TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Sofja Semelit Õ15-2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus §
Brain Injury, October 2009; 23(11): 920929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June 10,Personal Health C13. Windsor.R.L. Common vision problems from stroke or traumatic brain injury. http://www.eyeassociates.com/images/common_vision_problems_from_stro.htm (19.01.2013) Kauba.T. (2011). Seletav sõnastik: Halvatused: hemiparees ja hemipleegia. http://www.noorednoortele.ee/9_Halvat1/hp_term.htm (19.01.2013) Asser. A. Peatraumad. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Neurokirurgia keskus. http://www.ery.ee/uploads/files/a_asser__peatraumad.pdf (14.01.2013) Asser.T. (2011). Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia. https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:1FiEuu1lpC0J:www.euroviane.net/index.php% (15.01.2013) Association Internationale Aphasia rahvusvaheline Afaasia Liit. http://www.aphasiainternational.com/languages/estonian/brochures.html (17.01.2013) http://www.strokesurvivors.ca/new/Nerves.php (19.01.2013)
• Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. Generaliseerunud hoog • Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse,
Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Akromatopsia Täielik värvitaju puudumine (esineb harva). TEKKEPÕHJUSED Geneetiline värvipimedus kaasasündinud vorm pärandub Xkromosoomi vahendusel värvile vastavaid kolvikesi on liiga vähe või on nende töövõime langenud Omandatud värvipimedus põhjustatud silma, närvi või ajukoorekahjustusest või kokkupuutest teatud kemikaalidega (nt peatraumad, UVkiirguse kahjustus) SÜMPTOMID Olenevalt vormist on häiritud teatud värvide nägemine ja eristamine. Omandatud värvipimeduse korral võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele. LEVIK Levinud eelkõige eurooplastel (aafriklastel ja asiaatidel väga haruldane). Esineb peamiselt meestel (xkromosoomiga päritav). Euroopas 8% meestel ja 0,5% naistel. UURINGUD JA DIAGNOOS Värvitaju test (nt Ishihara test) värvide abil
põetud haigused või kokkupuude radioaktiivse kiirgusega. Ka loote üsasisene haigestumine punetistesse, herpesviirusesse. 11. Vaegkuuljad ehk teise sõnaga nürmikud. 12. Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused-pärilikkus 5%, nakkushaigused ema raseduse ajal (punetised), sünniaegsed kahjustused (enneaegsus, hapnikuvaegus, reesuskonflikt), ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega. 13. Omandatud kuulmislanguse põhjused- kõva müra, kahjulikud ravimid, peatraumad, anatoomiline iseärasus, röntgenkiirgus, kuulmislangusnakkushaigused(mumps, leetrid, meningiit jne.) 14. Kerge kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng pole oluliselt pidurdunud, kuid tihti on raskusi teistest arusaamisega. 15. Keskmine kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng on pidurdunud, kuid ei puudu. 16. Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17
See võib kiirguda meelekohta, silmapiirkonda või lõua piirkonda samal pea poolel. Vahel esineb valuga samapoolselt ka silma punetust ja pisarate voolu. Mõned patsiendid kogevad ka haaratud näopoole higistamist. Valuga samapoolselt võib esineda ühe ninasõõrme kinnisust või vesist nohu. Haigused, mille üheks sümptomiks on peavalu Mõned haigused, mille üheks sümptomiks on teiste seas ka peavalu: · sinusiit, · kõrge vererõhk, · peatraumad · Sinusiit ehk põskkoobaste põletik Sinusiidi puhul valutavad näopiirkonnad, mis on põskkoobaste läheduses. Valu tugevneb näiteks hüppamisel, pea raputamisel ja teiste järskude liigutuste puhul. Samuti võivad põskkoobaste piirkonnad näol olla tundlikud. Vahel võib esineda kerget alumiste silmalaugude turset. Sinusiidi muudeks sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne. · Kõrgenenud vererõhust tingitud peavalu
lülisambavigastuse võimalikule esinemisele: * kukkumine kõrgusest; * ebaharilik kukkumine võimlemisharjutusi sooritades või batuudilt; * madala veega basseini sukeldumisel löök vastu põhja; * kukkumine hobuselt või mootorrattalt; * ragbit mängides palli ümber rüselemine; * mootorsõiduki järsk pidurdus; * raske eseme kukkumine risti seljale; * pea või näo vigastus (Esmaabi käsiraamat 2004: 165). 2.4. Peatrauma Kõik peatraumad võivad olla tõsised ja vajavad õiget hindamist, sest võivad põhjustada teadvushäireid. Vigastuse korral võib esineda ajukoe või koljusiseste veresoonte kahjustus või koljumurd (Esmaabi käsiraamat 2004: 179). Peatrauma esinemissagedus on 260-450/100 000 inimese kohta aastas, millest 70% moodustavad mehed. Peatraumad on sagedased ka -lastel. Suurem osa traumasid tekib suhteliselt väikese jõu mõjul komistamisel, madalalt kukkudes, teistega kokkupõrkamisel.
meelde? Mäluhäired Meenutamise häired · Amnestiline sündroom Teadvus normaalne Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka materjali omandamine Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide mõju, äge hüpoksia, varajane dementsus Uue materjali omandamine häiritud Ei unusta peaaegu kunagi oma nime
limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine. Anosmia all kannatavatel patsientidel on viirushaiguste järgselt täheldatud haistmisretseptorite märgatavat vähenemist. Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli asendumine hingamisepiteeliga. Paljud viirused võivad tungida edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal funktsioonihäireid. Peatraumad Tugev peatrauma > düsosmia, hüposmia või anosmia tekkeks. Kui peatrauma mõjutab ninaõõnt ja kõrvalurkeid, võib haistmistaju häiruda limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile.
Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. 1. Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti
Brain Injury, October 2009; 23(11): 920929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June 10,Personal Health C13. Windsor.R.L. Common vision problems from stroke or traumatic brain injury. http://www.eyeassociates.com/images/common_vision_problems_from_stro.htm (19.01.2013) Kauba.T. (2011). Seletav sõnastik: Halvatused: hemiparees ja hemipleegia. http://www.noorednoortele.ee/9_Halvat1/hp_term.htm (19.01.2013) Asser. A. Peatraumad. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla - Neurokirurgia keskus. http://www.ery.ee/uploads/files/a_asser__peatraumad.pdf (14.01.2013) Asser.T. (2011). Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:1FiEuu1lpC0J:www.euroviane.net/index.php%3Foption%3Dcom_docman %26task%3Ddoc_download%26gid%3D1328%26Itemid %3D55+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESijh2M0kHwzQBDz44-YRGAa3- H__zX7hMA7jCJFVTuv_vQ84X_Xpi7eUnrn2HH9HtZ_YaLi7CGLe5HBII7y0KDhWh71
· Püsiravil võib tekkida harjumus · Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida · NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt Manustamine. SL, PO, nahale salvina ja plaastrina (transdermaalne terapeutiline süsteem=TTS), IV infusioonina ja on vimalik ka inhalatsioon. Vastunäidustused. Aneemia, ajuverejooksud, peatraumad ÕPETA! * Nitroglütseriini keelealuste ravimvormide kasutamisel (resoriblett, kapsel, tilgad suhkrutükil) stenokardiahoo katkestamiseks tuleb ravimit hoida keele all kuni täieliku imendumiseni. Ei tohi sel ajal süüa, juua ega suitsetada. Sülge alla neelata tohib alles siis, kui valu rinnus hakkab järele andma (2..5 min pärast). Tabletti ei tohi närida ega alla neelata. SL manustatult hakkab nitroglütseriin toimima 1..3 min jooksul ja toime kestab pool tundi. SL manustamisel peaks P
Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) ehk Koordinatsioonihäired (eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak). Põhjused: on kas pärilik või mittepärilik (nt väikeaju kahjustus, aju operatsioon, peatraumad, alkoholi või uimastite kuritarvitamine, nakkused (nagu tuulerõuged), ajukasvaja, kokkupuude mürgiste kemikaalidega). 37. Mis on astaasia ja miks ta tekib? - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) (võimetus ilma abita seista). 38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine
(http://www.ead.ee/) Kurtuse põhjused: Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Tänapäeval saavad kõik kurdid ja kuulmispuudega inimesed aga spetsiaalset õpetust, nad õpivad nii eesti kirjakeelt kui ka kõnet. Eesti kurtide kogukonda kuuluv inimene kasutab eesti viipekeelt. Kurtide kogukonnal on oma kultuurilised hoiakud ja väärtushinnangud, viipekeelne folkloor, organisatsioonid, koolid
korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks 1) Suure hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine
CMV), seened ja algloomad.[5] Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena - haigustekitaja satub esmalt hingamisteede limaskestadele, kust edasi levib verega ajukelmetele tungides läbi aju kaitsebarjääri. Vere kaudu - uimastisõltlastel saastunud süstlad, puugihammustus, loomahammustus, rasked organismi vastupanuvõimet langetavad haigused - HIV ja sellega kaasnevad nakkused. Otsesel kontaktil - neurokirurgilised manipulatsioonid, peatraumad. Meningiidiga kaasnevad sageli tüsistused, mille sagedus sõltub sümptomite kestusest enne ravi alustamist. Prognostiliselt halvad sümptomid on vaimse seisundi muutused, sagedamini agiteeritus või segasusseisund, alkoholism, samuti kaasnev pahaloomuline haigus, diabeet või kopsupõletik.[5] Sagedasemad tüsistused on kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, kuulmiskaotus, vestibulaarfunktsiooni häired ning epileptilised hood. Selleks, et vältida
Näovigastustega käivad tavaliselt kaasas ka verejooks ninast. Ninas on veresooned, mis purunevad kergesti isegi, kui põrutus ei olnud otseselt nende pihta. Vigastuse korral tuleb verejooks peatada vatiga ja lisada külma nii kuklale kui ka ninale. Nina deformeerumise korral tuleb kontrollida, kas nina luu on terve. Kui luu on katki, tuleb see kiiresti reponeerida, kuna ninaluu kasvab kiiresti kokku. Korduvate murdude korral ninaluu deformeerub ja seda kutsutakse poksija ninaks. Peatraumad teadvuse kaoga. Esimese asjana tuleb kontrollida vigastatu hingamist. Tuleb kuulata, kas hingamine on vaba või tundub hingamine takistatud ja raske. Kahtluste korral tuleb kontrollida hingamisteid. Hingamise puudumisel, tuleb alustada viivitamatult elustamisega. Normaalse hingamise korral tuleb kannatanud asetada külili asendisse. Poksis kutsutakse teadvusetust nokaudiks. Boksis esineb teadvusetuse kergemaid vorme, kus löögi saanud sportlane laseb käed alla ja tal
10 KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP Suuremat suitsiidimäära täheldatakse ka mõningate kehaliste haiguste puhul. Neuroloogilised haigused Epilepsia ehk langetõbi Suurenenud impulsiivsus, agressiivsus ja püsiv töövõimetus, mida epilepsia- haigete puhul sageli täheldatakse, on samuti suitsidaalse käitumise üheks tõenäoliseks põhjuseks. Sõltuvus alkoholist või narkootikumidest suurendab seda veelgi. Selja- ja peatraumad ning insult ehk ajurabandus Mida raskem on kahjustus, seda suurem on suitsiidirisk. Vähk Parandamatu haigus on samuti seotud suitsiidiriski kasvuga. Risk on suurem meestel, varsti pärast diagnoosi kinnitamist (esimese viie aasta jooksul) ning kui patsient saab keemiaravi. HIV/AIDS Häbitunne, halb prognoos ja haiguse iseloom suurendavad HIV-nakkusega inimeste enesetapuriski. Diagnoosimise ajal, kui haiguskahtlusega inimene pole saanud veel abi nõustajalt, on suitsiidirisk suur.
3 Valgeainega seostatakse mitmeid neuroloogilisi seisundeid: Polüskleroosi (sclerosis multiplexis) seostatakse enim valgeainega kuid polüskleroosi haigetel on leitud haiguskoldeid ka hallainetel. Autoimmuune haigus. Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel pt. Valgeainet võivad ka kahjustada hapnikupuudus ja peatraumad. Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines. Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja võivad põhjustada valgeolluse tursumist. Suuraju sagarad reguleerivad: OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased. MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI.
............................................10 6. KUUMAKAHJUSTUSED ......................................................................................13 6.1. PÄIKSEPISTE..................................................................................................14 7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA ....................................................................15 7.1. KÜLMUMINE..................................................................................................15 8. PEATRAUMAD......................................................................................................16 9. SILMAVIGASTUSED ............................................................................................17 10. RINDKERE VIGASTUSED .................................................................................18 11. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES .....................................................................19 12. UPPUMINE ..........................................................
normaalselt, juhul kui laps saab mõlemalt vanemalt retsessiivse kurtust põhjustava geeni, sünnib laps kuulmislangusega. Sellisel juhul on 25%-line tõenäosus, et laps on kurt. Soost sõltuvad päriliku kurtuse põhjused on tingitud kromosoomianomaaliast. nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Järsult suurenes kurdistunute arv II maailmasõja perioodil ja 60-date teisel poolel, mil mõne aasta kestel tuli kurte juurde tavapärasest ligi 2 korda rohkem ja seda nii sünnipäraste kui hiliskurdistunute osas. Viimasel juhul on tõenäoliselt tegemist antibiootikumide mõjuga.
State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla. ( Science Daily) 5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks? Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki. Epilepsial on esiplaanil muud tegurid" vastas erapsühhiaater Jüri Ennet küsimusele, kui suur on tõenäosus, et ainult pidev stress epilepsia põhjustab. (www.kliinik.ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-60720)
Kui laste arengu uurimisel nende anamneesi võtta, on üks põhjus, miks uuritakse, kuidas ja kuna sünnitus kulges. Rasked, pikaaegsed, sekkumisega sünnitused, nende puhul võib olla tõenäoline, et see aju sai sünnitusel kahjustuda, päris täpselt ei pruugi seda teada saada, see välja tulla, kas just sünnituses oli probleem. Väga raske on igal konkreetsel juhtumil öelda, mis selle konkreetse juhtumi põhjustas. Postnataalsed – peale sündi Peatraumad Viirusnakkused Krampidega kulgevad haigused Mürgistused Alatoitlus Keskkondlik deprivatsioon – ilmajäetus, apsega ei tegelda, ei räägita, ta jäetakse infovaegusesse. Postnataalsed – peale sündi – peatraumad, viirusnakkused, mis mõjutavad aju, krampidega kulgevad haigused on ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik
Kaasasündinud kuulmislanguse võivad põhjustada rasedus- ja sünniaegne hapnikuvaegus, mitmed nakkushaigused (punetised, süüfilis, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus), ema ja loote vaheline reesuskonflikt ning ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega (kiniin, talidomiid). Geneetiline kuulmiskahjustus võib välja kujuneda nii lapseeas kui täiskasvanuna. Omandatud kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad, koljumurrud. Lastel ja täiskasvanutel esineb tihti keskkõrvapõletikke, mille põdemise järgselt kuulmisfunktsioon tavaliselt taastub. Infektsiooni levimise korral sisekõrva või peaaju piirkonda võib kujuneda vaegkuulmine või kurtus. Täiskasvanutel on kuulmiskahjustuse põhjustajaks ka ealised muutused organismis. Kuulmislanguse klassifikatsioon etioloogia järgi: - Kaasasündinud KL 50% geneetilised - 75% mitte-sündroomsed (üle 100 erineva mutatsiooni)
füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid? Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire,
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) sünnitus kulges. Rasked, pikaaegsed, sekkumisega sünnitused, nende puhul võib olla tõenäoline, et see aju sai sünnitusel kahjustuda, päris täpselt ei pruugi seda teada saada, see välja tulla, kas just sünnituses oli probleem. Väga raske on igal konkreetsel juhtumil öelda, mis selle konkreetse juhtumi põhjustas. Postnataalsed – peale sündi - Peatraumad - Viirusnakkused - Krampidega kulgevad haigused - Mürgistused - Alatoitlus - Keskkondlik deprivatsioon – ilmajäetus, apsega ei tegelda, ei räägita, ta jäetakse infovaegusesse. Postnataalsed – peale sündi – peatraumad, viirusnakkused, mis mõjutavad aju, krampidega kulgevad haigused on ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on
teab, milliste kaasnevate vigastustega tuleb pea- ja ajutrauma korral arvestada; oskab kirjeldada, millised tegevused olenevalt peatraumast või ajutrauma raskusets on esmatähtsusega ja kuidas anda haiglaeelset erakorralist abi; teab, milliseid ravimeid pea- ja ajutrauma korral kasutatakse. Üldine sissejuhatus Peatraumasid, sh ajutraumasid, esineb kõigis raskusastmetes alates kergest peapõrutusest kuni surmani. Peatraumad jaotatakse koljutraumadeks ja ajutraumadeks. Kuni 40-aastaste liiklusõnnetusohvrite surmajuhtumitest üle poole on põhjustatud ajutraumast. Joonis 34.1. Peaaju piirkonnad 479 Põhisümptom: teadvusetus Umbes 50%-l kõigist ajutraumadest tekib juba õnnetuse hetkel rakukahjustus. Kuid see ei määra ära lõplikku vigastuse ulatust. Esmane kahjustus vallandab dünaamilise protsessi, mis määrab ära lõpliku kahjustuse ja mille kulgu on võimalik adekvaatse raviga mõjutada
annaabi.ee 
