puudulikud, osutub selles esinevate häirete diagnoosimine ja ravi sageli keeruliseks. seotud psüühiliste ja psühhosomaatiliste haigustega vanemas eas mõne ravikuuri tagajärjel Muutused haistmises võivad olla nii primaarseks sümptomiks kui lisanduda sekundaarse protsessina erinevatele haigusseisunditele. 1) anosmia - haistmisvõime puudumine; 2) osaline anosmia – võime vastu võtta vaid piiratud osa lõhnamolekulidest; 3) hüposmia - nõrgenenud lõhnatundlikkus; Haistmistaju häired 4) hüperosmia - ebanormaalselt suurenenud lõhnatundlikkus Hüperosmikud on eriti hinnatud assessorid, sest nad tajuvad ja eristavad lõhnu oluliselt paremini kui teised. 5) düsosmia (ka kakosmia või parosmia) – moondunud või väärastunud lõhnataju; Mõnikord kasutatakse ka mõistet troposmia, mille all mõeldakse sellist düsosmia
tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore
paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond on haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevast haistesagarate osades. Haistmisteed ulatuvad ka limblisse süsteemi, hüpotalamusse, suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmisaju teadvuse tasemel. 9 Talitlushäired · Hüposmia lõhnatundlikkus vähenenud. · Anosmia lõhna ei tunne. · Parosmia lõhnade tajumine ebaõigesti. · Fantosmia haistmishallutsinatsioon, mis tekib ilma lõhnaaineteta. Neid täheldatakse allergiliste riniitide korral ja pärast koljutraumasid. Ebameeldivaid haistmishallutsinatsioone (kakosmiaid) esineb eriti skisofreeniahaigetel. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad.
vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n. accessorius, lisanärv VI -n. abducens, eemaldajanärv XII -n. hypoglossus, keelealune närv Kraniaalnärvide kahjustussündroomid I- Haistmisnärvi kahjustused: Anosmia- haistmise puudumine Hüposmia- haistmise nõrgenemine Hüperosmia- haistmise tugevnemine/elavnemine (ülitundlikkus) Parosmia- haismishallutsinatsioonid (aju ei tuvasta lõhnasid). II- Nägemisnärvi kahjustused: Skotoom- vaateväljade osade väljalangemine Pimetähni skotoom- füsiloogiline vaatevälja väljalangemine Bitemporaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine külgedelt Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt
annaabi.ee 
