Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule (1)

Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule.
Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism.
Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga.
Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem kaevatakse nii selja, kaela, puusade kui ka jalgade pinge ja väsimuse üle. Tooli valikul tuleb arvestada, et selle kõrgus ja seljatoe kaldenurk oleksid seatavad. Tooli kõrgus peab olema reguleeritav. Tallinna mööblimajast on öeldud, et paljud vanemad ostavadki kasvavale lapsele reguleeritavad toolid . Lapse kasvades saab nende toolide istumiskõrgust kasvule vastavaks tellida .
Ortopeed Urve Redlich soovitab vanematel siiski valida algklassilapse kirjutuslaua juurde tema kasvule vastava tooli. Tema hinnangul ei toeta sugugi kõikide reguleeritavate toolide seljatoed lapse selga piisavalt.Et igal aastal uut tooli ei peaks ostma, on eriti tähtis teha õige valik. Seljatugi peab toetama lapse nimmepiirkonda ning ulatuma tema abaluudeni. Kõrgemat seljatuge ei ole õppival lapsel vaja ning see pole ka laua ääres mugav. Ostmata võiks jätta toolid, mille seljatugi liigub edasi-tagasi või logiseb ning väga kitsa seljatoega, mis toetavad vaid nimme -ristluu piirkonda. Samuti ei peaks valima tooli ainult disaini järgi – laheda kujundusega toolid ei pruugi sugugi olla lapse selja sõbralikud.
Tähtis on ka tooli istumise sügavus. See peab olema 2/3 reie pikkusest. Jalad peavad ulatuma täistallaga põrandale, põlved peaksid olema peaaegu 90- kraadise nurga all. Kui lapse jalad ei ulatu põrandani, peab jalgade alla panema kasti või pingi.. Et laps ei istuks koolitööd tehes õpikute ja vihikute kohal küürus, peab ka laud olema paraja kõrgusega, kindlasti mitte liiga madal. Sirge seljaga istuva lapse käe küünarvarred peavad ilusti lauale toetuma – seega ei tohi laud olla ka väga kõrge.
Laua taga peab istuma sirgelt , selg vastu seljatuge. Kindlasti ei tohi istuda ainult tooli eesmisel serval ega viltu või kõveras. Seljalihaste pinge hoiab ära õigel kaugusel ja sobiva suurusega seljatugi.
Jälgima peab ka lapse istumise asendit. See et neile meeldib istuda jalad istumise all, ei tähenda, et nii võikski istuda. Ortopeed ütleb: „ Lülisammas vajub kohe ära. Ja kui sel moel istumist pikalt jätkatakse, on esmalt tagajärjeks halb rüht, hiljem kujuneb välja vale selgrookõverus.“ Sellele lisaks võivad hakata rühihäired mõjutama siseorganite tegevust ning saada mitme funktsionaalse häire põhjuseks. Vale istumisasend lapseeas võib soodustada täiskasvanuna nii mõnegi haiguse kujunemist.
Kui laps on väsinud, tunneb ta selle tavaliselt ka ise ära ja hakkab nihelema. Siis ei tohiks temaga pragada, sest väsinud peast ta ei suuda ka midagi õppida. Väsinud laps tuleks saata puhkama , soovitavalt õue. Algklassilapsed ei tohikski üle 30 minuti paigal istuda.
Arvutimänge mängivad lapsed ei pane väsimust tähele ja nende kehaasend kipub kõige kiiremini valeks muutuma . Nad istuvad valest – lösutavad laual, nina vastu monitori ja kõige hullem, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma . Siit algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas .
Arstid kinnitavad üht – arvutimängudest sissevõetud lapsed väsivad kiiremini ega saa pärast õppetükkidega hakkama. Konkreetseid haigusi ei pruugigi avastada , aga koolijüts kaebab halva enesetunde üle. Sellele järgneb siit see, et vanemas eas võivad hakata kimbutama selja- ja kaelaradikuliit . Ortopeed arvutimänge kuni neljanda klassini kindlasti mitte ei soovita, rääkimata lasteaialastest.
Vale kehahoiaku võib tekitada peale vale laua ja tooli kõrguse ka vale või halvasti paigutatud valgustus.
Paremakäelise lapse puhul peab valgus langema lauale vasakult poolt, et käsi ei varjaks valgust ära. Vasakukäelisel vastavalt paremalt.
Lapse rühivigu on raske märgata, sest algklassides need alles kujunevad. Kui tekivad kahtlused rühi õigsuses, siis pange laps seisma sirgelt: jalad koos, käed kõrval. Kui üks õlg vajub ära ja üks puusanukk on teisest kõrgemal, siis tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.
ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin „luulihasediskomfort“. See väljendub valudes, väsimuses, krampides, „ärasuremises“ jm., mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, selg, õlad jt.) ja tekivad erineva sagedusega. Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired. Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihasväsimuse poolt. Nende põhjusteks on:

• istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur
  
• ebasobiv iste
  
• emotsionaalsed koormused
  
• kestev töö klaviatuuriga
  

Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised . Staatiline isteasend kutsub esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige režiim võib põhjustada rühihäireid. Üldtunnustatud on järeldused:

• püsivate häirete tekkimise tõenäosus on väike, kuid monotoonsed liigutused võivad põhjustada kroonilisi haigusi
  
• ei ole piisavalt tõestust, et luulihasekomfort põhjustab möödapääsmatult luu- ja lihasesüsteemi häireid või on nende kindlaks tunnuseks.
  

BBC News-i arvates on arvuti kasutamise riskiks jäävad kahjustused. Nende andmetel on Inglismaal juba tuhanded lapsed kahjustunud. Arvuti kasutamine kurnab kaela, selga ja sedamoodi tekivadki kahjustused. Paljude arstide arvates kahjustuvad ka lihased, luud . Uuringutest on selgunud , et tulevik on üsna tume ja hullemaks läheb, kui midagi ei parane – globaalne õudus.
Laste lihased ja luud nõrgenevad. Kui inimesed seda ohtu ei teadvusta, on ühel hetkel palju haigeid lapsi. Lapsed istuvad arvutite taga kõveras ja valesti – selgub peeglite ja kaameratega tehtud uuringutest. Ühel 14 aastasel lapsel olid valud kaelas, seljas ja läksid aina hullemaks. Valu ei läinud ära ka siis, kui ta üritas paremini istuda. Arst arvab , et selliseid lapsi (sellise haigusega) on väga palju.
Koole on sellest teavitatud, spetsialistid käivad istumist õpetamas. Samuti teavitavad nad vanemaid, õpetavad neid, kuidas arvuti taga olla, et selg ei kahjustuks. Kui koolis ei õpetata lastele õiget arvuti taga istumist, on võimalik neid karistada.
Klaviatuuri või hiire ostmisel soovitatakse valida õige, endale sobiv. Sellest oleneb ka väga palju.
Kui kasutad arvutit, tuleb vahepeal teha harjutusi sõrmedele, silmadele, seljale . Aegajalt tuleb teha pause ja ringi kõndida.
Amsterdamis tehtud uuringutel kaebasid alaseljas valu umbes 12% lastest ja umbes 4% kaebasid valu kätes neljal või rohkemal päeval viimasel kuul. Tüdrukud kaebasid rohkem kaela, õla ja alaselja valu ning kaela ja õlgade valu kaebasid arvuliselt rohkem lapsed, kes ei ela koos mõlema vanemaga .
New York Times´i artikli järgi kasutavad arvutit vähemalt 70%, st. 30 miljonit algkooli õpilastest. Arvuti kasutajate võrk aina kasvab ja selle tulemusena arstid ravivad rohkem noori patsiente, kes kannatavad arvuti kasutamisest tulenevate valude all. Arvuti lauad ja toolid on disainitud täiskasvanutele või halvasti disainitud lastele. Paljud lapsed kannatavad seetõttu krooniliste liikumishäirete all nagu randme-närvipõletiku sündroom ja krooniline valu kätes, seljas, kaelas ja õlgades.
Uuringutest on selgunud, et 40% algkooli õpilastest on õppinud arvutis kui arvutilaud ja -tool on valesti ja seetõttu on nende kehahoid muutunud valeks. Soovitatakse lapsevanematel jälgida laste arvuti kasutamist.
Kasutatud kirjandus:
http://paber.maaleht.ee/?page=18200&grupp=targutalita&artikkel=854
http://216.239.59.104/search?q=cache:-BYfcLVr5HgJ:www.htg.tartu.ee/~a6imre/Jura%2520mis%2520enne%2520oli%2520kodukal/Imre%2520Purret%2520 ( Arvutid %2520ja%2520tervis).doc+arvutid%2Btervis&hl=et&ct=clnk&cd=4&gl=ee
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=30
http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/1041677.st m
http://www.education.com/reference/article/Ref_Depression_Stress/
http://www.spineuniverse.com/displayarticle.php/article726.html