Murdmaasuusatamine (0)

Q: Mis on murdmaasuusatamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Murdmaasuusatamine

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on murdmaasuusatamine?

   Tallinna Inglise Kolledž

        Murdmaasuusatamine

Kristiin Sõõrumaa

5k klass

Referaat 2018
Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine?

Murdmaasuusatamine  on   spordiala ,  mil es  võisteldakse  suusatamises
vahelduvate pinnavormidega maastikul .

Murdmaasuusatamine  võib  pakkuda  reibastava  elamuse.  Suuskadel  saab
minna  peaaegu  kõikjale,  kuhu  süda iganes ihaldab – sõita mööda põlde ja
niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, m
  etsavaikuses n
  ing lumistes orgudes.
Sätendav  lumikate  muudab  maastiku  idülliliseks.  Maa  näib  olevat  nõnda
värske  ja  puhas,  otsekui  alles  ootaks  avastamist.  Läbi  härmatanud  metsa
liuglemine   mõjub  rahustavalt  nii   hingele   kui  ka  meelele.  Igapäevane
masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat.

Eesti murdmaasuusatamise ajalugu

Kui  kaugele  ulatuvad  suusaspordi  juured  Eestis,  sel e  üle  on  aegade
jooksul kül  arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole.
Kindel  on  see,  et  suuski  tundsid  eestlased  ilmselt  nagu  ka  meie
põhjanaabrid juba sadu a
  astaid t agasi. K
  uid suusad t äitsid s
  i s s
  ootuks t eist
otstarvet:  need  olid mõeldud looduses li kumiseks, jahiretkedel käimiseks,
metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks.
Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor.
Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest l innakodanikele e
  estlaste
seas  populaarsuse  juba  19.  sajandi  vi masel  veerandil.  Ajal,  mil  Eesti
ki ruisutajad  võistlesid  juba  Euroopa  meistrivõistlustel,  ei  tuntud
suusatamist  kui  spordiala  endiselt.  Ega  lugu  ei  olnud  lihtsam  ka  mujal
maailmas.
Al es  19.  sajandi  vi masel  kümnendil  toimus  Euroopas  n-ö  suusaspordi
sünd.  Seda  on  nimetatud  ka taassünniks, kus muistne , peaaegu täielikult
kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas.
Eelkõige  Soomes,  Norras,  Rootsis,  Saksamaal.  Järg  jõudis  ni vi si  ka
Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel li kujaid.
Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid.
Ent aeg tegi oma töö.

Erinevad murdmaasuusatamise tehnikad

1. Klassikaline sõidusti l

Klassikaline  sõidusti l  oli  murdmaasuusatamise  ainus  sti l  kuni  1980.
aastateni.  Klassikalise  sõidusti li  puhul  eristatakse   diagonaal -  või
vahelduvsammu,  käär-  või  mäkketõususammu  (vahelduvtõukeline
sõiduvi s),  paaristõukeid  ja  vahesammuga  paaristõukeid  (paaristõukeline
sõiduvi s).

Klassikaline  sõidusti l  sobib  sõitmiseks  paksus  lumes  ja  ettetehtud  raja
puhul.  Klassikalise  sammu  sõitmise  puhul  määritakse  suusa  keskosale
pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise
sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu s
  õitmise p
  uhul. Suusasaapad o
  n
madalad ja lubavad kanna-pöiali gesel li kuda.

2. Uisu- ehk vabasti l

Uisusti li  sõitmine  eeldab  suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada.
Sel e  sti li  puhul  sõidetakse  peamiselt  paaristõugetega  ja  seetõttu
kasutatakse  üsna   pikki   suusakeppe.  Uisusuusk  on  lühem  ja  jäigem  kui
klassikalise  sammu  sõitmiseks  mõeldud   suusk .  Suusasaabas  toetab  jala
külgede  peal  tugevalt  li geseid,  peamiselt  kanna-  ja  pöiali geseid.
Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.

Tervise ja suusarajad Eestis

Terviserajad…

1. Pirita valgustatud terviserajad
2. Pae pargi terviserada
3. Merimetsa terviserajad
4. Nõmme-Harku terviserada
5. Tabasalu terviserada

Suusarajad…

1. Pühajärve - Kääriku suusamatkarada
2. Lähte suusarajad
3. Padise suusarajad ja kelgumägi
4. Tõrva valgustatud suusarada
5. Tartu Maratoni suusarada

Parimad suusasportlased läbi aegade

Andrus   Veerpalu   (sündis  8.veebruaril   1971   Pärnumaal)  on  Eesti  endine
murdmaasuusataja,  kahekordne   maailmameister   ja  kahekordne  olümpia-
võitja.
Veerpalu  on  Eesti  kõigi  aegade  edukaim  meessportlane  olümpiamängu-
del, ol es võitnud 3 medalit .
23.veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetami-
sest.  23.augustil  määras  FISi  kol eegium  Veerpalule  dopingu  tarvitamise
eest  3-aastase  võistluskeelu.  Otsus  on  edasi  kaevatud  Rahvusvahelisse
Spordiarbitraažikohtusse.

Kristina  Šmigun-Vähi  (sündinud  23.  veebruaril  1977  Tartus)  on  Eesti
endine  suusasportlane,  kes  kuulus  maailma  tippu  naistemurdmaa-
suusatamises.
Ta on kahekordne juunioride , ühekordne täiskasvanute maailmameister ja
kahekordne  olümpiavõitja.  2006.aastal  omistas  Rahvusvaheline  Olümpia-
komitee  Kristinale  Sportstari  aunimetuse.   Autasu   üleandmisgala  toimus
ROKi  peakorterisLausanne'is  ning  seda  kandis  üle  Eurospordi  telekanal.
Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Šmigun.
Pärast  hooaja  vahelejätmist  seoses  tütre  sünniga  teatas  Kristina
Šmigun-Vähi  21.septembril  2009,  et  kavatseb  tippspordi  tegemist jätkata.
2010.aasta  taliolümpiamängudel  võitis  ta  hõbemedali.  2.juulil 2010 teatas
ta, et on tippspordist loobunud.

Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.


Tagajärjed - Tervis

Murdmaasuusatamist  peetakse  üheks  ohutuimaks  rahvaspordialaks.   Ehkki
kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis
harva  ette.  Tavaliselt  juhtub  neid  ainult  siis,  kui  murdmaasuusataja  läheb
sõitma kõrgetele ja järskudele mäenõlvadele.
Kuna murdmaasuusatamisega seotud liigutused on sujuvad ja r ütmilised, o
  n
liigeste   ja  lihaste  ülekoormuse  või  trauma  oht  väga  väike.  Spordiarstid
soovitavad  sageli  murdmaasuusatamist  ravina  neile,  kes  on   joostes   või
jalgrattaga  sõites  end   vigastanud .  Suusatamine  on  üks  väheseid  tegevusi,
mille käigus inimene rakendab peaaegu kõiki oma põhilisi lihasgruppe, nii et
seda  sporti  harrastades  võib  saada  põhjaliku  treeningu.  See  avaldab  väga
head  mõju  südame  ja  kopsude  tööle  ning  tavaliselt  on  aktiivsetel
suusatajatel  vererõhk  ja  pulss  madalamad  kui   kehaliselt   mitteaktiivsetel
inimestel.  Seepärast  peetakse  murdmaasuusatajaid  maailma  ühtedeks
parima vormiga sportlasteks.
Lisaks sobib murdmaasuusatamine oma väikese vigastuste riski ja sujuvate
dünaamiliste  liigutuste  tõttu  ideaalselt  ka  vanematele  inimestele.
Mõningates  Põhja-Euroopa  maades  on  üsna tavaline vaatepilt näha eakaid
väljas suusatamas.

Kokkuvõte

Tänu  sel ele  uurimustööle  tean  ma  nüüd  palju  rohkem  murdmaasuusata-
misest ja muudest sarnastest aladest. Sain teada kes on sel es spordialas
parimad ning et kuidas v
  õib s
  ee m
  õjutada m
  eie t ervist. E
  riti meeldisid m
  ul e
erinevad s
  õidusti lid. M
  urdmaasuusatamise ajalugu o
  n samuti v
  äga h
  uvitav.
See  referaat  pani  mind  mõtlema  kõikidele  sportlastele  kes  sel ega
tegelevad. Tulevikus võiks ka ise sel e spordiga tegelema hakata! :)

Kasutatud kirjandus

https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001729#h=4

http://terviserajad.ee/rajad/

Suusarajad- kutsuvad -talve-nautima

https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu

https://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_Šmigun-Väh i

[samuti küsisin paljusid fakte ka enda vanematelt ja vana-
vanematelt]

.PDF Laadi alla originaalfail 10 lk · .pdf · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KrissuGurl Õppematerjali autor

Murdmaasuusatamise ajalugu ja muud huvitavad faktid (stiilid, rajad, sportlased läbi aegade)

murdmaasuusatamise suusatamine kristina smigun andrus veerpalu suusasport suusatamises

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Murdmaasuusatamine

,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti

Eesti keel

docx

Suustatmine

Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe

Suusatamine

doc

Suusatamine

..........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava , tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Suusatamisel ilmusid plastsuusad, ülikerged kepid, nokksaapad, nordiksidemed, liibuvad suusakombinesoonid, parafiinmäärded. Ka motosaanid, millega tehakse peaaegu kõigi võistluste rajad (1984: 3). Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusad on vahendid lumel liikumiseks (1996: 51). Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe (http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7). . 3 MURDMAASUUSATAMISE AJALUGU

Sport/kehaline kasvatus

rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe

Suusatamine

odt

Suusatamine

Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Positiivsed küljed Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea

Kehaline kasvatus

docx

Nimetu

Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..........

Kategoriseerimata