vabariigiga, kus kehtiksid kõik olukorda, suruda baltisakslased kodanikuõigused. Nõuti ka välja nii majandusest kui ka väikerahvaste õiguste arvestamist. poliitikast. Liidus vene Toetajaskonnaks oli intelligents ja demokraatidega tuleb reformida töölisklass Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele. c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905
kehtiksid kõik kodanikuõigused. olukorda, suruda baltisakslased Nõuti ka väikerahvaste õiguste välja nii majandusest kui ka arvestamist. Toetajaskonnaks oli poliitikast. Liidus vene intelligents ja töölisklass demokraatidega tuleb reformida Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele. c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant
sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, Tallinn tõusis olulise keskusena Tartu kõrvale *rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised- Poliitiline koondumine toimus ajalehtede ümber, sest parteid ei olnud lubatud (Tallinna Teataja ja Speegi Uudised) 9. Ajalehed 20. Sajandil I leer: Postimees : liigne ambitsioonikus rahvale hädaohtlik, tähtis oli eesti meele ja keele rõhutamine, tugineti jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele II leer Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele III leer Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 10. Bürgermüsse vs Aula koosolek
aastast toimiv Tallinna Linnavalitsusele kuuluv asutus, mis asub Raekoja platsil. Maja omab suurt väärtust omapärase sisekujunduse ja sündmusterohke ajaloolisuse tõttu. Õpetajate maja ruumid on omapärased ajaloolise sisekujunduse tõttu kuna see maja on sajandeid vana. Õpetajate Maja pakub projektijuhtimisteenust nii haridustöötajatele, eraisikutele kui ka asutustele ja ettevõtetele. Organisatsioon osutab teenust nii Tallinna Haridusametile, Tallinna haridustöötajatele, kui ka linnakodanikele ja teistele asutustele projektijuhtimise põhimõttel. Näiteks pakub Õpetajate Maja järgmisi kursuseid linnakodanikele: · Kodukujundaja ABC · Aiakujundaja ABC · Tantsu ABC · Joogakursus · Meigikool · Ilukool · Arvuti seadistamine · Veebilehe loomine · Filmide loomine · Fotokursus Oleviste kirik Allikas: Vikipeedia
mehele liiga kulukas. Sõitjad jagasid omavahel ülesanded, üks mehitas laeva, teine andis algkapitali jne. Iga liige pani oma raha erinevatesse valdkondadesse. Meeste teguviis oli väga kasulik, sest reisi ebaõnnestumisel oli kahju kõigile võrdne. Linnakodanikud hakkasid meresõitjatele raha laenama, Nad andsid võlga kõrge protsendiga, sest kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad. Laevahukk tähendas võlausaldajale ebaõnne, aga õnnestumise korral suurt tulu. Tänu linnakodanikele asutati esimesed pangad. Linnade ja kaubanduse arenguga tekkis nõudlus hariduse järele. Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi (Cicero kuulus kõnemees, Platon). Peagi asutati toom-, põhi- ja ametikoolid. Enne 13.sajandit tekkisid ülikoolid, vanimad on Salerno (arstiteadus), Oxford (loodusained, matemaatika) ja Pariis (teoloogia). Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti
4. Eestlaste olukord peale Muistset vabadusvõitlust Õigused: 1. Esialgu isiklikud vabad, oli oma maa ja osa küla ühisvaldusest 2. Kauplemisest võis osa võtta 3. Soodsamatel tingimustel alistusid Läänemaa ja eriti Saaremaa, kes säi- litas olulisel määral iseseisvuse. 4. arvestati kui sõjalise jõuga 5. püsima jäi muinasaegne kombe- ja tavaõigus 6. kanda relva kuni 1507.a. Halvenes 1. majanduslikud olud halvenesid 2. kaubandus ja meresõit kui tulutoovad ametid linnakodanikele 3. Põlluharimisviisid/vahendid ei paranenud 4. linnuste, kirikute, teede ehitamise kohustus, ränk töö 5. teotöö suurenemine- mõispõldude harimine 6. eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang)
Tihti öeldakse, et Tallinna jõukus oli rajatud soolale. Ja see on ka õige. Nimelt oli Tallinn saanud oma rikkused eelkõige soola vahendamisest. Juba keskajal olid levinud pettused. Venelased ei olnud rahul riidekangastega, heeringatega jpm. Aga ise olid nad sama kavalad .Kehvemaid karusnahku hõõrusid nad tinaga, vaha klopiti üles või lisata sellele herneid, tõrusid ja rasva, et anda õiget mõõtu. Koos kaubanduse arenguga levis ka raha kasutamine. Mitmetele linnakodanikele kogunes ajapikku nii palju raha, et nad hakkasid seda väikese protsendiga välja laenama. Neid laenajaid hakatigi nimetama pankuriteks. Tihti oli kaupmeestel kaubaretke ettevalmistamiseks või kauba ostmiseks lisaraha vaja. Põhilisteks laenajateks olidki kaupmehed, kes lühikese aja jooksul oma võla tagastasid. Juhtus aga laev põhja minema, jäi oma varast ilma kaupmees ja ka pankur ei saanud laenatud raha tagasi. Seega ei olnud pankuriamet alati riskivaba, kuid julgemad ja
Postimees (Jaan Tõnisson) - rõhutas rahvuslikku iseolemist ja eneseteadvust, kui ei saa kaasa rääkida poliitikas, tuleb edendada kultuuri ja rahva vaimu, leht viis eestluse tõusuajastusse (Tartu Renessanss), eesti keele propageerimine, kodus keele õpetamine, Postimees muutis suhtumist, et eesti keel on matslik. Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 7.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? -2p Tugines töölisklassile. Lubati likvideerida ebavõrdsus ja ühiskonna probleemid, häälekandja leht "Uudised" (1903) , Euroopas ja Tsaari Venemaal levisid laialt marksistlikud ideed, Seisukohad: demokraatlik vabariik kodanikuvabadustega,
Kreeka Vana- Kreeka kunst on andnud järelmaailmale kõige rohkem mõjutusi kui ükski teine ajastu. Selle üheks põhjuseks on antiikkreeka poliitiline areng. Sel ajal tekkisid seal esimesed riigi alged. Muinaskreeka valitsejad ei olnud enam pooljumala seisusesse tõstetud türannid, vaid lihtsalt kõrgemasse seisusesse tõstetud kodanikud, kes pidid arvestama rahva soove, olema populaarsed. Majanduse alustalaks oli orjandus. Orje kasutati kõikideks töödeks ja seetõttu jäi vabadele linnakodanikele palju aega tegeleda meelepäraste tegevustega, nii muutuski huvitavaks filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklaste omavaheline läbikäimine
kloostrid. Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna), mis oli mõeldud neile, kes kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust. Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt. Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste ilmikute, eelkõige kaupmeeste vajadustele. Keskaja koolides oli kooliõpetuse vüi õppekava üldsuseks aluseks Seitse vaba kohti. Ülikoolid ja Õpetlased Kõrg - keskajal toimusid Euroopa haridus- ja teaduselus tähtsad muutused. Katedraali-
preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8. Linnade teke -muistsete linnuste kohale - Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana) - Hansa Liitu kaasati 4 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. 9. Maapäev(kutsuti kokku erinevate seisuste esindajad) - jõuvahekorrad Läänemere maades muutunud - Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. - toimus kas Valgal või Valmieras. - Esmakordselt nimetatid kõiki seaduseid 1435.a Valgas sõlmitud lepingus.
jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal
isiklikku vaprust. 13. märtsil taandusid Vene väed Tallinna alt. Põhjuseks oli tatarlaste sissetungi oht Vene maal.Schenkenbergi salk röövis vaenlase tagalas Rakvere, Laiuse, Pärnu, Haapsalu, Koluvere ja Lihula all ning sisendas o ma tegevuse ga vaenlasesse suurt hir mu. Balthasar Russowi Liivimaa kroonikas on sündmus kirjapandud järgmiselt: "Moskoviitide äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, tingisõduritele, linnakodanikele ja vabadikele vaba voli venelase alla kuuluvaid Liivimaa maid rüüstata. Siis läksid teistega koos välja ka tänavasandid, lombakad ja vigased, kes ei saanud käia ja kellel ei olnud jalgugi ja keda pidi hobustele kantama ja tõstetama, ja rüüstasid ning riisusid Läänemaad, Järvat, Virumaad, tervet Tartu piiskopkonda ja üldse kõiki eesti maid vahet pidamata /.../ Talupoegadel oli aga selle röövimise juures parem olukord kui saksa mõisameestel ja
tundsid, katoliku kirikuga ühinema. kaitsta maja erosiooni eest.) ning üha enam kasutatakse terminit ka sarnaste Groteskid olid linnakodanikele jusangu ka meeldetuletuseks, mis nendega võib juhtuda kui jätta tunnusjoontega iseseisvate käimata jumalateenistusel. Samas, nähes ümber pühakoja koondunud õuduäratavaid olendeid, aiaskulptuuride kohta. võis hirmunud kodanik tahta kiiremas korras kirikusse peitu pugeda. Groteskidega näidati, et
Selgitage mõne lausega Veneetsia kaupmees sõlmis riigiga lepingu ja võttis laeva ostmiseks krediiti. Paralleelselt kaubanduse arenguga tekkis vajadus raha ühest kohast teise üle kanda. Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid. 26) Loetlege elanikkonnakihid, kes kuulusid keskajal kolmandasse seisusesse talupojad(poolvabad ja vabad), linnakodanikud, pärisorjad 27) Mis väärtushinnangud olid keskajal omased linnakodanikele ja aadliseisusele? Selgitage mõne lausega. Linnakodanikele oli kallis nende kuuluvus kinldasse tsunfti, nende maja, perekond ja töö. tähtis oli paradiisi pääsemine mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhil juudid. Keskajal andis turvatunde kirik. Rahalist ülejääki ei tekkinud (polnud säästmise mentaliteeti). Aadlikele oli tähtis nende vara ja kuuluvus õukonda, nad püüdsid igati näidata, et neil raha on, näiteks ostes
* konservatiivsus * lepiti traditsiooniliste kohustustega, muutustsse suhtuti umbusklikult * sügavalt usklikud (paganausk), ketserlus Aadli- ja linnakultuur: * suur osa kirjaoskajad * linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal * linnaelu kirev, palju pidustusi * käsitöölised, kaupmehed, liigkasuvõtjad, pankurid * usklikud, sooviti saada Taevasse * kultuurist, teatrist, kirjandusest, meelelahutusest peeti rohkem lugu 31. Mis väärtushinnangud olid keskajal omased linnakodanikele? Selgitage mõne lausega! Õpik. 163-164 * Linlased abiellusid suhteliselt hilja, abielud sõlmiti nende endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. See puudutas eeskätt kesk- ja alamkihte. * Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tarvilikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimus sellesse leplikumalt suhtuma. 32
linnas elava maarahva seas teisenema ja muutuma tänapäeva tuumikperekonnaga sarnasemaks. Koos elas üks tuumikperekond, mees ja naine oma lastega. Laste arv perekonnas oli üsna suur, sest sündimuse ja muidu suremuse määr oli üsna kõrge. Piiratud mahutavusega linnaruum ei võimaldanud seal elada mitmel põlvkonnal üheskoos. Maarahvale, nii nagu ka muule linnaelanikkonnale, meeldis vabal ajal pidutseda ja korraldada joodusid. Joodud olid suured pidustused gildidele, raele ja kõikidele linnakodanikele. Neid korraldati erinevate tähtpäevade puhul: pulmade, pühade, initsiatsioonide ehk ühest positsioonist/ametist või eluetapist teise liikumise puhul või muude seltskonnaürituste raames. Joodud kestsid sageli mitmeid päevi, kohati isegi terve nädala. Maapiirkondades korraldati sarnaselt vakuseid ehk vakupidusid joodusid, mil maahärra/läänimees kohtus oma talupoegadega, ja kogus loonusrenti ehk naturaalmaksu.
Soolopillidele ja väikestele pillirühmadele loodud teosed kõlasid nii aadlipaleedes, kirikuis kui ka linnakodanike kodudes. 18. saj'l paisusid need koosseisud isegi orkestriteks, mis esinesid ooperi-ja teatrimajades ning mille muusika kõlas ikka sagedamini ka linnakodanikele-suuuremates saalides, kohvimajades, parkides. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus- -muusika domineerib luule üle -sõnadest on raske aru saada -muusika moonutab teksti loomulikku rütmi
Soolopillidele ja väikestele pillirühmadele loodud teosed kõlasid nii aadlipaleedes, kirikuis kui ka linnakodanike kodudes. 18. saj'l paisusid need koosseisud isegi orkestriteks, mis esinesid ooperi-ja teatrimajades ning mille muusika kõlas ikka sagedamini ka linnakodanikele-suuuremates saalides, kohvimajades, parkides. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus- -muusika domineerib luule üle -sõnadest on raske aru saada -muusika moonutab teksti loomulikku rütmi
territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-seda, mida kaitsti selleks, piiramise ajal ohvriks toodi. Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused.
kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel. Linnaõiguse saamisel sai Tallinnast täieõiguslik keskaegne linn, mille kodanikele kehtisid samasugused õigused ja Risto Sulu piirangud, mis teistele Hansa Liitu kuuluvatele linnakodanikele. Linnaõiguse saamine oli üks eeldus, miks Tallinnast kujunes autonoomne linn. Selle kujunemine oli protsess, mis hõlmas kindlaksmääratud linnapiiri, teed isemajandava üksuseni ning omavalitusliku organisatsiooni olemasolu. Esialgne linnapiir võis olla looduslik, piiritähiseks olid looduslikud märgid puud, jõed, kivid, mäed. Keskaegse linna piirid määrati kindlaks tegelikult linnamüüri ehitamisega.
1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it
suured ja rikkad linnad. Kaubandusele, eriti kaugkaubandusele Idamaadega olid oma rikkuse eest tänu võlgu Veneetsia ja Genova; Firenze tähtsaimateks majandusharudeks olid pangandus ja tööstus. Roomas asus paavst, kes kogus makse kogu katoliiklikust maailmast. Palverändurid olid samuti üheks oluliseks sissetulekuallikaks roomlastele. Ka mitmed väiksemad Itaalia linnad rikastusid tänu tööstusele ja kaubandusele. Itaalia linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline võim. Selle aja Euroopas täiesti erandliku nähtusena valitsesid siinsed linlased mitte ainult oma linna, vaid ka seda ümbritseva maaala üle. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vana-Kreeka poliseid. Kapitalismi sünd oligi võimalik ainult sellistes väikestes linnriikides, sest itaalia tervikuna polnud selleks küps. Suur ebaühtsus arengus aga süvendas maa lõhestatust ja selle jäljed on märgatavad tänapäevani. 1.5
Gümnaasiumi korraldus oli üsna sarnane ülikoolile ja kujuneski selle eelastmeks. 1632-15.okt Tartu ülikool 1631. aastal esitas Johan Skytte kuningas Gustav II Adolfile palve anda Tartu gümnaasiumile ülikooli staatus. Järgmise aasta suvel andiski kuningas loa ning Tartu ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud nii aadlikele kui ka linnakodanikele ja talupoegadele. Talupojad ülikooli siiski ei pääsenud. Ülikoolist sai kuninga auks Academia Gustaviana. Klassikalisele ülikoolile kohaselt oli Tartu ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kusjuures filosoofiateaduskonnas õppisid kõik tudengid. Seal omandati teistes teaduskondades õppimiseks eelteadmised. Ette oli nähtud üheksa aasta pikkune õppeaeg. Nii nagu kogu Euroopas oli Tartu ülikooli õppekeel ladina keel
Töökorraldus oli korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega. Rae ülesanded olid algul põhiliselt majanduslikke küsimuste lahendamised-turukorraldamine, maa-alade andmine kauplustele. Veel olid ülesanneteks normiandlus ning administratiivne tegevus.Normiandlus nägi ette linnaseaduste tühikute täitmist. Seda tehti igal aastal linnakodanikele teatavaks ettelugemisega raekoja ees. Administratiivse tegevuse alla läks linnakaitse varustamine, heakord jne. Rae ülesanded olid järgmised: 1)linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine 2)abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks 3)linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega 4)hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5)hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest- hospidalid 6)kohtumõistmine
Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse.
· Asus lõpuks elama Ravennasse tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, · Kirjutab "Jumaliku komöödia" viimase tekkisid esimesed manufaktuurid, avastati osa Ameerika (1492) · Teostab läbirääkimisi Veneetsia ja · Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Ravenna vahel Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze · Sureb malaariasse · Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult Teosed majanduslik võim vaid ka poliitiline võim · Dante kuulsain Itaalia renessansi poeet · Renessansikultuuril on üks kindel tunnus · "Jumalik komöödia" itaaliakeelse eneseteadvus kirjanduse suurim saavutus · Renessansiajastu inimest iseloomustab · Itaalia keele isa suur teadmistejanu
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi. Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei eksisteeri vähemalt selle
pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus 1. Linnaõigus ja elanikud a) Linnade tekkimine 13 saj tekkis 7 linna: Tallinn, Tartu, V- ja U-Pärnu, Haapsalu, paide, Viljandi · 14 saj II poolel narva ja Rakvere b) Alevist eristas neid linnaõigus keskaegse linna õiguslik alus(?) mis saadi maismaalt · Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (Tallinnal oli taani kuningalt saadud Lubecki linnaõigus) · Linnakodanikele tagasi isiklik vabadus · Kaitstud olid kodanike omand ja pärimisõigus · Linnakodanike eesõigused: võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, kasutada linnamaad, olid vabastatud tollimaksust · Linnalodanikuks sai vaba inimene, kes elas püsivalt linnas, maksis makse · Kohustused: Linna kaitsmine, linnatööd, maksud c)Linna elanikud · Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8%
arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal
tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla
sümboolne. Piltidel on ka õpetlik, moraliseeriv tähendus. Peamiseks ülesandeks oli hingeelu avamine, mitte näidata anatoomiliselt idealiseeritud inimest. Ei levi kunstniku kui isiksuse kummardamine. Sellepärast on ka madalmaade kunstnikud päris mitmed jäänud anonüümseks. Itaalias oli tähtsal kohal seinamaal, madalmaadel koondub kogu tähelepanu tahvelmaalidele, eriti suur tähelepanu altarmaalidele. Nende kõrval hakati tegema ka väiksemaid, mis olid mõeldud jõukamatele linnakodanikele. Maali formaat muutub väiksemaks, et seda saaks kodus seinale panna. 15 saj võeti kasutusele ka õlivärvid. Itaaliasse jõudis see 15 lõpus. Segamise teel ja kihtidena maalidel saadakse lõputult palju erinevaid värvitoone. Sest alumised kihid kumavad pealmistest läbi. Samuti on nad erksamad kui temperad. Võrreldes temperatega, kuivavad nad palju aeglasemalt. Õlikad võimaldavad maalida peendetaile. Nad ei ole huvitatud matemaatilistest loodusreeglitest
igal võimalikul viisil. FIRENZE See suhteliselt väike aastal 59 eKr Gaius Julius Caesari käsul rooma sõjaveteranidele rajatud vanaduspõlve veetmise paik asus geograafiliselt ideaalses kohas - keset kaubateed - ning ka 4 meri asub suhteliselt lähedal. Kui keskaegne ,,pimedus" Euroopas taandus hakkasid ka väiksemad linnad jõudsalt arenema. Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid Kreeka poliseid. Tolle aja rikastes linnriikides, millest ühel parimal positsioonil Firenze, õitses kõige muu kõrval ka kunst. Eelkõige
4. Lüübeki õiguse Tallinna koodeks 4.1. Linnaõiguse annetamine Tallinna linnale Enne Lübecki linnaõiguse saamist ei teata Tallinnas kehtinud õigust. Tallinnale annetas Lübecki linnaõiguse 15.05.1248 Taani kuningas Erik Adraraha, kes annab 1 Tegelikult ei ole sugugi kindel, kas Riia linnaõigus on arenenud Magdeburgi linnaõiguse baasil. Tiina Kala on jõudnud sellise arusaamani, kuid teised uurijad leiavad, et Riia linnaõigus tugineb Hamburgi linnaõigusele. Tallinna linnakodanikele loa kasutada "kõiki õigusi, mis on Lübecki kodanikel". Reaalselt ei ole teada, kui kiiresti Lübecki linnaõigust kohaldama hakata, kuid on arvatud, et hiljemalt 13. sajandi lõpus 4.2. Tallinna linna funktsioneerimine Lüübeki õiguse järgi Tallinna, nagu iga Lübecki õigusega linna, juhtis ühine tähtsaim seadusandlik, täidesaatev ja kohtuorgan ehk raad. Rae liige ei tohtinud olla samal ajal mõnes teises ametis
1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796
16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it.
Liivimaa hardusolude korraldamises oli tähtsal kohal kindralkuberner Johann Skytte. Tema ettevõttel loodi 1630. aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli õppetöölt ligilähedane kõrgkoolile. 1631. aastal avati gümnaasium ka Tallinnas. (Gustav Adolfi Gümnaasium) Juba 1631. aastal esitas Skytte kuningale ettepaneku muuta gümnaasium ülikooliks. Järgmisel aastal 15. oktoobril1632. aastal avatigi Tartu Ülikool. Ülikoolis said õppida lisaks aadlikele ja linnakodanikele ka talupojad, ehkki tegelikkuses ei olnud neil siiski võimalust seal õppida. Ülikoolis oli 4 teaduskonda. (-filosoofiateaduskond, arsti, usu ja õigus.) Keskmine õppeaeg oli 9 aastat. Õppekeelena oli kasutusel ladina keel. Ülikoolis õppisid umbes 14-17 aastased. Õppetöö vormiks olid dispuudid, esinemis- ja vaidlusoskuse 7 arenguks ja loengud
kus korraldada kontserte, konverentse ja tseremooniaid. Ruumi loodetakse leida ka 27 Virumaa Teataja 03.10.03 28 Kadri Reinsoo. Virumaa Teataja 09.07.08 galeriile, sest praegu ei saa Rakveres näidata natukenegi suuremat pinda vajavaid töid - need lihtsalt ei mahu pisikesse näitusesaali. Maa rahvale tagasi Linnavalitsus otsustas, et kui juba Pauluse kirikuga tegeletakse, on mõtet vaadata ümbruskonda laiemalt. Raul Järgi meelest on ringteeplats küll suur ja avar, aga linnakodanikele ligipääsmatu seda piirab autotee. Arhitektide ülesanne on leida lahendusi, kuidas kunagi keskväljakuks planeeritud linnaruum rahvale tagasi anda. "Kuni XX sajandi alguseni oli see kirikumõisa karjamaa, mida ümbritses hoonestus, ja kui linn platsi endale sai, kavatseti teha siia keskväljak. Alar Kotli eskiiside järgi oli väljak mõeldud küll gümnaasiumi poolsesse külge ning umbes poole väiksemana," rääkis Raul Järg
1503 sõlmiti vaherahu. Linnavõimuorgan oli raad, kuhu kuulus 14 raehärrat ja 4 bürgenmeistrit. Raad teostas ka kohtumõistmist. Linnavalitsuse ülesanded: kulud/tulud. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Kirikute ja koolide hoolekanne. Vaeste hoolekanne. Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. 1523 jõuab Eestisse reformatsioon. 1524 septembris vallandusid pildirüüste retked. Haridus. Koolid tekkisid kirikute ja kloostrite juurde. Linnakodanikele andis ilmalikku haridust linnakoolid. Kultuur. 1525 trükiti esimene eestikeelne trükis jumalateenistuse käsiraamat, pole säilinud 1535 Johann Koelli poolt tõlgitud luterlik katekismus, säilinud 11 lehte. 1578 ilmub Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika". LIIVI SÕDA 1558 -1583 Põhjused: Venemaa soov allutada Läänemere idarannik. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus. Rootsi püüd laiendada oma mõju ida suunas.
Nagu tegelase mõtetest selgub, tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama, seda enam muutas ka õpilaste suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu. Õnn ja õnnelikkus Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla
Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid:Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, etkaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse
Uue sajandi algul said mitmed hilisemad kultuuritegelased kõrghariduse Peterburis. Pärast 1905. a. revolutsioonisündmusi reorganiseeriti või asutati juurde ühtekokku 24 keskkooli. Keskkoolide võrgu laienemisega avardusid eestlastest linna- ja maanoorte õppimisvõimalused. Alamad linnakoolid Elementaarkool oli selleaegses haridussüsteemis ette nähtud kehalisest tööst elatuvatele rahvahulkadele, kreiskool kaubanduse ja tehnikaga tegelevatele linnakodanikele. Esimene pidi saama usulise kasvatuse ja kirjaoskuse, teise sihiks oli teadmiste andmine ,,seisuse ja kutseala kohaselt". Kreiskoole tuli avada igas maakonna- ja kubermangulinnas. 1885 a. avati lisaks üldhariduslikele koolidele veel tööliste õhtukoole. Erialaste teadmiste omandamiseks kutsuti ellu Raudtee Tehnikakool (1880. a.). Eraldi rühma moodustasid vabrikukoolid, neid peeti ülal vabrikute kulul ja seal käisid tööliste lapsed.
aastal troonil Sigismund, Poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kartedi katoliikluse taastamist ning 1593 võeti vastu (Uppsala kirikukogu) vastu Augsburgi usutunnistus täielik luterlusega ühinemine. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud. REFORMATSIOON TAANIS · 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile. · Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest. · Pärast Frederiku surma toimus Krahvisõda võitis kuninga Kristian III viis läbi luterliku reformatsiooni 1536 kutsus kokku härradepäeva puudusid kirikumehed uus kirikukorraldus ülemvõim kiriku asjades
Tähtsat osa kuningriigi valitsemises etendas Riiginõukogu, millle kooseisus oli juhtiv roll kantsleril. 14 Aeg-ajal kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke ja talupoegi. Teravad suhted Poolaga, head Venemaaga. 1611 Kalmari sõda Taaniga. Rootsis ei olnud pärisorjust. Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele. Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu). Suurt rolli etendas kantsler Oxenstier, kes juhtis ka kuninganna Kristiina eeskostevalitsust pärast Gustav II Adolfi langemist. Karl XI ajal tugevnes järsult kuningavõim. Esialgu oli riigi eesotsas eeskostevalitsus (kuningas oli liiga noor), kuhu kuulusid kõrgaadlikud, kes säilitasid võimu ka Karli täisealiseks saamisel. 1680ndatel kehtestas Karl XI Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi
See oli vajalik nägemaks, kas vabatahtlik intervjueeritav on ka tegelikult koostööaldis ja püsib kergesti teemas või tuleb teda mõjusalt raamistada. Ühtlasi muutusid intervjuude vastused niiviisi kergemini võrreldavateks ning selgus, millise küsimuse kohta peaks olema vastajal arvamus ja mida pole mõtet küsida. Samas säilitati avatud intervjuule iseloomulik võimalus lisa- ja täpsustavate küsimuste esitamiseks. Sarnaselt koostati ka lühiintervjuude küsimustik Pärnu linnakodanikele (vt lisa 4, lk 88). Kui käesolevas alapeatükis selgitati peamiselt Pärnu kuurordi omadusi, siis järgmises jätkatakse eelkirjeldatud kvalitatiivsetel meetoditel. Kõigepealt tutvustatakse eksperti ja huvigruppidelt andmete kogumiseks moodustatud valimite koostamise põhimõtteid. Seejärel kirjeldatakse kvalitatiivintervjuude käigus saadud andmeid, võrreldakse lühi- dalt huvigruppide profiile ja koondatakse ülevaatlikult kuurordikontseptsiooni jaoks tehtud ettepanekud. 2.2
sõtta saadetavate abivägede küüdimeestena läheb kaasa arvukalt eesti ja läti talupoegi, kelledest paljud sõjakeerises kaduma jäävad. See sündmus sööbib väga kauaks rahva mällu ning saab üheks tähiseks rahvapärasele ajaarvamisele. Reduktsioon 1680. a Karl XI poolt algatatud aadli läänistuste tühistamine, et parandada riigi sõdadest kurnatud finantse. Eestimaal võeti reduktsiooniga 54% mõisatest riigile, mis anti rendile kohalikele aadlikele, kuid ka linnakodanikele. Rendiaeg oli piiratud algul kolme ning seejärel 12 aastaga, ja riik teostas rentimise ajal kontrolli. Reduktsiooniga oli riigimõisate kätte läinud ka kohalike mõisnike patronaadiõigus koguduste üle. Vaimulike valik ja nimetamine kuulusid nüüd kohalike konsistooriumide kompetentsi. Reduktsiooni tagajärjel tekkis konflikt Rootsi keskvalitsuse ja Liivimaa maapäeva vahel, kuna aadli arvates ähvardas see aadli kui seisuse olemasolu. Kuid
Veel hävitas ta Templiordu liikmed, saades endale nende varanduse ja suurendades riigikassat. Philippe IV sureb ilma järeltulijateta ning riigis läheb lahti võitlus trooni pärast, mis vallandab saja aastase sõja, mille käigus saab troonile Valois´de dünastia. Saja aastane sõda oli prantslastele väga raske, sest neid tabas katkuepideemia ehk must surm. Samuti olid nad kaotamas Inglismaale. Kuna sõda nõudis kulutusi pandi linnakodanikele peale uusi makse. Selle tõttu puhkes 1358. Aastal Pariisis ülestõus, kus linnakodanikud haarasid võimu kogu linnas. Seda ülestõusu hakati kutsuma zakeriiks. Prantslaste seisukord sõjas inglastega oli täbar, kuid neid päästis Jeanne d´Arc, kelle juhtimisel suudeti võita saja aastane sõda. Kuigi Prantsusmaa võitis saja aastase sõja, oli maa laostunud ja hertsog Charles Südi võitles kuningas Louis XI vastu
Pastor H. Struck pidas juubelipidustuste tähistamise vajalikkust kui austuseavaldust Jumalale, kes on linna kaitsnud ja kui tänuavaldust oma vanaisadele ja isadele, kes raske tööga linna üles ehitasid. Juubelipidustuste avaürituseks oligi 18. augustil jumalateenistus kalmistul. 19. augusti pärastlõunal toimus rongkäik, mille käigus ulatasid Võru daamide deputatsiooni esinajad linnavalitsusele linnalipu. Õhtul aga toimus saksa päritoluga linnakodanikele pidusöök ning enne päeva lõppu toimus kontsert linnapargis, kus iga uue ettekande algusest anti teada suurtükipauguga. 20. augusti sündmused olid aga rohkemasti mõeldud eestlastele. Turuplatsile seati üles õllevaadid, kust sai igaüks tasuta õlut pruulida. Mitmel pool toimusid erinevad võistlused, millest enim pakkus huvi libeda posti otsa ronimine, mille tippu jõudes võis võita auhinna. Õhtul toimus ka kultuurimajas ,,Kannel" suurejooneline pidu, mida
keegi suri, siis tema osa jagati ülejäänute vahel ära. Ühele isikule eriläänid, nii võis isa anda kaasavaraks ühe lääni, pärandada lastele erinevaid lääne. Hiliskeskajal laieneb lääni pärimisõigus, varem piirnes poegadega, hiljem jaguneb uutele sugulusastmetele ja naistele. Lääni tagasilangemise senjöörile tõenäosus väheneb. Lääni ostetakse, panditakse müüakse. Läänist saab omand, jäädes formaalselt lääniks. 14. sajandi läänimeesteks ka mitteaadlikke, linnakodanikele lään pandina kui aadlik pandib ja ei jaksa tagasi osta. Linnadele vähem võimu. Hiliskeskajal võis ühes külas kuuluda maa ühele, kohtuõigus teisele ja maksud kolmandale. Linnad/valitsejad koondavad võimu haarates ühel teatud territooriumil võimu ja õigused enesele. Õiguslikvahekord pole enam truuduse ja teenistuse leping kahe inimese vahel. Hiliskeskajal lastakse aadli hulka ka vabahärrad, rüütlid, linnapatritsiaat. Inimesed toimisid õiguse raames.
-20. SAJANDIL (Hellström 1997 jt) Parke linnarahva ühiseks kasutamiseks leidus juba vanas Kreekas. Keskajast on üksikuid näiteid esimestest avalikest linnaparkidest 13.-14. sajandil. Itaalia linnades rajati kaupmeeste pealekäimisel nn prato'sid - muruväljakuid, kuhu istutati varjupakkuvaid puid sirgetesse ridadesse. Neid parke kasutati ka turgudeks ja laatadeks, samuti üliõpilaste mängudeks. Sarnaseid näiteid on ka Pariisist, Madriidist, Viinist. Ka Versailles' Suur Park oli linnakodanikele avatud. SAKSAMAA LINNAPARGID 19. SAJANDIL Hirschfeldt oma teoses "Aiakunsti teooria" (1779-85) paneb ette rajada parke, kus kõikidest ühiskonnakihtidest pärit inimesed võiksid loodust nautida. Selliseid parke oleks tema arvates otstarbekas ilustada mitte antiiksete monumentide ja templitega, vaid mälestusmärkidega rahva oma ajaloost. Üks esimesi, kes seda soovitust kuulda võttis oli: Peter Joseph Lenné (1789-1866), botaanik ja professionaalne pargikujundaja Bonnist Saksamaalt
annaabi.ee 
