Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? (0)

Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks?
Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest.
Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia , Flandria .
Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt . Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi , soola). Eurooplased müüsid seevastu mett , karusnahku ja vaha.
Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed . Tänapäeval tähistatakse Eestis jätkuvalt hansapäevi, millesse on kaasatud kodumaalt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi.
Kaubanduse arenguga suurenes nõudlus metallraha järele. Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale ilmusid Firenze floriinid. Erinevad vääringud tingisid tarviduse rahavahetajate järele. Kaupmehed moodustasid ühingud, et laevareis ei oleks ühele mehele liiga kulukas . Sõitjad jagasid omavahel ülesanded, üks mehitas laeva, teine andis algkapitali jne. Iga liige pani oma raha erinevatesse valdkondadesse. Meeste teguviis oli väga kasulik, sest reisi ebaõnnestumisel oli kahju kõigile võrdne. Linnakodanikud hakkasid meresõitjatele raha laenama, Nad andsid võlga kõrge protsendiga, sest kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad. Laevahukk tähendas võlausaldajale ebaõnne, aga õnnestumise korral suurt tulu. Tänu linnakodanikele asutati esimesed pangad .
Linnade ja kaubanduse arenguga tekkis nõudlus hariduse järele. Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi ( Cicero – kuulus kõnemees, Platon ). Peagi asutati toom -, põhi- ja ametikoolid. Enne 13.sajandit tekkisid ülikoolid, vanimad on Salerno ( arstiteadus ), Oxford ( loodusained , matemaatika ) ja Pariis ( teoloogia ). Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti nimetatakse siiani rektoriks ja õppejõudu lektoriks. Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis .
Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu poolelt oli tähtis Hansa Liit – ühisorganisatsioon, mis jälgis merel kauplemist .
Mina pean tähtsaks ülikoolide teket. Inimkond vajab haritud inimesi, kes teevad tarku otsuseid, mis aitavad riigil ja rahval püsida õigel kursil.
Liisa Olev
11b