Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #1 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #2 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #3 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #4 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #5 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #6 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #7 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #8 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #9 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #10 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #11 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #12 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #13 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #14 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #15 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #16 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #17 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #18 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #19 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #20 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #21 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #22 Kursuse YKA0060 Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused-I osa #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 209933 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM II osa

Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja üleminek energiaolekute vahel on võima

Instrumentaalanalüüs
thumbnail
22
doc

Spektroskoopia

5 . Spektroskoopia 5.1 Spektroskoopia teoreetilised alused Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse pôhjal y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma X-kiirgus UV-vis infrapunane

Keemia
thumbnail
22
docx

Instrumentaalanalüüsi eksam

1. Analüütilise instrumendi struktuur. Defineerige analüütilise instrumendi dünaamiline diapasoon:, detekteerimispiir ja instrumendi tundlikkus. Analüütilise instrumendi skeem: Ergastus Proov Detektor allikas energia energia Ergastusallikas genereerib energiavoo, mis astub prooviga vastasmõjusse (valgus, soojus, pinge jms). detektor teisendab proovi keemilise reaktsiooni energiavoole elektriliseks signaaliks, mille suurus on proportsionaalne aatomite/molekulide arguga ja mille kuju sõltub sageli aatomite/molekulide loomusest. Detektori signaali pole enamasti võimalik ette ennustada ja seega on ta empiiriline. Dispasioon: millises väärtuste vahemikus on tulemus usaldusväärne Detekteerimispiir: vähim määratav hulk Tundlikkus: 2. Elektroanalüütiliste meetodite klassifikatsioon.

Keemia
thumbnail
12
pdf

Analüütiline keemia

Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle ti

Analüütiline keemia
thumbnail
12
docx

EEM CE-LED protokoll

 Eri sorti kanepitaimede leotised  Analüüdid ekstraktides: THC, CBD, klorofüll jm taimsed polüfenoolid  THC standard – 10 ppm  CBD standard – 10 ppm  MilliQ vesi  Etanool - - Töökäik: - Lülitada sisse arvuti, spektrofluorimeeter ja termostaat (tehti eelnevalt) - Käivitada proprgamm FL Solutions 2.1 for F-7000 arvutis (tehti eelnevalt) - Valida FL meetodis vastavad parameetrid (eelnevalt tehtud) - (General: Measurement: 3D Scan, Instrument: Data mode Fluoresence, Ex,Em 200-700 nm, Sampling intrerval 10 nm, Slit 5 nm, Scan speed 12 000 nm/min, PMT Voltage 700 V, Response 0.5 s) - Teha 100x proovide lahjendused (eelnevalt tehtud) - Kasutada 1 ml kvartsküvetti (pipett seatud 800 μl juurde) ning proovi süstimisel jälgida, et küvett oleks ilma õhumullideta 2/3 täis. - Mõõda esmalt MilliQ EEM - Mõõda teisalt etanooli (lahusti) EEM - Skanneerida proov (Bed Raccoon)

Keemia
thumbnail
16
docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö II kordamine

Sellise spektri järgi on võimalik määrata ühendi massi. Kombineeritakse GC-ga Elektropihustus ionisatsioon. Mis põhimõttel töötab see meetod? Kasutatakse HPLC jaoks Sobib kõrgmolekulaarsete ühendite analüüsiks Atmosfäärirõhul on ionisatsioon efektiivne, mis teeb meetodi väga tundlikuks. ­ Ioonid [M+H]+ , [M-H]- , [M+Na]+ jne · Väga pehmed tingimused. · Iseloomulik on mitmelaenguliste ioonide teke. ­ [M+nH]n+ ­ Nt instrument, mille maksimaalne m/z on nt 3000 võimaldab uurida 100 000 Da massiga molekule. · Ioniseerumise protsess on tihti segane ­ Ioniseeruvuse ennustamine raske. Magnetsektoriga massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus. Mis on laetud osakese kineetiline energia pärast kiirendust ja magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele? Lähtume asjaolust, et kineetiline energia on pärast kiirendust kõikidel ioonidel sama. Kuna kõik ioonid

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
11
docx

Spektrofotomeetria

Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivs

Instrumentaalanalüüs
thumbnail
11
docx

CE-LED protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Keemiainstituut CE-LED PRAKTIKUM Protokoll Nimi Matrikkel Tallinn 2016 Teooria: Luminesents: on olek, kus valguse emissioon ei tulene soojusest. Tavaliselt tuleneb see keemilistest reaktsioonidest, elektrilisest energiast või kristalli stressist. Luminesentsil on mitmeid liike: keemilineluminestenst, fotoluminestenst, mehhanoluminestenst jne. Fotoluminesents jaguneb kaheks: fluoresents ja fosforesents. Fluoresents tuleneb, singlett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: nanosekundid). Fosforesents tuleneb triplett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: millisekunditest kuni tunnini). Absorptsioon: ehk neeldumine. On pro

Lahutusmeetodid keemias




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun