Keskaja kultuur (0)

1 Hindamata

Nõo Põhikool
Keskaja Kultuur
7a klass
Eesnimi ja Perekonnanimi
Referaat
2014
Sissejuhatus

Teema : Keskaja kultuur.
Ajalugu on vaja tead ,et saada aru mis toimus ajaloos keskajal .millega tegelesid toll ajal inimesed

Peatükid
Koolid ja haridus
Ülikoolid ja õpetlased
Tehnoloogia ja meditsiin
Renessanss ja humanistid
Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad .
Koolid ja haridus
Üldist koolikohust keskajal polnud . Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaadavam peamiselt ühiskonna kõrgema kihi paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Samas ei peetud keskaja seisuslikult liigendatud ühiskonnas igale seisusele kooliharidust ka vajalikuks. Varakeskajal olid peamised hariduskeskused kloostrid . Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna ), mis oli mõeldud neile, kes kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust. Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt. Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste ilmikute, eelkõige kaupmeeste vajadustele. Keskaja koolides oli kooliõpetuse vüi õppekava üldsuseks aluseks Seitse – vaba kohti.
Ülikoolid ja Õpetlased
Kõrg - keskajal toimusid Euroopa haridus- ja teaduselus tähtsad muutused. Katedraali- või toomkoolide baasil moodustusid muutusid esimesed ülikoolid Bolognas, Pariisis Osepordis. Keskaja ülikool kirjutas endast kutseühingut ehk tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna õppejõude ja üliõpilasi. Ülikoolid rajati alati linnadesse. Keskaja ülikool oli jagatud nelja allüksusesse ehk teaduskonda Alusõpet tunti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli ühtlasi kõige suurem. Alles seejärel tohtisid üliõpilased minna Õigus ja meditsiiniteaduskonda. Ülikooli tähtsus ületas selgelt üle linna piirid 13 sajandit suured ülikoolid Pariisis, Bolognas ja Oxpordis võtsid üliõpilasi vastu kogu Euroopast ning seal omandatud magistri või Doktorikraad andis õiguse igal pool õpetada. Varakeskajal olid tähtsust haridus ja teaduskeskused kloostris. Kõrgajal tulid aga asemele ülikoolid. Sealne õpetus vastandus paljus kloostrikool meetoditele ja vaimusele. Munkadele oli kombeks Üksinduses pühi tekste lugeda ning nende üle mõtisklevad lootuses, et jumal ise ilmutab aja jooksul mõne uue tõe. Kogukeskaja teaduse mõte oli õppida paremini tundma jumalat ja tema saldusi. Sellepärast peeti kõrgemaiks teaduseks teoloogiat. Teadust iseloomustas tugeva usk muistsete argade tarkusesse. Kõige tähtsam tarkuse allikas oli mõistagi piibel, kuid selle on olulised asjad maailmas juba ära, seletatud, neid tulu vaid lugeda.
Tehnoloogia ja meditsiin
Keskaeg ei armastanud muutusi. Ajastu vaimne õhkkond ja valitsev mõttelaas polnud soodus leidmiste ja avastuste tegemiseks ning nende rakendamiseks igapäevaelus. Tehniline uuendus oli hirmus ja patune : Kardeti, et see ohustab elu majanduslikku, ühiskondlikku ja vaimset tasakaalu. Väga tähtis uuendus oli mehaaniline kell, millega sai palju täpsemalt aega mõõta. See muutus inimeste igapäevaelu lihtsamaks. Näiteks oli vähemalt kindlaks määrata palgatööliste tööaegu.
Liikuvate metalltähtedega trükkimiste ja trükipressi leiutas Johannes Gutenberg (1398 – 1468). Ta oli õppinud kullasepa ja juveelitööd ning tundis seetõttu hästi metallide töötlemise kunsti. Gutenbergi idee oli valada tähed metallist ja panna siis nendest kokku trükilehekülg. Nii sai trükkida kiirest, odavalt ja hästi loetavalt. Keskaja teaduslik meditsiin, mida õpetati ülikoolide arstiteaduskonnas, tugevnes antiikaja õpetusele. Selle järgi oli inimesel nelja sorti kehamahtu, keri , Must sapp , Kollane sapp ning lima/ röga. Need mahlad pidid olema tasakaalus : kui mingit mahla saab rohkem, läheb harmoonia kaduma ja inimene haigestub, et inimene terveks ravida, tuleb ravimteedega või ravimitega kehamahlad taas tasakaalu saada.
Renessantss ja humanistid
Antiikkultuuri taassünd algas Itaalias õige mitmel põhjusel, Esiteks oli Itaalia olnud Rooma impeeriumi keskus, kus oli säilinud küllalt palju antiikseid mälestusi. Teiseks
Asusid Põhja – Itaalias võimsad linnariigid, kuhu tänu vahemere – kaubandusele voolas üha uusi raskusi. Renessansiaja kunstnikud vaimustusid antiigid pärandist, püüdes seda oma töödes jäljendada ning edasi arendada. Toetudes antiikaja kirjameeste arusaamadele sümmeetrias ja proportsioonis. Renessansiaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid ei rahuldanud enam keskaja ülikoolides õpetatavad teadused ja skolastiline meetod. Hoopis enam kui loogika ja olemise algpõhjus, jumal ja igavene elu- teemad, millega tegelevad keskaja õpetlased- huvitas humaniste grammatika, ajalugu, eetika. Humanistlike kirjameeste tegevus ei piirdunud ainult keeleteaduse ja kirjasõnaga. Otse vastupidi, nad kutsusid üles oma kirjanduse ja kõnekunstialaseid võimeid rakendama ühiskonna ja kogu maailma teenustesse. Piibli antiikkantorite õpetust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem tähelepanu pöörama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 7 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MelvinOlen Õppematerjali autor

Ajaloo referaat. Terve aasta õpitud asjade peale.

haridus ülikoolid kooliharidus mahlad õhkkond Keskaja kultuur

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keskaeg - kirik

eelkäijaid, nende kaudu on häbimärgistatud kirikut. Neis on nähtud ka ateismi ja mõttevabaduse eelkäijaid, mis kahtlemata on vale nad polnud kindlasti ateistid, küsimus oli selles, kuidas on õige teenida jumalat, et jõuda lunastuseni. Tihti oli tegu juhusega, kui ketserite arvates oli kirik liialt leebe ja vaba taotlesid rangemat süsteemi. Nende eesmärk oli olla kõige parem kristlane: veel parem kui preestrid ja piiskopid. Keskaja õpetusi, mis oli peamisega dogmaga vastuolus võib jagada kolmeks: Varase keskaja õpetused, mis pole otseselt ketserlikud, sest ka katoliku dogma on alles kujunemas Ketserlusena käsitleti ka simooniat ja muid kirikuelu väärnähtusid Ketserlus kui rahvamasse haarav nähtus eeldab, et ametlik dogma on jõudnud inimesteni see eeldab teatavat haridustaset ja teoloogia mõistmist. 12.-13. saj ketserlus on seega seotud pigem linnadega laiem silmaring

Keskaeg

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk