Ninaõõs · Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub lõhnade eristamine. · Inimese lõhnatundlikkus on paljude loomadega võrreldes kehvem. Inimesel on umbes 20
Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja pigistame nina kinni, ei suuda me eristada isegi hästi tuttavaid jooke ja roogi. Maitseaistingu kujunemist mõjutavad: · haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud · toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit · kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Inimese meeleelundid Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Eliis Rikko Tallinn, 2010 Sisukord Sissejuhatus .. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.
tuvastada järjest. Töökäik on lihtne, tuleb siduda silmad kinni ja paariline annab nuusutada erinevaid asju enda koostatud nimekirjast, aega on kolm sekundit, et ära tuvastada millega on tegu. Minu paariliseks oli minu ema Reet. Katsealune teab mis on nimekirjas kuid paariline võib nimekirjast läbisegi võtta asju. Asju mida nuusama peab pidi olema 25. Katsealune ei tohi ka katsuda seda mida ta nuustab. 3 Haistmismeel MIS ON HAISTMISMEEL? Haistmismeel on olemas peaaegu igal elusolendil. Haistmine on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskonnas levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Lõhnataju on inimesele tähtis, sest haistes saame hinnata toidu kõlbulikust. MIS MÕJUTAB HAISTMIST? Kui lõhnaainet on vähe, tajutakse lõhna, kuid ei suudeta määrata ära millega tegu on.
kingituseks. Vastupidiselt Gordonile on osadel inimestel keeruline ette kujutada lõhnasi. Kui autor oma vana sünnikodu külastas, kus nüüdseks oli saanud Briti Psühoterpeutide Seltsi maja, meenus talle kohe sisse astudes veinilõhn, mis köögikapis toona seisis. Lõhnad võivad olla kummaliselt püsivad ning autor ei tea, kas kogetu oli mälestus, teravdunud taju, hallutsinatsioon või nende kolme kombinatsiooniks. Autori isal oli nooruse üliterav haistmismeel ning tänu selle orjenteerus ta patsientide seisundi määramisel just sellele omadusele. Ta tajus juba ukse lävepakul sisse astunud inimese haiguse tunnuse ära. Kuid ta lõhnataju halvenes nooruses läbipõetud ninakõrvalkoobaste põletiku. Kuid autori isa ei kaotanud lõhnataju täielikult, mille puhul tal vedas kuna lõhnataju puudumine ehk anosmia esineb ligikaudu viiel protsendil inimestes. Selle haiguse puhul ei suuda inimene tajuda gassi ega halvaks läinud toidu lõhna.
3.3 TASAKAALUELUND Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu. 4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL
Lõhnade puhul tekib Lõhnaklass Lõhnab nagu Lillelõhnad Roosid Eeterlikud lõhnad Pirnid Muskuselõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism Ageusia (maitsmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine maitsmis-ärritaja suhtes, maitsmisvõimetus võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Anosmia (haistmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine haistmis-ärritaja suhtes, haistmisärritaja võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Daltonism- võimetus eristada värve või üksikuid värvitoone. 19. Nimetada nägemishäireid · Kaugelenägevus; · Lühinägevus;
Jagatakse kahte rühma: 1) Need, mis annavad maitset 2) Need, mis annavad lõhna Lõhn kindlatest lenduvatest ühenditest ninaõõnsuses asuva haistmiselundi kaudu haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale
Põhiaistingud Nägemine Kuulmine Haistmine Maitsmine Kompimine Nägemise kaudu saab 90 % väljast tulevat infot. Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE Maitsmiselund Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. maitsmispungadega keelenäsad keelenäsad keelenäsa keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv Maitsmine Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: soolast magusat kibedat haput Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitavat 1957 aastal kindlustas maailmaku
Haistmine nõrgeneb nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limakihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Samuti kui oleme mingi lõhna sees pidevalt, harjume sellega ära. 61. Miks inimene ei tunne kiiresti süües toidu õiget maitset? Selleks, et maitset tajuta, peab aine lahustuma süljes ning kui kiiresti süüa, siis ei jõua aine lahustuda. 62. Mis mõjutab maitsmismeelt? Miks me ei tunne maitset, kui meil on nohu? Maitse tajumises osaleb haistmine. Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad ajusse närviimpulsse. Aju seostab need maitsepungadest tulnud signaalidega ning täiustub toidu maitse. Samuti mõjutab vananemine, suitsetamine ning see, milline on toit. 63. Võrdle maitsmis- ja haistmisaistingute teket. Mõlemal korral satuvad aineosakesed meeleelundile, toimub ärritus ning tekivad närviimpulsid, mis liiguvad ajju
Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel. Toimib: kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Ehitus: keelel on palju keelenäsasid 11. Inimene tajub viit maitset: Soolane, magus, kibe, hapu, umami. 12.Mis mõjutab maitsmismeelt ja kuidas?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
