Basalioom: etioloogia, kliiniline pilt, ravi (0)

Tartu Ülikooli Kliinikum  
Silmakliinik 
 
 
 
 
 
 
 
Basalioom:  etioloogia , kliiniline pilt, ravi 
Referaat aines Silmahaigused 
 
 
Koostaja : Aleksandr Petrojev 
4. kursus , XI rühm 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2017  
 
Sisukord 
Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 3 
Etioloogia ............................................................................................................................................................ 4 
Kliiniline pilt ...................................................................................................................................................... 4 
Ravivõimalused ................................................................................................................................................ 5 
Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 6 
Kasutatud allikad ............................................................................................................................................. 7 
 
 
 
 
2 
 
 
Sissejuhatus 
Silmalaud (ladina keeles palpebrae) kuuluvad silma kaitseaparaadi hulka, moodustades 
suletud silma puhul orbita eesmise seina. Üla- ja alalaug (palpebra  superior  et inferior), 
kattes   silmamuna   eestpoolt ,   kaitsevad   seda  kuivamise  eest,  samuti  väliskeskkonna 
mehheeniliste mõjutuste ja ülemäärase valguse eest.  
Silmalaud  koosnevad  neljast   kihist :  õrnast  ja  õhukesest  nahkkihist,  m.orbicularis  oculi 
koosnevast  lihaskihist,  tihedakihilisest  launäärmeid  sisaldavast  lauplaadist  ehk 
tarsus`est  ning  laugude  sidekestast  ehk  konjunktiivist1.  Laugude   verevarustus   on 
rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 
5%  nahavähkidest  lokaliseeruvad  laugude  piirkonda2.  Nagu  teiste  kasvajate  puhulgi, 
saab 
laugude 
kasvajaid 
klassifitseerida 
nende 
algkoe 
ning 
healoomulisuse/pahaloomulisuse  alusel.  Enamik  laugude  tuumoreid  on  kutaanse 
päritoluga,  need  jagunevad  epiteliaalseteks  ja  melantosüütilisteks  tuumoriteks. 
Healoomulised  epiteliaalsed  lesioonid,  basaalrakulised  kartsinoomid  ( basal   cell 
carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist 
laugude  tuumoritest.  Kutaansed  lamerakuline   kartsinoom   (squamous  cell  carcinoma, 
SCC)  ja   melanoom   esinevad  suhteliselt  harva.  Stromaalsed  tuumorid  esinevad  veelgi 
harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 
 
 
3 
 
Etioloogia 
BCC  ehk  basalioom  on  kõige   sagedasem    pahaloomuline    nahakasvaja ,  mis  moodustab 
kõigist  laugude  epiteliaalsetest  pahaloomulistest  kasvajast  umbes  85-95%3.  Alalaug  ja 
sisemine  kantus  on  sagedasemad  kahjustatud  kohad.  BCC  avaldub  enamasti 
täiskasvanutel,  tähtsaimaks   riskifaktoriks   on  krooniline   ekspositsioon   liigsele  UVB 
kiirgusele,  eriti  kiirtele  pikkusega  290-320mm,  mille  korral  keratinotsüütides 
aktiveeruvad   proto -onkogeenid  ning  inaktiveeruvad  supressorgeenid4,5.  Liigne  UV 
kiirgus  soodustab  ka  hapniku  vabade  radikalide  suurenenud  tootmist,  seega 
kartsinogeneesi2. 
Kliiniline pilt 
Eristatakse erinevaid BCC kliinilisi vorme: sõlmeline, haavanduv,  pigmenteerunud  ning 
infiltratiivne; vähemal määral esineb ka superfitsiaalset BCC6. Tavaliselt on BCC  valutu , 
põhjustab ripsmetekadu. 
Nodulaarne  vorm  moodustab  umbes  60-80%  kõigist  juhtumeist  ning  tavaliselt  haarab 
pea  piirkonda.  Nodulaarse  vormi  korral  tekib  kõrgenenud  eksofüütne  pärlikujuline 
sõlm,  mille  pinnal  näha  ka  teleangiektaatilisi  veresooni.  Sõlme   suurenemisel   võib  see 
tsentraalselt  haavanduda,  tekib  ulcus  rodens.  Pigmenteeritud  BCC  korral  esineb 
amelanootiline  sõlme   pigmentatsioon .  Infiltratiivne  vorm  avaldubkahvatu  ketendava 
naastuna.  Metastaseerumine  pole  basalioomile  iseloomulik,  kuid  on  kirjeldatud 
juhtumeid  BCC  kaugmetastaasidega.  Lokaalne   invasioon   orbitasse  ja  ümbritsevatesse 
kudedesse on iseloomulik just infiltratiivsele vormile. Intraokulaarset invasiooni esineb 
harva. 
Histopatoloogiliselt  jaotatakse  BCC  kahte  erinevasse  tüüpi:   soliidne   BCC,  mis  tavaliselt 
korreleerub  nodulaarse  vormiga,  ning  skleroseeruv  BCC,  mis  korreleerub  infiltratiivse 
vormiga6.  Kõiki  BCC  juhtumeid  klassifitseeritakse  ka  staadiumite  alusel:  I  staadiumi 
puhul on algse tuumori suurus on 2cm või alla selle; II staadiumi puhul on suurus üle 
2cm, III staadiumi puhul haaratud ka üks lümfisõlm, mille suurus on 3cm või alla selle 
või  tekib  tuumori  invasioon  maxilla,  mandibula,  orbita  või  temporaalluu  sisse.  IV 
4 
 
staadiumi  haigust   diagnoositakse ,  kui  tekib  koljupõhimiku  otsene  või  perineuraalne 
invasioon  või  haaratud  2  ja  rohkem  lümfisõlmi.  Kaugmetastaaside  olemasolu   viitab  
levinud haigusele, diagnoosiks IV staasium. 
Ravivõimalused 
Basalioomi  valikravimeetodiks  on  kirurgiline  ravi7.  Teostatakse  ekstsisioon  3-10mm 
kasvaja   piiridest  sõltuvalt  kasvaja   suurusest   ja  lokalisatsioonist.  5-aasta 
retsidiveerumine 1.5cm algkolle diameetriga on 12% ning üle 3cm algkolle diameetriga 
23%. 
Elektriline  kauterisatsioon  ja  kõrvetamine  on  kiire  ja  lihtne  meetod,  mida  kasutatakse 
nende  basalioomide  puhul,  mille   diameeter   on  2-5cm8.  Retsidiveerumine  on  väikeste 
tuumorite puhul 1-15% ning suuremate kasvajate puhul kuni 50%. 
Krüoteraapia on kasutatav väikestel basalioomidel kindla selge piirjoonega8. Tavaliselt 
kasutatakse  see  meetod  juhul,  kui  patsiendile  on  vastunäidustatud  kirurgiline 
operatsioon .  Lihtsa  ja  kiire  meetodina  on  krüoteraapial  kirurgia  ees  mitu  eelist. 
Retsidiveerumisrisk  on  väikeste  kasvajate  puhul  8%.  Krüoteraapiliseks  raviks 
vastunäidustused  on  kasvaja  lokaliseerumine  naso-labiaal  voldis,  ala   nasi   piirkonnas 
ning lau serval . 
Röntgenteraapia  on  olnud  kirurgia  kõrval  esimesi  ravimeetodeid7.  Kasutatakse 
superfitsiaalseid  röntgenkiiri,  kogudoos  on  60-70Gy  retsidiveerumisriskiga  6.3%. 
Röntgenteraapia  on  kasulik  suurte  tuumorite   ravis   (T2N0M0),  eriti  sobib  see 
ebamugava  lokalissatsiooniga  kasvajatele  ning   koormatud   anamneesiga  patsientidele, 
kellel  esineb  kirurgiliseks  raviks  vastunäidustusi.  Röntgenteraapia  vastunäidustusteks 
on  basaalrakkude  neevus-sündroom,  Bazex  sündroom,  xeroderma  pigmentosum, 
epidermodysplasia verruciformis. 
Laserravi sobib kõige paremini pindmiste BCC ravis. Retsidiveerumisrisk on 3,7-15,5%. 
Farmakoloogiline  ravi  põhineb  tuumori  keemilisel  hävitamisel.  5-fluorouratsiili 
kasutatakse  haavanduva  ja  pindmise  BCC  korral7.  Retsidiveerumisrisk  kõrge  BCC 
sügavuse alahindamise tõttu. Immuunomodulaatorina kasutatakse ka IFN𝛼. 
5 
 
Kokkuvõte 
Basaalraku  kartsinoom  on  suhteliselt  sage  haigus.  Heal  teadmisel  baseeruv  vara 
diagnoos  ning ajaliselt organiseeritud adekvaatne ravi soodustavad paremat prognoosi. 
Vaatamata  paljudele  ravivõimalustele ei tohi haigust alahinnata ning tuleb alati  meeles 
pidada,  et  iga  ravimeetodi  puhul  on  olemas  kasvõi  väike  retsidiveerumisrisk,  mis 
adekvaatse  teraapiata  võib  põhjustada  kudede  sügavat  invasiooni  ning 
metastaseerumist. 
 
 
6 
 
Kasutatud allikad 
1. 
Putz R&, Pabst R. Sobotta Atlas of Human Anatomy. 2006;1:419. 
2. 
Linares MA, Zakaria A, Nizran P. Skin  Cancer . Prim Care - Clin Off Pract. 
2015;42(4):645-659. doi:10. 1016 /j.pop.2015.07.006. 
3. 
Dourmishev LA, Rusinova D, Botev I. Clinical variants, stages, and  management of 
basal cell carcinoma.  Indian  Dermatol Online J. 2013;4(1):12-17. 
doi:10.4103/2229-5178.105456. 
4. 
DermNet NZ. Basal Cell Carcinoma. 2010;(January). 
http://www.dermnetnz.org/lesions/basal-cell-carcinoma.html. 
5. 
Roewert-Huber J, Lange-Asschenfeldt B, Stockfleth E, Kerl H. Epidemiology and 
aetiology of basal cell carcinoma. Br J Dermatol. 2007;157(SUPPL. 2):47-51. 
doi:10. 1111 /j.1365-2133.2007.08273.x. 
6. 
Vantuchová Y, Čuřík R. Histological types of basal cell carcinoma. Scr Medica. 
2006;79(5–6):261-270. 
7. 
Rezakovic S, Zuzul K, Kostovic K. Basal cell carcinoma : review of treatment 
modalities. J Dermatology Clin Res. 2014;2(5):1035. 
8. 
Telfer NR, Colver GB,  Morton  CA. Guidelines for the management of basal cell 
carcinoma. Br J Dermatol. 2008;159(1):35-48. doi:10.1111/j.1365-
2133.2008.08666.x. 
 
7