, India, Tai, Norra, Island 6. Missugused riigid on maailmas suurimad importijad ja eksportijad?-Eksportijad: Ladina-Ameerika riigid, Island, Norra. Importijad: Paljud Põhja riigid 7. Iseloomusta EL-i kalakaubandust.- El-is on kalapüük ja kalakasvatus oluliseks tegevusalaks ja see aitab varustada kala ja kalatoodetega EL-i suurt turgu. Kuigi kalandus moodustab liikmesriikide SKTst alla 1%, on sellel tööhõive seisukohalt suur tähtsus neis piirkondades, kus muid valikuvõimalusi ei ole. 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Kes ja miks seda teevad?- Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest
Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis. Kalapüük, küttimine, uurimistööd, teaduseksperimendid. 18.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid tundras? Maavarade kaevandamine rikub pinnast. Tööstus ettevõtted saastavad õhka heitgaasidega ja reovett saates veekogudesse. 19.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid jäävööndis? Turismireisid seavad ohtu antarktise mandri looduskeskkonna.
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük.
10 A M E E R I K A 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4. ,,Rahvas" kreeka keeles 5. Aasiast pärit julmad rändhõimud 6. Eriliselt töödeldud vasika- või tallenahk, millele Euroopas kirjutati 7. Egiptlaste valitseja 8. Kiviaja meeste põhitegevus oli kalapüük ja ... 9. Egiptuse ja Hiina kirja joonismärk 10. 1492. a avastas Christoph Kolumbus ... 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4. ,,Rahvas" kreeka keeles 5. Aasiast pärit julmad rändhõimud 6
nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu. c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine)
(1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine;
Eestlaste elatusalad muinasajal: · Maaharimine · Loomapidamine · Küttimine, kalapüük · Metsmesindus Esines kolmeviljasüsteem. Kaubandusel oli 2 liiki: 1. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu 2. Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks Esines sumbkülasi (Põhja-Eestis), hajakülasi (Lõuna-Eestis) ja ridakülasi (Ida-Eestis). Traditsiooniliseks elamuks kujunes rehielamu. Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks.
Kalavarud Kalandus on Eestis oluline tootmisharu, mille tegevusele on vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata. Eestis tegeleb kalavarude haldamisega Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond. Nii mere- kui magevee kalapüük on Eestis majanduslikult tähtsal kohal. Indikaatorliikide hulka kuuluvad räim, kilu, tursk, koha ja ahven. Majanduslikumalt kõige olulisemad liigid on räim ja kilu. Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas ka probleemsemaid valdkondi merega piirnevad riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas, kuid nüüd, kalavarude vähenedes, tuleb resurssi kasutamist reguleerida. Kalavarude olukord
Kalapüük, ümbetöötlemine, müük tarbijale. Kalavarud ei jaotu maailmameres ühtlaaselt. Kalarikkad on madalad rannikumered, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. Külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi. Lähispolaarne ja parasvöötme ookean. Tähtsamad püügipiirkonnad: 1) Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne. 2) Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde- ja looderannik jne. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatusest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi ...
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Per...
soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid,
kliimamuutused kahjustavad korallrahusid. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning kaob lainetevastane tõke, mis on hävitab randu ja mereäärsete linnade tänavaid.
Ladu kompekteerija 10 300 rahvatants papagoi mees Finants raamatupidaja 12 740 programmeerimine koer naine Müük müügijuht 13 500 korvpall koer naine Tootmine tööline 10 500 karate ei ole mees Majandus koristaja 6 500 käsitöö kass naine Transport dispetser 9 600 kalapüük kilpkonn naine Ladu tööline 7 600 lumelauasõit ei ole mees Tootmine tööline 8 700 käsitöö koer mees Transport autojuht 11 500 programmeerimine hamster mees Finants raamatupidaja 10 700 jalgrattasport meresiga naine Transport autojuht 13 700 raamatu lugemine ei ole mees
jääalusel püügil, kus võrkude veesoleku aeg ei ole piiratud. Nõuded püügivahendite märgistusele: Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha. Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike: tuur harjus tõugjas säga KALAPÜÜGI KEELUAJAD JA KEELUALAD Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu. Aastaringselt on keelatud kalapüük: kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja
35412110930 Arvi Väljas Tallinn Kibuvitsa 3-3 36604060863 Aadu Pulk Kohtla-Järve Raudla 30A-20 Pereseis Osakond Amet Palk Huviala Kodulemmik lahutatud Transport autojuht 11 500 programmeerimine hamster vallaline Transport autojuht 13 700 raamatu lugemine ei ole abielus Transport autojuht 10 900 kalapüük koer vabaabielus Transport autojuht 9 700 karate hamster abielus Transport autojuht 11 800 karate ei ole lahutatud Transport autojuht 9 400 käsitöö kass abielus Transport autojuht 10 500 programmeerimine koer vabaabielus Transport autojuht 11 600 ratsutamine kilpkonn
kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp.
Ka Santiago jaoks oli poiss tähtis kuna vaid temale sai ta loota. 4.Probleemid: 1)Inimene ja loodus-looduses tuleb osata ellu jääda, kui sind varitsevad ohtlikud tingimused.Santiago suutis seda, olles merel mitmeid päevi .Tsitaat ,,Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida". 2)Kinnisideed-Santiago oli oma kala saamise tõttu muutunud tõsiseks ja ei suhelnud enam inimestega. Vaid poisiga. 3)Pühendumus-Santiago lõpetas käesurumise, kuna tema jaoks oli olulisem kalapüük 4)õnn ja ebaõnn- Santiago oli vaene mees, kes pidi kerjama, et ära elada. Tal ei näkanud kala ja kui tuli päev mil näkkas, siis sõid haid ta kala ära. Kuid samas uskus ta endiselt, et küll õnn ükskord ka temani tuleb. Tsitaat ,,Õnn on ju selline asi, mis tuleb inimese juurde erineval kujul ja kes võib teda eales ära tunda" 5.Minu jaoks oli kõige mõjuvam koht see, kui Santiago jõudis tagasi randa olles ilma jäänud oma püütud kalast
turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha Avaookean – üle 100 meremiili, kalapüükrahvusvaheliste 2)aeglase kasvuga 3)laostatud põllumajanduse tõttu kokkulepete alusel. 4)segametsa juurdekasv 2-3m3/ha Kalavarude vähenemise põhjused – 1)Ülepüük(sood
Varangu külas Selja jõe ääres kinni auto, millest leiti ebaseaduslik elektriline kalapüügivahend, kahv ja kolm meriforelli. Elektrilist kalapüügivahendit kasutanud Aleksandr T. (42) sai karistuseks 12 000 krooni suuruse trahvi ning peab kolme meriforelli püügiga loomastikule tekitatud kahju hüvitamiseks tasuma 2700 krooni. Autot juhtinud Konstantin R. (38) sai 6000kroonise trahvi, sest värske kala transportimine on keelatud sellise veekogu ääres, kus kalapüük keelatud on. Selja jõel on Varangu sillast kuni suudmeni kalapüük aastaringselt keelatud. Aitäh!
xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas.
Raja ja Tiheda külades, Mustvee linnas ning Pala vallas Kodavere, Ranna ja Sääritsa külades ning Tartumaal (232,7 ha) Alatskivi vallas Pusi ja Pärsikivi Külades ning Kallaste linnas. Kaitse-eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik ja hallpõsk-pütt. Kalapüük Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate, kuna kalapüük on endiselt asula peamine tegevusala. Kallastelt lõunapoole piki Peipsi rannajoont jäävad vanad, juba 17. sajandi teises pooles tekkinud kalurikülad Rootsiküla, Nina, Riidma, Lahe, Kolkja, Sohvia, Kasepää ja Varnja. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas Kallaste paljandit ning otseloomulikult tulevad nad suveti nautima peipsi randa.Kuid paljud huvituvad ka kallaste kirkutest. Samuti korraldab Kallaste linn iga aasta kala-sibulalaata, mis toob iga aasta palju rahvast kohale
KALAPÜÜGI KORRALDUS JA PÜÜGIVAHENDID 1. Eesti Vabariigis on korraldatud kalapüük kahe seadusandliku aktiga. Need on: a) EV põhiseadus b) Veeseadus c) Asjaõigusseadus d) Kalapüügieeskiri e) Veeteede ameti põhimäärus f) Kalapüügiseadus g) Liiklusseadus h) Maakonna tasandil maavanema korraldused 2. Kalapüügiseaduse ülesandeks on A. kalade kasvatamine B. merekalade kvoteeritud ja reguleeritud väljapüük C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D
Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu Loomakasvatuse olulisimad: Veise-, sea- ja lambakasvatus. Oluline ka kalapüük Piirkond: Preeriaalad. Riigi- ja maailmamajandus Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal, puidutooted. Import: Olulisel määral ei impordi Kanada põllumajandustooteid, impordis on olulisel kohal tarbekaubad, masinad, mootorsõidukid ja nende osad. Eksport: Põllumajandustoodetest on ekspordis oluline osa kalandusel, teraviljal ja puidutoodetel. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid Saaste kasutatakse palju moodsat tehnikiat ja keemilisi väetisi
Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna- asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Venemaa, Norra jne). kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). Palju kasvatatakse Aasia riikides
(näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikult kasutuses, on traditsioonilised tegevusalad olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Maavaradest aga leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Seega majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Egiptuse noorem ja vanem kiviaeg Noorem kiviaeg: viljelusmajandus, inimene toodab eluksvajaliku,maaharimine,loomakasvatus,käsitöö,paikneeluviis,päikese ja maa austamine, geomeetriline ornament. Vanem kiviaeg: anastav majandus, inimene võtab kõik loodusest, küttimine, korilus, kalapüük, rändav eluviis, loomade-ja lindude austamine, väikese mõõtmelise kujud, koopamaalid.
looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Kalandus 1. Mis on kalandus? Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja töötlemise, püügivahendite valmistamise ja hooldamise, kalavarade kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. Kalandus koosneb kahest harust: kalapüük ja kalakasvatus. 2. Majandusvööndi mõiste. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. 3. Kalanduse vormid, nende iseloomustus. Kalanduse vorme on mitmeid. 1) Ajalooliselt vanim ja algelisim on korilaste kalapüük. Kohati on selline elatusmajandusele omane kalapüük veel säilinud, kuid püügimahud on väga väikesed ja üldjuhul ei lähe kala müügiks.
Tuisu Jüri oli suurte kogemustega kalur, kes rääkis ja jagas oma elutarkusi teistega. Pidas kinni rannarahva kommetest ja andis neid edasi oma järglastele. Suur soov oli ehitada oma sumplaev. Hoolis oma perekonnast. Pere oli tema elus tähtsal kohal. Tuisu Jüri oli väärikas ja töökas kuni surmani (suri laeva laudade juures). Naiste ja meeste kohustused NAISED MEHED Laste kasvatamine Hülgejaht, kalapüük Majapidamistööd (söögi (mõrdade puhastamine ja tegemine, koristamine korrastamine, võrkude jm) parandamine jm) Vajadusel kalapüük Sumplaeva ehitamine Kariloomadega Koduõlle valmistamine tegelemine Põllutööd Põllu harimine Perele raha teenimine
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
