Ümbrisega viirusosakesed sulatavad oma ümbrise kokku peremeesraku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid peremeesraku sisse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või toimub see endotsütoosi (pino- või fogotsütoosi) teel. Haigused 1) Herpesviirushaigused paljunevad epiteelkoe raku tsütoplasmas ja hiljem lokaliseeruvad närvirakkudesse. Tuulerõugete läbipõdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust. 2) Papilloomviirused paljunevad epiteelkoerakutuumades ja põhjustavad kudede vabanemist, tekitavad nn. healoomulised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Suguelunditel esinevad kondüloomid, mis naistel võivad üle minna pahaloomuliseks kasvajaks. 3) Rinoviirused põhjustavad ülemiste hingamisteede põletikke, paljunevad hästi 33-34 kraadi juures. Haigus allub hästi ravile.
krooniline a. Isheemiline haavand isheemia b. Lokaalne nekroosikolle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkepõhjused ja -mehhanism Suurte arterite trobootiline haigus levinuim põhjus Muutused makrovereringes: - Mitmed järjestikused ahenemised ja ummistused arterites - 80%-l juhtudest lokaliseeruvad muutused kubemepiirkonnast allpool - Perfusioonirõhk kudedes langenud Muutused mikrovereringes nekroos - Hüpoksia ja häirunud vastupanuvõime - Endoteeli kahjustused - Kapillaaride ummistused - Koeturse - Hapniku ja toitainete vaegus Epidemioloogia ja prognoos 500-1000 juhtu aastas miljoni inimese kohta ¼ tehakse vaatamata ravile elu jooksul sääre- või reieamputatsioon Riskitegurid: - Diabeet 50% diagnoositud II tüüpi diabeet ü
Iseseisev töö 2 (geneetika 5, 6 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Kirjelda mitokondrit? Kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid 2. Mis on mitokondrite põhifunktsioon organismis? Spetsialiseerunud ATP sünteesile s.t organismi energia tootmisele. 3. Iseloomusta mitokondriaalset DNA-d (mtDNA)? On täielikult sekveneeritud. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis. Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Enamik ensüüme, mida vajatakse oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate geenide poolt. Tal on ainult eksonid, rõngas 4. Kus asub ja kuidas pärandub mitokondriaalne DNA? Pärandub ainult emalt, Asub maatriksis 5. Mis on heteroplasmia? Olukord ,kus ühes rakus või indiviidis
kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse omadused on kaasasündinud ja lokaliseeruvad ajuprotsesside erinevate piirkondades. 6. C. Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. 7. C. Lombroso kriitika. 8. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine XIX saj. lõpul. Õiguspsühholoogia taassünd leidis 19.sajandil,mil meedikud ja teadlased hakkasid julgemalt käsitlema juura kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid paljud väljapaistavad psühhiatrid.Juristid tegelesid seni arstide poolt peetud probleemidega.
kattes silmamuna eestpoolt, kaitsevad seda kuivamise eest, samuti väliskeskkonna mehheeniliste mõjutuste ja ülemäärase valguse eest. Silmalaud koosnevad neljast kihist: õrnast ja õhukesest nahkkihist, m.orbicularis oculi koosnevast lihaskihist, tihedakihilisest launäärmeid sisaldavast lauplaadist ehk tarsus`est ning laugude sidekestast ehk konjunktiivist1. Laugude verevarustus on rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 5% nahavähkidest lokaliseeruvad laugude piirkonda2. Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest
võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja
RAKENDUSLINGVISTIKA eesmärk on lahendada konkreetseid probleeme: keelekorraldus, keele õpetamismeetodid, tõlkimine, poliitilised keeleprobleemid jne SOTSIOLINGVISTIKA uurib keele ja ühiskonna seost ( rakenduslik, teoreetiline, sünkr/diakr, mikro/makro) keelt ei saa vaadelda lahus kõnelejast ja ühiskonnast. Keeleteaduse harud PSÜHHOLINGVISTIKA käsitleb keele ja üksikisiku mõtlemise seost. Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa
Vasakukäelisel vastavalt paremalt. Lapse rühivigu on raske märgata, sest algklassides need alles kujunevad. Kui tekivad kahtlused rühi õigsuses, siis pange laps seisma sirgelt: jalad koos, käed kõrval. Kui üks õlg vajub ära ja üks puusanukk on teisest kõrgemal, siis tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin ,,luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, ,,ärasuremises" jm., mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, selg, õlad jt.) ja tekivad erineva sagedusega. Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired. Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihasväsimuse poolt. Nende põhjusteks on: istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur ebasobiv iste emotsionaalsed koormused
-OH, -F, metoksü (-OCH3 ,). Need rühmad fluorestseeruvad. ● Molekuli jäikus soodustab fluorestsentsi kuna energiat ei ole nii lihtne enam võnkumistele ja keskkonna soojusele anda. ● Viskoossus soodustab fluorestsentsi, sest toimub vähem kokkupõrkeid ● Fenantreen, bensopüreen ja fluoreen fluorestseeruvad hästi, bifenüül ei fluorestseeru Pärssivad faktorid: 1. π-elektronide lokaliseeruvad rühmad on -Cl, -Br, -I, -HCOCH3 , -NO2 , -COOH. Neid gruppe sisaldavad ühendid ei fluorestseeru. 2. Lahustid, mille molekulid sisaldavad kustutavad molekuli fluorestsentsi: -Br, -I, -NO2, aga nad võivad suurendada fosforestsentsi. Antud funktsionaalsed rühmad indutseerivad magnetvälju, mis soodustavad tripletsesse olekusse üleminekuid (spinn pöördub kergemini) 3. Hapnik kustutab fluorestsentsi (fotokeemiline oksüdeerimine) 4
piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu
(süsivesikute, lipiididega) formeerivad rakke, kudesid ja organeid. Tähtsamad struktuure kujundavad valgud loomorganismis on kollageenid, elastiinid ja keratiinid, mis moodustavad põhilise osa side- ja kattekudedest ning seejuures enamiku kogu kehavalgust. 2. Ensüümivalke iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Need valgud moodustavad olulise osa metaboolselt aktiivsetes kudedes ja organites (maksas ja ajus). [ ...] 3. Transpordivalgud lokaliseeruvad põhiliselt vedelates kudedes (kehavedelikes) ja rakumembraanides. Näiteks rakendub hemoglobiin O2 transpordil, lipoproteiinid kannavad edasi rasvhappeid ja transferriinid rauaioone. 9 4. Kaitsevalgud (immunglobuliinid) moodustavad organismi kaitsemehhanismi infektsiooni ja insaviooni korral. 5. Depoovalgud ladestuvad mõnele spetsiifiliste ainete koostises leiduva raua
Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda. 55. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase on langenud ning seda püütakse normaliseerida. 56. Farmakoni otsene ja kaudne toime, nende olemus? Farmakon on keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Otsene toime: Lokaliseeruvad primaarne ja sekundaarne reaktsioon samas elundis. Kaudne toime: Ühe elundi vôi elundsüsteemi mürgi toimel muutunud talitlus kajastub teise elundi funktsioonis. Kui kaudne toime avaldub närvisüsteemi kaudu refleksina, räägitakse reflektoorsest toimest. 57. Mis on annus? Annuse liigid? Toimiv annus (dosis effectiva, DE) on annus, mille tekitatud kontsentratsioon ületab minimaalse ja mille puhul ilmneb toime. toimiv annus - dosis effectiva terapeutiline e
Füsiognoomika küsimustega tegeles ka C. Lombroso à arvas, et kurjategijate on tüüpiline välimus nende identifitseerimiseks; ka tänasel päeval õiguspsühholoogias uuritakse näojoonte seoseid. Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille problemaatika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes arvas, et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a) madalad ehk loomalikud meeled(võimed), b) tundmismeeled ja c) arusaamismeeled, millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja
koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin "luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, "ärasuremises", värisemises jm, mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, õlad, käed jt), ja tekivad erineva sagedusega (iga päev, aeg- ajalt, harva). Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired. Need kaebused on 7 sagedased ka teistel kontoritöötajatel, kes arvutiga ei tööta. Siiski ollakse seisukohal, et arvutiga kestvalt töötajatel on "luu-lihsedikomfordi" kaebused sagedasemad, kui kontrollgrupina vaadeldud kontoritöötajatel.
emaorganismist, munarakku sünteesitud valkudega ka Sxl- geeni transkriptsioon, numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl- geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. 252. Biseksuaalsusgeenid: nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissingga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui isassugu 253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt inimese X-kromosoomi pikema õla osas, isaste homoseksuaalsust määrava FRU-geeni isastele iseloomilik splaissingvariant muudab ka emased homoseksuaalseteks 254. Viljatusgeenid: mutatsioonid fru-geenis põhjustavad mõningaid mutusi kärbeste kesknärvisüsteemi arengus, mille tulemusel muutuvad vastavad kärbsed isaslembelisteks, puudub huvi emaste vastu 255. Hermafrodiitsus: individiit, kellel on nii emas- kui isassuguorgaid, põhjustab HER-1 valgu kui signaalmolekli sünteesi
kasutamisel (furasolidoon). 3)Liguloos Liguloos on kõhuõõne kahjustustega kulgev, peamiselt karplaste invasioonihaigus, mille tekitajaks on linnuroni (Ligula intestinalis) noorvormid. Ligula intestinalis'e plerotserkoidid on suured, tugeva lihaskonnaga valge värvusega helmindid, 5150 cm pikad ja 0,51,5 cm laiad, kes parasiteerivad kalade kõhuõõnes. Täiskasvanud parasiidid lokaliseeruvad kalatoiduliste lindude (haigrud, kajakad, pütid, varesed jt) seedetraktis. Nende munad satuvad koos lindude väljaheidetega vette, kus neist 1520º temperatuuri juures umbes nädalaga kooruvad koratsiidid. Neid peab alla neelama vaheperemees, kelleks on aerjalalised vähid (sagedamini Diaptomus'e perekonnast). Nende kehaõõnes areneb koratsiidist 1015 päevaga protserkoid
elektrikardina abil. Tehniliselt on võimalik sissevoolavas vees kõik tserkaarid ja teod kinni püüda ka vastavate filtrite abil. Need kõik on aga väga kulukad tõrjemeetodid. Uued kalamajandid oleks ideaalne rajada veekogudele, kus ei ole tigusid ja kalatoidulisi linde. · Postodiplostomoos Postodiplostomoos e neaskoos e tinditõbi Haiguse tekitajaks on haigrute sooltorus parasiteeriva imiussi Posthodiplostomum cuticola metatserkaarid. Nende pikkus on 0,51,5 mm. Metatserkaarid lokaliseeruvad kala nahas ja nahaaluses sidekoes 0,60,9 cm läbimõõduga tsüstides, mida ümbritseb musta pig mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse,
sünteetilisest materjalist parukad jm. Ülitundlikkust võivad esile kutsuda värvained, antiseptilised ained, happed, letsitiin, lõhnaained jne. Kõige rohkem esineb ülitundlikkust juuksevärvide ja toonivate sampoonide suhtes. Seetõttu tuleks alati läbi lugeda pakendil olev juhend ja teha peanaha tundlikkuse proov. Seda üks päev enne juuste värvimist. Tavaliselt ei esine nahaärritused otse peanahal, vaid lokaliseeruvad juuste piiril, kulmude vahel, otsmikul, meelekohtadel. Kreemid kõik hoolduskreemid, isepäevitavad ja päevitusvastased kreemid. Nahapõletikke võivad tekitada taime- ja loomariigist pärit olevad stimulaatorid, säilitus-, lõhna- ja värvained, ravimtaimede ekstraktid, lanoliin jne. Maskid müügil olevad valmismaskid on põhjustanud tunduvalt enam dermatiite kui kodusel teel tehtud näomaskid. Tavalisteks ärritajateks või allergeenideks võivad olla kõik eelnimetatud toimeained
sihtmärgile. miRNA pärineb ssRNA-st, mis moodustab U-kujulise sekundaarse struktuuri; miRNA reguleerib post-transkriptsionaalset geeni väljendust ja pole sageli 100 täiendav(komplementaarne) sihtmärgile. 54. hnRNP A1 tuumast ekspordi protsess: Lõplikult protsessitud mRNA-5' otsa ning hnRNP valk-kompleks (mRNP) assotseerub "cap"-siduva kompleksiga (CBC), mis läbib esmalt NPC (tuumapoori-kompleks). Kui mRNPsid transporditakse läbi NPC, siis tuumas lokaliseeruvad hnRNPd eemaldatakse; need valgud, milledel pole NESi (nuclear export signal, tuumaekspordi signaali), hoiavad mRNAd tuumas. hnRNP A1 transporditakse läbi NPC ning nad kannavad assotseeritud RNA tsütoplasmasse. Tsütoplasmaatiline RanGAP stimuleerib Rani GTPd hüdrolüüsima. Shuttle'vad hnRNP valgud dissotseeruvad retseptorvalkudelt (leutsiin-rikaste NESide puhul eksportiinilt) ning nad transporditakse tagasi tuuma. mRNA seondub nüüd tsütosoolis asuvate mRNP valkudega, nende hulgas
Haigus on küll ohutu, kuid kosmeetiliselt ebameeldiv. Haigestumist soodustavad: *suurenenud õhuniiskus ja kõrge keskkonna temperetuur *higistamine *umbne, tihe riietus *õlide sattumine nahale *organismi immuunsuse langus *suhkruhaigus (joonis 1) Joonis 1 joonis 2 Pärmiseentõbi Pärmiseentõbi kujutab endast pindmist seenhaigust, mille korral haiguskolded lokaliseeruvad niisketesse nahavoltidesse ja limaskestadele. Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine, rasedus, antibiootikumide ja kortikosteroidide kasutamine, kontratseptiivsed preparaadid, HIVinfektsioon jne. Pärmiseentõbi võib lokaliseeruda ka sõrmede vahele, küünevallile, suguelunditele ja suu piirkonda. Suu piirkonna haigestumisel tekib soor, kus põskede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad
Joonis 2. Liguloosi tekitaja arengutsükkel 11 Trienoforoos Triaenophorus'e perekonna paelussidele on kalad nii lisa- kui definitiivseks pere meheks.Tekitajaks on Triaenophorus nodulosus. Suguküpsed isendid on 1530 cm (vara kevadel6080) pikad ja 0,20,4 cm laiad. Täiskasvanud paelussid parasiteerivad peamiselt haugisooles. Lisaperemeheks on ahven, luts, kiisk, haug, forell ja mitmed teised liigid, kelle lentsüsteerunud plerotserkoidid lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk)
• Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides. Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828) • Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni. Pakkus sellele kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju - võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades - kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk – Frenoloogia. • Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega ja aju osadega. • Esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus.
Äge glomerulonefriit-peamised sümptomid. Äge glomerulonefriit on äge kahepoolne neerupäsmakeste immuunpõletik. Peamised sümptomid: Umbes 2 nädalat varem on olnud streptokokinakkus (nt angiin), millest patsient on juba paranenud ja alles siis võib välja areneda nefriit. Soodustavateks teguriteks on pärilik foon ja külmetumine. Väsimus, iiveldus Vähene tuim valu seljas neerude piirkonnas Tursed, mis lokaliseeruvad näol, silmade ümbruses, tavaliselt hommikuti. Tugevamini väljendunud tursete korral koguneb vedelik ka kehaõõntesse (astsiit, hüdrotooraks). Võivad esineda varjatud tursed. Nende avastamiseks on vaja haiget pidevalt kaaluda. Tursete korral väheneb diurees. Hüpertensioon varajase sümptomina, kestab tavaliselt lühiajaliselt. Hüpertensioonist võib olla tingitud peavalu. RR 140-160/90-95 mmHg. Subfebriilne temperatuur
koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin "luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, "ärasuremises", värisemises jm, mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, õlad, käed jt), ja tekivad erineva sagedusega (iga päev, aeg- ajalt, harva). Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired. Need kaebused on sagedased ka teistel kontoritöötajatel, kes arvutiga ei tööta. Siiski ollakse seisukohal, et arvutiga kestvalt töötajatel on "luu-lihsedikomfordi" kaebused sagedasemad, kui kontrollgrupina vaadeldud kontoritöötajatel.
Alfaviiruste RNA replikatsioon Replikatsiooni cis-järjestused (polümeraasi seondumise kohad) paiknevad genoomi otstes. Replikatsioon on reguleeritud NS polüproteiini protsessingu kaudu. Replikatsiooniga kaasneb spetsiifiliste vakuoolide (modifitseeritud endo- ja lüsosoomid) moodustumine rakus. Need vakuoolid on viiruse RNA replikatsiooni kohtadeks ja sisaldavad membraanseid struktuure, mida nimetatakse sfääruliteks ja milles lokaliseeruvad alfaviiruse NS valgud ning toimub viiruse RNA süntees. Varajane replikatsioon, (-) RNA ahelate süntees, toimub 0,5-3,5 tundi peale infektsiooni ja sõltub pidevast valgusünteesist. Vaba proteaasi (nsP2) kontsentratsioon rakus on sel ajal veel madal (polüproteiin on sel ajal veel stabiiline). Varajase replikaasina funktsioneerib kompleks , mis koosneb polüproteiinist P123 ja nsP4 valgust.
Mida rohkem on inimene õppinud, seda erinevam võib tal olla ühe ja sama ülesande lahendamise funktsionaalse süsteemi lokalisatsioon. (erinevad arvutamise strateegiad, mentaalse rotatsiooni ülasended). Kui üks lokalisatsioon saab kahjustada, võivad teised olla piisavad, et funktsiooni käigus hoida (peab erinevaid viise õppima). 3. Eriliselt inimomaste oskuste areng sõltub otseselt sotsiaalselt edasiantavast kultuuripärandist. Seetõttu lokaliseeruvad sama ülesande lahendamisel funktsionaalsed süsteemid erinevate kultuuritasandiga inimestel erinevalt. Madalama kultuuritasemega inimese funktsionaalsed süsteemid sarnanevad rohkem laste omaga. Sama lokalisatsiooniga kahjustuse tagajärjed sõltuvad kultuurist. *kultuur ei üle midagi konkreetset indiviidi kohta. Kambad, näiteks sotsiaalses suhtumises. Hoiakute, väärtuste teema esiplaanil. Kõik ühtemoodi – ei tähenda, et kultuurist vaba. Kultuur –
Viirus on isoleeritav kurgu limaproovist 3., peaajust 2. 4. päeval pärast haigestumist. Kliiniline pilt ja kulg. Haiguse inkubatsioonistaadium vältab 2 7 päeva. Kulg võib olla ä g e või a l ä g e , vorm k l i i n i l i n e või s u b k l i i n i l i n e. Äge kulg iseloomustub ulatuslike nahakahjustuste ( villid, aftid, tugev seroosne eksudatsioon, korbad ), lonke, palaviku, isutuse ja üldise loidusega. Villid lokaliseeruvad peamiselt kärsal, jäsemete distaalsete osade nahal ja udaral ning umbes 10%-il loomadest ka suu limaskestal. Jäsemete tabandumise korral võib sõra sarvtohl ära tulla. Haiguse raske kulu korral tekib haigetel sigadel kõhulahtisus, tiinetel emistel abort. Kliinilised tunnused on ilmekamad põrsastel, kellel vahel täheldatakse ka närvinähte ( erutus, koordinatsioonihäired, pareesid, paralüüsid ). Haiguse kerge kulu korral tekib loomadel lühiajaline kerge palavik ja
tsütoplasmasse on pH-sõltumatu. Selle asemel on sisenemine rakku sõltuv Ca2+ ioonidest: endosoomides valitseval madalal Ca2+ kontsentratsioonil toimub rotaviiruse virioni väliskihi dissotsieerumine. 3.2.5. Transkriptsioon Transkriptsioon on sarnane reoviirustele: - transkriptsioon aktiveerub virioni väliskihi eemaldamisel; - virionis sisalduvad samad ensümaatilised aktiivsused; - RNA replikatsioon ja sekundaarne transkriptsioon leiavad aset moodustunud partiklites, mis lokaliseeruvad viroplasmades. Nendes partiklites osalevad peale "core" valkude ka NSP2, NSP3 ja NSP5 valgud (hiljem tõrjutakse NSP valgud partiklitele lisanduvate VP2 ja VP6 valkude poolt välja). 20 LIISI KINK 21
Karedapinnalisest ER-st pärit mikrosoomid on raskemad (nende pinnal on ribooomid) kui siledapinnalisest ER-ist pärit mikrosoomid. 6. Golgi kompleksi (GK) ehitus, selle eri piirkonnad (cis-, kesk-, trans-Golgi võrgustik). Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. Kuigi GK käsitletakse kui ühte organelli, lokaliseeruvad tema eri piirkondades eri ensüümid, mis katalüüsivad eri reaktsioone. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi. Cis-Golgi paikneb ER-i pool Transpordivesiikulite pungumine GK-st. Brefeldiin A toime GK-le. Valgusünteesi käigus ER-ga seotud valgud transporditakse pärast nende sünteesi lõppemist ER-st GK-i. See toimub transportvesiikulite vahendusel, mis punguvad ER- st ja ühinevad cis-Golgiga, andes sinna oma sisaldise ja membraani
Karedapinnalisest ER-st pärit mikrosoomid on raskemad (nende pinnal on ribooomid) kui siledapinnalisest ER-ist pärit mikrosoomid. 6. Golgi kompleksi (GK) ehitus, selle eri piirkonnad (cis-, kesk-, trans-Golgi võrgustik). Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. Kuigi GK käsitletakse kui ühte organelli, lokaliseeruvad tema eri piirkondades eri ensüümid, mis katalüüsivad eri reaktsioone. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans- Golgi. Cis-Golgi paikneb ER-i pool Transpordivesiikulite pungumine GK-st. Brefeldiin A toime GK-le. Valgusünteesi käigus ER-ga seotud valgud transporditakse pärast nende sünteesi lõppemist ER-st GK-i. See toimub transportvesiikulite vahendusel, mis punguvad ER- st ja ühinevad cis-Golgiga, andes sinna oma sisaldise ja membraani. Edasi
M1- inflammatoorsed. M2- koe parandajad, kasvajaid toetavad. Aktiveeritud makrofaagid on parimad fagotsüüdid. Toodavad tsütokiine. Dendriitrakud (DC) on parimad APC. DC esinevad erinevates kudedes: nahas, seedeelundite sisekestas. Funktsioon: ag esitlus Th rakkudele. DC rakud ei vaja eelnevat aktivatsiooni ag-ni esitlemiseks, nad ekspresseerivad MHCII pidevalt. Follikulaarsed dendriitrakud (FDC): FDC ei ekspresseeri oma pinnal MHC II- te, seega pole APC rakud ega esitle ag-ni Th-le. Lokaliseeruvad lümfisõlme folliikulites, mis on B-rakkude poolest rikkad. FDC ekspresseerivad kõrgel tasemel antikeha ja komplementi siduvaid retseptoreid ja seovad vabalt tsirkuleerivaid ag-Ab komplekse. FDC aktiveerivad B-rakke lümfisõlmedes. Follikulaarsed dendriitrakud (FDC) ja dendriitakud (DC) on vaatamata välisele sarnasusele täiesti erineva funktsiooniga rakud: FDC "hoiavad antigeeni (Ab-ag kompleksidena)" oma pinnal B- rakkudele, DC esitlevad (MHC-TCR interaktsioonis) antigeeni T rakkudele.
Grami meetodil värvitud preparaate. Corynebacterium diphtheriae Corynebacterium pseudodiphtheriticum Ülesanne 6. Hinnata C. diphtheriae toksigeensust pretsipitatsioonireaktsiooni abil geelis. Joonistada ja kirjeldada. Ülesanne 7.. Võtta eraldi tampoonidega nina- ja kurgulima. NB! Difteeria korral võetakse ninalima ninakoopa tagumisest osast, kuna difteeriatekitajad lokaliseeruvad koaanide piirkonnas ja nina-neelu tagaseinas. Tampooni suund on materjali võtmisel ülevalt alla ja mediaalselt lateraalsele, s.t. tampoon liigub mööda ninakoopa põhja suunaga ninasõõrmest kõrvanibule. Külvata tampooniga võetud materjal seerumagari ja šokolaadagari sektorisse. Ülesanne 8. Nimetada olulisemad antibiootikumid, mida kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks. •Läkaköha •Difteeria
diferentseerumise ajal. X-kromosoomi inaktivatsioon emaste imetajate somaatilistes rakkudes. Heterokromatiini olek päritakse epigeneetiliselt rakkude jagunemise käigus Heterokromatiin jaguneb omakorda konstitutiivseks ja fakultatiivseks heterokromatiiniks. Konstitutiivse heterokromatiini puhul pole teada transkriptsioonilist funktsiooni. On tavaline DNA, ei esine Mendeliaalseid geene, lokaliseeruvad C-vöötides, strukturaalselt polümorfsed kromosoomide 1, 9, 16,Y tsentromeerides, ei toimu ristsiiret meioosis. Fakultatiivne heterokromatiini funktsioon on geenide regulatsioon. On inaktiveeritud eukromaatiline DNA, esineb geene, G- ja R-vöötides, dünaamiline heterokromatinisatsioon: nt X-kromosoomi inaktivatsioon, meioosis toimub ristsiire. • Metafaasi kromosoomide ‘vöödistamine’, metoodika(te) põhimõte
meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda. Gonorröa moodustab 15-20% suguteede infektsioonidest. See on noorte haigus. Esinemissagedus on suurim 15-19 a naistel. Gonokokid ei kuulu kunagi inimese normaalsesse mikrofloorasse. Inimeselt inimesele levivad peamiselt seksuaalkontakti kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletikku. Meestel ja naiste on kliiniline pilt erinev. Naistel lokaliseeruvad bakterid peamiselt emakakaelas. 40-50% haigetest on asümptomaatilised. Mädane eritis tupest, düsuuria (urineerimishäire). Nakatunud emade sünnitatud lapsed võivad haigestuda konjunktiviiti, mis siis, kui ei ravita, võib lõppeda pimedaks jäämisega. Gonorröa põdemine ei anna püsivat immuunsust. Põhjuseks on piilide antigeenide pidev vahetumine, mistõttu tekivad uued serotüübid. Ravitakse
Kaspar Lavater(1741-1801).Tema arvates olid olulised eelkõige erinevate näoosade tunnused(näiteks nina väljendab tundeid,huuled pehmeloomulisust või viha,lõug sensuaalsust,kael isiksuse siirust ja paindlikkust). Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks,mille problemaatika ulatub tänapäeva,on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüügiliste omaduste seostest.Selle loojaks on Franz Joseph Gall(1758-1828).Ta arvas,et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades.Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi.Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)madalad ehk loomalikud meeled(võimed),b)tundmismeeled ja c)arusaamismeeled,millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. 5.küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast
hulgalistest mitokondritest, esineb mitokondrite sisemembraanis valk, mida nimetatakse termogeniiniks. See valk töötab justkui prootoni transporter, ainult et tema töö kiirus on miljon korda aeglasem kui teistel ioonkanalitel. Ning selle asemel et tekitada prootoni gradient läbi mitokondri sisemembraani, konverteeritakse NADH oksüdatsioonil vabanev energia hoopis soojuseks. Mitokondrite genoom Inimese mitokondriaalne DNA (mtDNA) on täielikult sekveneeritud. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis. Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Enamik ensüüme, mida vajatakse oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate geenide poolt. Isegi mtDNA ja RNA polümeraasid on tuuma poolt kodeeritud. Mitokondri sisemembraanil töötavates multiensüümkompleksides on osa subühikuid kodeeritud tuuma poolt, osa aga mtDNA poolt. Valkude import mitokondrisse
(rõngasjas struktuur, histoonide puudumine, operonide sarnaste struktuuride esinemine (ühe ainevahetusrea struktuursed geenid tandeemselt). Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev. Inimese mitokondriaalne DNA (mtDNA) on täielikult sekveneeritud, koosnedes 16 569 bp. (on üks väiksemaid mitokondrite genoome). See kodeerib 2 rRNA-d, 22 tRNA-d, tsütokroom c subühikuid , ATPaasi subühikuid. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis.Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Need on seotud mitokondri sisemembraani sisemise poolega tõenäoliselt samamoodi, kui ribosoomid ER-i membraaniga, s.t. kotranslatsiooniliselt.Enamik ensüüme, mida vajatakse oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate geenide poolt. Isegi mtDNA ja RNA polümeraasid on tuuma poolt kodeeritud
Valkude transpordiks transportvalgud. - lisaks sünteesib lipiide. Intermembraanne ruum - keemiline koostis sarnaneb tsütosoolile. Sisemembraan - sisaldab palju fosfolipiidi kardiolipiid, mis vähendab ioonide läbilaskvust - palju spetsiifilisi transportvalke ja ensüüme (hingamisahel). Maatriks - Palju ensüüme (CoA süntees, tsitraadi (Krebsi) tsükkel) - DNA - ribosoomid. Organiseerimine rakus: On mobiilsed ja plastilised. Seostuvad sageli mikrotuubulitega. Lokaliseeruvad sageli paikadesse, kus suur energiavajadus 104. Hingamisahela üldpõhimõte. Kemoosmootne protsess ja ATP süntees.Tsüaniidi toimemehhanism. Kõrge energiatasemega elektronide transportahel (hingamisahel), mis koosneb kolmest ensüümkompleksist – 1,3,4, mis on sisemembraani sisse ehitatud ning 2 transporter-molekulist ubikinoon ja tsütokroom C. Selle tulemusena tekkiv elektrokeemiline prootonite gradient ja prootonite tagasivool käivitavad ATP süntetaasi. Elektronide
,,defektsed" faagid. Selline ,,defektne" faag võib tungida nüüd retsipientrakku ning kombineruda seal bakteriraku genoomi homoloogilises regioonis. Enamasti ta aga degradeeritakse. Harva võib see ülekantud osake jääda tsirkuleerima ka tsütoplasmasse molekulina (tegemist on siis nn. abortiivse transtuktsiooniga). Eristatakse kolme tüüpi transduktsiooni: üldist, spetsiifilist ja abortiivset. Üldine e. mittespetsiifiline transduktsioon- s.o mitmesuguste geenide ülekanne, mis lokaliseeruvad erinevates bakteriaalse kromosoomi osades. Doonorbakterid võivad seega anda üle retsipiendile erinevaid tunnuseid ja omadusi näiteks võimet moodustada uusi ensüüme, vastupidavust ravipreparaatidele jne. Spetsiifiline transduktsioon. Aktiveerub lüsogeenne rakk ning mõnesse tekkivasse faagi haaratakse kaasa genoomi integreerunud profaagi poolt kõrval oleva bakteriaalse DNA osakesi. Kuna selline mõõdukas e. tempereeritud faag saab integreeruda vaid bakteri
RNA teistele RNAdele või valkudele äratundmismärklauaks. Erinevad hnRNP valgud (A1, C, D) tunnevad ära erinevaid järjestusi, näit. hnRNP valgud A1, C, ja D tunnevad ära RNA pürimidiinirikkaid alasid. Lõplikult protsessitud mRNA-5' ots ning hnRNP valk-kompleks (mRNP) assotseerub "cap"-siduva kompleksiga (CBC), mis läbib esmalt NPC. Kui mRNPsid transporditakse läbi NPC, siis tuumas lokaliseeruvad hnRNPd eemaldatakse; need valgud, milledel pole NESi (nuclear export signal, tuumaekspordi signaali), hoiavad mRNAd tuumas. NES-sisaldavad hnRNPd, nagu hnRNP A1, transporditakse läbi NPC ning nad kannavad assotseeritud RNA tsütoplasmasse. Tsütoplasmaatiline RanGAP stimuleerib Rani GTPd hüdrolüüsima. Shuttle'vad hnRNP valgud dissotseeruvad retseptorvalkudelt (leutsiin-rikaste NESide puhul eksportiinilt) ning nad transporditakse tagasi tuuma. mRNA seondub nüüd tsütosoolis asuvate mRNP
suurendavad inimeste nägude tajumist kriminaalsena? (Bachmann, 2003, lk 113-114) 1.9.3 Frenoloogia Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille probleematika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit kriminaalse käitumise paremaks mõistmiseks.Preagu on teada, et frenoloogia eeldused olid
eristada „oma“ „võõrast“. Sekundaarsed lümfoidorganid - immuunvastused Need on organid, kus toimub interaktsioon antigeeni ja immuunsüsteemi rakkude vahel, aga ka immuunsüsteemi komponentide eneste vaheline interaktsioon. Peamiseks ülesandeks on filtreerida ja kontsentreerida võõrast antigeeni. Sekundaarsed lümfoidorganid on põrn, lümfisõlmed, MALT. Vahel eristatakse ka tertsiaarseid lümfoidorganeid, mis on difuusselt organismis lokaliseeruvad lümfoidkoe rakud ja nende kogumikud. Immuunsüsteemi ehituslikest komponentidest: Organismi immuunsuses osalevad vererakkudest valgelibled e leukotsüüdid, mis jagunevad vastavalt sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud
paremal • Morfoloogilised erinevused on küll huvitavad, kuid aju töö põhineb neuronaalsel aktiivsusel Kõne ja HF asümmeetria • Kakskeelsus: kas ema- ja võõrkeel lokaliseeruvad ühte või eri piirkonda? • Kas lapsena omandatud ja täiskasvanuna omandatud võõrkeel samas kohas? • Kõnefunktsiooni lokaliseerumine paremasse HF 13.a. Gerni • vasaku HF insult
Graam-positiivsetel bakteritel on kõrgem siserõhk, et avaldada vajalikku survet paljudest peptidoglükaankihtidest koosnevale rakukestale. Selleks, et ensüümid graam- positiivsetes bakterirakkudes aktiivsed püsiksid, on seal osmootset rõhku tõstvate sobivate komponentide kontsentratsioon kõrge isegi suhteliselt madala välise osmootse rõhu korral. Erinevate organismide tolerantsus kõrgele osmootsele rõhule on tagatud erinevate mehhanismide kaudu. Ensüümid, mis lokaliseeruvad periplasmas ja on eksponeeritud raku välispinnale, on soola suhtes tolerantsematel bakteritel teistsuguse struktuuriga, kui vähem osmotolerantsetel bakteritel. Halobakterid kasvavad näiteks optimaalselt 3 M NaCl lahuses ning rakkudes on kõrge KCl kontsentratsioon (4 M). Halobakterite valkudes on suur osakaal happelistel aminohapetel ja hüdrofoobseid aminohappeid on minimaalselt. Sellised valgud seovad vett 2-4 korda efektiivsemalt kui valgud, mis on iseloomulikud
seetõttu on tsentrifuugitopsis lisaks põhilisele DNA fraktsioonile eristatavad veel diskreetsed minoorsed fraktsioonid. Neis sisalduvat DNA nimetatakse satelliit-DNA-ks. Näiteks hiirel on isoleeritud satelliit-DNA, mis hiljem in situ hübridisatsiooni abil lokaliseeriti heterokromatiini regiooni tsentromeeride kõrvale. Hiire genoomis on seda ligi 400 aluspaari pikkust kordusjärjestust 10 6 koopiat, mis moodustab ~10% genoomist. Ka teiste liikide satelliit-DNA-de puhul on leitud, et need lokaliseeruvad valdavalt tsentromeeri läheduses heterokromatiinis või siis telomeerides. 59 11. DNA replikatsioon Replikatsioonist üldiselt Nukleiinhappe (DNA või RNA) ahel kasvab 5'3' suunas. Fosfodiesterside moodustub kasvava nukleiinhappe ahelas oleva viimase nukleotiidi suhkrujäägi 3'-OH rühma ja lisanduva nukleotiidi suhkrujäägi 5' C-ga seotud fosfaadi vahel. Nukleiinhappe sünteesil lülituvad sünteesitavasse ahelasse
seetõttu on tsentrifuugitopsis lisaks põhilisele DNA fraktsioonile eristatavad veel diskreetsed minoorsed fraktsioonid. Neis sisalduvat DNA nimetatakse satelliit-DNA-ks. Näiteks hiirel on isoleeritud satelliit-DNA, mis hiljem in situ hübridisatsiooni abil lokaliseeriti heterokromatiini regiooni tsentromeeride kõrvale. Hiire genoomis on seda ligi 400 aluspaari pikkust kordusjärjestust 10 6 koopiat, mis moodustab ~10% genoomist. Ka teiste liikide satelliit-DNA-de puhul on leitud, et need lokaliseeruvad valdavalt tsentromeeri läheduses heterokromatiinis või siis telomeerides. 11. DNA replikatsioon Replikatsioonist üldiselt Nukleiinhappe (DNA või RNA) ahel kasvab 5'3' suunas. Fosfodiesterside moodustub kasvava nukleiinhappe ahelas oleva viimase nukleotiidi suhkrujäägi 3'-OH rühma ja lisanduva nukleotiidi suhkrujäägi 5' C-ga seotud fosfaadi vahel. Nukleiinhappe sünteesil lülituvad sünteesitavasse ahelasse nukleotiidid, mis on komplementaarsed matriitsahela nukleotiididega
Funktsionaalne detsentralisatsioon: tavaliselt säilib funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik- õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega; 1 Territoriaalne detsentralisatsioon: üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseeruvad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks. 1.1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Haldusorganid asuvad üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras, nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist
annaabi.ee 
