rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud. Tähtsaim probleem on seotud kindlasti ühe osa eestlastest linnaelanikkonna saksastumisega, sest seda protsessi on raske jälgida ja kindlaks teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi eestlased ei omanud linnas poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu, poleks linn ilma nendeta hakkama saanud. Eestlastel olid linnaelus omas funktsioonid, mis leiavad järgnevalt käsitlemist. Segaduse vältimiseks on kasutatud mõistet maarahvas. See on ainuõige termin defineerimaks põlisrahvast Vana-Liivimal kahel põhjusel
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti
) riigi võrdluses maailmas: 155 Suremus: 6,47 Surnud 1000 elanikkonnast (juuli 2010 est.) riigi võrdluses maailmas: 151 Vanuseline struktuur: 0-14 aastat: 20,8% (meessoost 7013877 / naissoost 6690554) 15-64 aastat: 70,5% (meessoost 23000156 / naissoost 23519298) 65 aastat ja rohkem: 8,7% (meessoost 2612269 / naissoost 3162282) (2010 est.) Rändesaldo määr: 0 rändaja (id) / 1000 inimese riigi võrdluses maailmas: 106 Linnastumine: linnaelanikkonna: 33% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 1,7% aastase muutuse (2005-10 est.) Rahvastiku kasvutempo: 0,653% (2010 est) riigi võrdluses maailmas: 146 Etnilised grupid: Tai 75%, Hiina 14%, muud 11% Religioonid: Buda 94,6%, Muslim 4,6%, Christian 0,7%, muud 0,1% (2000 census) Liiklus Tais on vasakpoolne liiklus. Bangkokis ja selle ümbruses on liiklus ummikuterohke ja vaevanõudev. 147
ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole. Abakusekoolides pöörati põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele.
19. sajandi teine pool oli eesti kultuurile üpris lootustandev. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk, ilmusid mitmed eestikeelsed ajalehed, mis kajastasid erinevaid nägemusi rahvusliku edasiliikumise teemadel. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod, mille tähtsust eesti natsiooni ehitamisel ja säilitamisel ei saa kuidagi alahinnata ka 20. sajandil. See oli ka linnastumise ja eestikeelse linnaelanikkonna suurenemise aeg. Esile kerkisid esimesed eesti luuletajad ja kirjanikud – Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Juhan Liiv ja teisedki. Tegutsemist olid alustanud Eesti Kirjameeste Selts ning esimene eestikeelne ja -meelne üliõpilaskorporatsioon Tartu Ülikoolis – Eesti Üliõpilaste Selts. Viimasest kujunes peagi oluline kants rahvusliku poliitika ajamisel, mis on oma positsiooni säilitanud tänaseni. Rahvuslikul liikumisel on olnud kindlasti oluline osa Eesti kultuuriloos
Kloostrite sissetulek koosnes ilmalike annetustest Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused
Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Põllumajandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne
· Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid
19. sajandi teine pool oli eesti kultuurile üpris lootustandev. 1862. aastal oli ilmunud ,,Kalevipoja" rahvale mõeldud trükk, ilmusid mitmed eestikeelsed ajalehed, mis kajastasid erinevaid nägemusi rahvusliku edasiliikumise teemadel. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod, mille tähtsust eesti natsiooni ehitamisel ja säilitamisel ei saa kuidagi alahinnata ka 20. sajandil. See on ka linnastumise ja eestikeelse linnaelanikkonna suurenemise aeg. Esile kerkisid esimesed eesti luuletajad ja kirjanikud Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Juhan Liiv ja teisedki. Tegutsemist olid alustanud Eesti Kirjameeste Selts ning esimene eestikeelne ja -meelne üliõpilaskorporatsioon Tartu Ülikoolis Eesti Üliõpilaste Selts. Viimasest kujunes peagi oluline kants rahvusliku poliitika ajamisel, mis on oma positsiooni säilitanud tänaseni. Rahvuslik emantsipeerumine nii 19. sajandi teisel poolel kui ka 20
· Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väiksed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionini. · Jaapani tähtsaimad majandussektorid on pangandus, kindlustus, kinnisvaraarendus, jaekaubandus, telekommunikatsioon ja transport. · Jaapanis on populaarne raudteetransport ja muljetavaldav metroode süsteem. Keerukaim ja suurim metroovõrgustik on Tokyos.
Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
aastal alla poole elanikest, 1881. aasta loenduse järgi arvestades tähendas see rahvastiku kadu aastal on Eesti alal arvestatud 1 086 000 116 132le (10,5% kogurahvastikust). 56,1% (sakslasi 29,3%, venelasi 11,1%), 1897. vähemalt 200 000 inimese võrra. 19. sajandi elanikku, 1913. aastal 1 101 000. Linnaelanikkonna rahvuslik koostis aastal 67,8% (sakslasi 16,3%, venelasi 10,9%), Eestlased moodustasid rahvaarvust viimastel kümnenditel naiste arvuline ülekaal 1881. muutus eestlaste kasuks. Nii linnaelanike arv 1913. aastal 69,2% (venelasi aastal 89,8%, 11,9%, 90,6%, vähenes,
said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama, kuid oli ka vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes võtsid rikastelt laenu. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksamata jätmisel läks võlausaldajale. Seetõttu muutusid vaesemad talupojad enda maade rentnikeks. Mõnes kohas oli võlausaldajal õigus müüa talupoeg võla katteks orjaks. Edenes käsitöö ja kaubandus ning see aitas omakorda kaasa linnaelanikkonna tõusule. Ka linnaelanike seas oli põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna naabruses, kuid siiski oli rohkem käsitöölisi(s.o. väikeste töökodade omanikke. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt(osades kohtades polnud neil isegi kodanikuõigusi). Lk 109 1-4 1. Kõik täieõiguslikud linnriikide kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda
vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modersus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik. Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine
Rahvastiku vanuseline koosseis on: 0-14 aastased: 32,9% (meessost 24 958 000 / naissoost 23 534 000) 15-64 aastased 63,6% (meessoost 47 863 000 / naissoost 45 918 000) Üle 65 aastased 3,5% (meessoost 2 732 000 / naissoost 2 361 400) (2006 aasta andmed) Meeste keskmine eluiga on 62 ja naistel 61. See on keskmine eluiga maailmas. 1961 aastal elas natuke rohkem kui 5% rahvastikust linnades. Viimaste aastakümnete jooksul on tekkinud tõsised probleemid linnaelanikkonna suurenemisega. Rahvastikust elab linnas 24%. Suuremad linnad on: Dhaka (pealinn, kus elab umbes 8 miljonit inimest), Chittagong (1,5 miljonit) Rajashahi (0,7 miljonit). Kõik linnad asuvad kas jõe või veekogu lähedal. Seal asuvad suuremad tööstused. Inimestele leidub tööd ja tööstustel on hea ligipääs sadamatele ja raudteedele, ehk siis hea transport. Samuti soodustab linnastumist parema hariduste ja võimaluste olemasolu. Kuigi on
piirkondades ning kuigi põllukultuuridest saadav tulu on kahanenud, mängib kodumaine toodang elanikkonna igapäevaelus suurt rolli. Valitsus üritab endiselt tõsta põllumajanduslikku tootlikkust, et elanikkonna sissetulekuid suurendada ning elustandardit parandada. Selleks, et tulevikus riigi kiire areng tagada, peaks minu meelest valitsus eelkõige töötama selle suunas, et miljonite vaeste olukord Tai kirde- ja põhjaosas (mägirahvad) oleks võrreldav jõuka linnaelanikkonna omaga. Kasutatud allikad: Asia. 2015. http://en.worldstat.info/Asia/List_of_countries_by_Permanent_meadows_and_pastures_(pe rcentage_of_land_area), (10.03.2015) Economy of Thailand. 2015. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Thailand, (10.03.2015) EIA = US Energy Information Administration. 2015. Thailand http://www.eia
Jaapan Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö.Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Jaapan on ka üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne
Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Probleemid Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide slaidi teksti laadide redigeerimiseks
Nuga rippus nii naiste kui meeste vööl. Kasutusel olid lihtsad, iidsetest püstistest kangaspuudest välja arenenud kangaspuud. 13. sajandi algusest tulid rõivamoodi saksa kultuuri mõjutused. Sellele vihjavad rohked laenud rõivastusalases sõnavaras: kört, undruk, volt, mis viitavad kahara, vöö juurest volti seatud seelikule varasema kitsa ümbriku asemel. Samuti sõna püksid, mis seostuvad meeste uute põlvpükste mooditulekuga. Uued rõivamoed jõudsid talurahvani eestlastest linnaelanikkonna ja mõisateenijate, samuti võõrpäritolu käsitöömeistrite kaudu. 13. sajandist pärinevad ka esimesed värvitud tekstiilikatkendid, mis olid võrdlemisi värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või mustad, hallid. Enamasti värviti villa, lõnga, kangast vähem, sest sellele oli raske saada ühtlast värvi. Armastatuimad taimed värvimiseks olid madar punase, kaselehed ja karikakar kollase ja lepakoored pruuni ning musta värvuse saamiseks
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
Maarjat sümboliseerib nii valge roos, mis tähistab tema neitsilikkust kui ka punane roos, mis väljendab tema heldust. Rukkilill ravib soolapalavikku, õun on halva sümbol. Loomade maailm on põhiliselt halva universum. Jaanalind, kes jätab oma munad liiva sisse ja unustab neid haududa, kujutab patustajat, kes unustab oma kohused Jumala ees. Kits on himuruse sümbol. Skorpion valelikkuse ja eriti juutide kehastus. Muinasjutulised loomad on kõik saatanlikud, Kuradi kehastused. Linnaelanikkonna arenguga kaasnes uus, ratsionalistlik mõtlemine, mis hakkas senist loodusetunnetust välja vahetama. Praktiline tegevus muutus keerukamaks tänu töövahendite täiustumisele ning see omakorda avaldas sihipärasemat mõju loodusele. Mõned filosoofid kutsusid üles ühendada usk ja looduse uurimine mõistusega. Seoses tööstuse tekkimisega tekkis vajadus täpsemate mõõtmiste järele, kaubandus nõudis suuremat kiirust liikumisel eri kohtade vahel
integratsioonipoliitika eesmärkideks on hoiakute muutmine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel, Eesti haridussüsteemi kujundamine keskseks integratsiooniteguriks, eesti keele oskuse järsk parendamine lähiaastail, kodakondsuse määratlemine ja mitte-eestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerimine võimustruktuuridesse. Kohaliku omavalitsuse tasandil hindab Narva Linnavalitsus murettekitavaks linnaelanikkonna vähenemist ja vananemist. Nendele probleemidele otsitakse lahendusi, püüdes edendada ühiskondliku elu, kultuuri ja majandust, sealhulgas järgmiste vahendite teel: väikeettevõtlust toetatakse ettevõtete tulumaksusoodustuste kaudu; rakendatakse krediidisoodustusi ja otsetoetust linna piirkonnas uusi töökohti loodavale tootmisele jmt. 12 Kasutatud kirjandus: 1. http://www.narva.ee/files/Narva_arvudes_2009_est_en.pdf 2. Eesti statistika aastaraamat 2010
0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks? suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades inimeste toitumistingimuste paranemine tervishoiu ja arstiteaduse areng rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel Kui 1950
elanikku (selleaegsed suurlinnad) Euroopa suurlinnadega seda võrrelda ei saanud, kuid Põhja Euroopas olid nad ühed suurimad. (Rootsis ja Soomes polnud ühtegi nii suurt linna) Pärnus 1000 – 1200 el. Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku) Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse) Peamine linnaelanikkonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev linnas tähendas vabadust. Talupoegi tõmbas linna kõrgem elatustase ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Välismaa kaupmehi meelitas keskaja eesti linnadesse (eeskätt Tallinnasse) soodne kaubanduskonjunktuur, mis tegi Tallinnast keskse Kirde-euroopa kaubanduslinna ja turu. Kaubeldi eeskätt teraviljaga aga oluline oli ka transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot: 1960. aastatel oli see keskmiselt 10%, 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980. aastate lõpul esinenud
eksporditi luksuskaupu, tekstiiltooteid, soola. 19. Haridus ja teadus kloostrikoolid, linnakoolid. Mida nendes õpetati Kloostrikoolide eesmärk oli munkade ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele. Õpiti ladina keelt, mis oli vaimulikkonna suhtlusvahend. Peeti oluliseks ka Rooma autoreid, eriti oluliseks Cicerot. Kreeka autoritest tunti Platonit. Linnaelanikkonna kasvu tõttu tekkis vajadus linnadesse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolis e katedraalikoolid. Õpetus oli küll vaimulik, kuid õpilaste seas ühe enam mittevaimulikke. Tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti näiteks õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks käsitööliste ja kaupmeeste seas ning rajati põhikoole, kus kaupmeeste ja käsitööliste pojad alghariduse said.
kui 5% rahvastikust linnades. Viimaste aastakümnete jooksul on aga tekkinud tõsised probleemid linnaelanikkonna suurenemisega. Nüüdseks elab Bangladeshis 24% rahvastikust linnades. Linnad on enamasti rajatud jõe või harvemal juhul ka mõne muu veekogu lähedale kuna seal on parem suuremaid tööstusi ja kaubandusettevõtteid rajada tänu sadamate lähedusele. Lisaks käib Bangladeshis põhiline transport mööda jõge, seega on hea liigelda.
Väga tulusaks kujunes linakasvatus. Siit tuligi see raha, millega eestlased ostsid oma talud ära ja said pärisperemeesteks. Talude jõukuse kasv oli omakorda seotud tööstuse ja kaubanduse arenguga. Eestis hakkasid kerkima vabrikud. Kreenholmi manufaktuur-seal töödeldi kangaks puuvilla. 1866.a kaotati linnades tsunftipiirangud. 1870.a valmis Narva-Tln-Paldiski raudtee,mille tagajärjel Tln sadama kaubakäive mitmekordistus. Kõik see kokku tähendas tööstuslikku pööret ja linnaelanikkonna kasvu, mis omakorda laiendas põllumajandussaaduste turgu ja tõi kasumit talupidajaile. 29.ptk Tartu ülikooli sajand (18.saj) Ülikool (lk 154) 1802.a toimus Trt-s ülikooli pidulik taasavamine. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot oli lähedane keiser Aleksandrile, mis ülikooli majanduslikule ja õiguslikule seisundile igati kasuks tuli. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev.
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse
inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond
kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus). Esti läks Vene võimu alla pärast Põhjasõda 18. sajandil, 1721. Eestimaa oli Põhja-Eesti ning Liivimaa Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid Rootsi aegsed seadused, ametnikeks jäid enamasti sakslased, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, linnaelanikkonna moodustasid endiselt eestlased ja sakslased. Olulisi muudatusi ei tehtud ka kirikuelus. Vene ajal suurenes uuesti mõisnike võim, Mõisakoormised olid piiramata. Hiljem anti talupoegadele õigus vallasvarale, mõisakoormistele seati kindlad piirid, talunikud said õiguse mõisnikku kohtusse kaevata. Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemäärused ei laienenud. Pärast Põhjasõda olid paljud kirikuhooned rüüstatud või hävinud. Noored pastorid püüdsid usuküsimust rahvale
välisvaenlased: 1) Poola ja Leedu personaalunioon (1385) ehk ühisriik 2) Taani, Rootsi ja Norra koaltisioon (liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) 15. sajandi lõpus algas nn Vene alade kogumine ehk ühendamine üheks riigiks (Ivan III - Moskva vürst) Keskaegsed linnad Liivimaal (9). Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus? Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?). Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liit Keskaegsed linnad Liivimaal: 1) Tartu- linnaõiguse andis Tartu piiskop 2) Uus-Pärnu- linnaõiguse andis Liivi Ordu 3) Vana-Pärnu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop 4) Viljandi- linnaõiguse andis Liivi ordu 5) Tallinn- linnaõiguse andis Taani kuningas
ladestunud täiendustest ja tõlgendustest kapitalism ühiskonna- ja majanduselu vastureformatsioon katoliku kiriku korraldus, mis sai valitsevaks 19. saj tegevus reformatsiooni käigus kaotatud kolonialism poliitika, mille eesmärk on positsioonide tagasivõitmiseks laiendada riigi võimu väljaspool oma piire absoluutne monarhia kus võim kuulub urbaniseerumine linnastumine, piiramatult ühele valitsejale linnaelanikkonna osakaalu kiire kasv parlamentaarne monarhia rahvastikus parlamentarismi vorm ehk riigivorm, kus sotsialism ühiskonnakorraldus, kus kõik riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid inimesed on võrdsed, puudub eraomand, esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist pole suuri vastuolusid võimu valgustus mõtteviis, mis kujunes 17.-18.
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 19921995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
omadeks. Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalehoidmisega, mitte etniliste eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna ja võtavad töökohad ära ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida. Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest, aututeks peetavate inimeste hulga kasv linnades - oli üleeuroopaline tendents. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli maa- ja linnaelanikkonna muutunud omavaheline suhe. Hansalinnades on täheldatud kodanikuks astunute suurt tõusu 14. saj teisel poolel ja 15 saj alguses. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, lüngad täideti algul linna mittekodanike arvel ja hijlem maalt linnaasunute hulgast. Kodanikuõigused said inimesed, kel see "tavalistes" oludes poleks võimalik olnud. Maal kujunes samal ajal välja talupoegade sunnismaisus, nende materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes
Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Mida väiksem oli linn seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Valitseva võimu osakaal oli väiksem. XV sajandil oli Tallinnas 7000 elanikku. Kodanik oli see, kes omas linnas kinnisvara ja nad olid vähemuses. Linnaelanikke oli Eest kogurahvastikust kuni 8 protsenti. Eeslinnad ehk agulid. Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus? Tallinn: 6700-7000 Riia: 10 000-12 000 Tartu: 4000 Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö, mis oli peamiseks sissetuleku allikaks (Suurgild, Mustpeade Vennaskond). Eesti linnad asusid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahelistel kaubateedel. Koger- kauba- ja sõjalaev. Liivimaa oluliseimaks väljaveo kaubaartikliks oli teravili. Eesti oli transiitmaa: 1) Venemaalt viidi Lääne- Euroopasse karusnahku, vaha ja lina 2) Lääne –Euroopast Venemaale vürtsid, sool, luksusesemed
20. Kultuurilised Kirjakeele ühtlustumine Eestikeelse ajakirjanduse levik Oma haritlaskonna kujunemine Rahvuslikud suurüritused Aktiivne seltsitegevus 21. Majanduslikud Talude päriseksostmine Tööstusliku pöörde lõpule viimine Urbaniseerumine, linnaelanikkonna eestistumine 22. Poliitilised 1905.a. revolutsioon oli äratanud rahva poliitilisele elule Hakati looma erakondi, kerkisid esile oma poliitikud Haritlaste osakaalu kasv maa- ja linna omavalitsustes Arenenud kooperatiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 23. I maailmasõja mõjud
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20
olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal. Ruumid olid kitsad, pimedad ja vähesisustatud, kunstlik valgustus oli kallis.
Inglismaalt, Iirimaalt, saksa aladelt) · Tõsimeeste kants 5. California: ühisjooni läänega ja vabameelsus Ekspansioonist kriisi tekkimiseni: taust Puuduv osa ! 1790 4milj. 13 osariiki 1830 13 milj 24 osariiki 1850 23 milj. 31 osariiki 1845 elas Mississippist lääne pool 20 000 valget 1850 10% oli sündinud välismaal: kat. Iirlaste hoogne sisseränne algab 1840. Aastatel 1850 oli linnaelanikkonna osakaal 15 % 1860 31 milj Ühiskonda hakkavad lõhestama sisepinged: nt. Orjuse küsimus tõuseb päevakorda alates 1830. Aastatel Majandus ja mentaliteet · 1820.-1830. Aastatel toimub majanduse mitmekesistumine: uued masinad, tööstus areneb põhjas ja jätkub puuvilla võidukäik · 1860 USA lõuna oli maailma suurim puuvilla tootja ! · Jacksoni perioodil õpetati, et USA on eeskujuks 90% inimkonnast ! ..
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud
olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud pidid oskama anda rüütlitele esmaabi, vabas- tada nad raudrüüst, puhastada haavad ja ravida teda. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsu- oskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Kodud olid keskajal üldiselt kõledad, pimedad ja külmad. Mööblit oli suhteliselt vähe. 6.4 Linlane Linnaelanikkonna eliit oli kaupmeeskond ja käsitööliskond. Kaupmehed hindasid eelkõige kaupmehe au, ausust ja sõnapidamist. Käsitöölised olid koondunud ametiühendustesse- tsunfidesse. Tsunfid jälgisid turu nõudmist ja reguleerisid tootmist. Käsitöölistel rõhutati töö kõrget kvaliteeti. Keskaja inimene elas tänaval tunduvalt suurema osa ajast kui meie nüüdisajal.
Tallinn ütles lahti truudusest ordule. Eric XIV sai endale Tallinna ja lääne ümbruse alad. 13. Eesti rahvastik ja asustuspilt XIIIXVI saj: Keskaja Liivimaa rahvaarvu, sisse- ja väljarände kohta on säilinud vaid kaudsed allikad. Kirjalikke allikaid täiendavad arheoloogilised andmed, näiteks leitud luustiku põhjal on võimalik teha järeldusi inimeste eluea kohta ja uute asulakohtade tekkimine viitab maaelanikkonna kasvule. Rohkem andmeid on linnaelanikkonna kohta. Leidub allikad, mille põhjal on võimalik teha oletus kuivõrd palju inimesi elas linnas: linna kinnistusraamatud, maksumaksjate nimekirjad, kodanikeraamatud, juhuslikud teated kirjavahetuses. Linnaruumi suurus, kruntide ja hoonete arv on vaid kaudne rahvaarvu näitaja. 1230. -1240. aastatest pärinev "Taani hindamisraamat" annab hinnangu Eesti maakondade suuruse kohta: Virumaal ja Saaremaal 3000 adramaad, Järvamaal 2000,
kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Ka see haridus, mida anti, oli vaimulik. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Räägiti ka Rooma autoritest (Cicerot peeti oluliseks). Linnakoolid Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust ka kõrgkeskajal, kuid nende kõrval kerkisid ka linnakoolid. See oli tingitud linnade tekkest ja linnaelanikkonna kasvust. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid. Ka seal oli õpetus pigem vaimulik. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid
EPA juhtkond toetas igati I noori peresid. Peaaegu kogu raha, mis rektorifondina kasutada oli, eraldasin toetusteks lastega peredele. Ka diplomiaktusele olid lõpetajad kutsutud koos oma lastega. Meie soovoli, et noored läheksid maale tööle juba perekonnana, sest võõras kohas seda looma hakata olnuks palju raskem. Samuti ei vahetanud lastega pered nii sageli elukohta ja neist kujunes tõeline "maa sool". Just Eesti maa-asustuse püsimine aitas oluliselt vältida venestamist, kuna linnaelanikkonna demograafilist struktuuri oli märksa kergem muuta. Et teadusuuringute raha kokku hoida ja ühtlasi siduda õppetööd teadustegevusega, võtsime oma tudengeid poole kohaga laborantidena tööle. Nii töötas kolmandik meie üliõpilastest. Küllap osaliselt ka tänu sellele võitis just EPA kõige rohkem auhinnalisi kohti Eesti üleliidulistel üliõpilasteaduse konkurssidel. Ka EPA-sse taheti sarnaselt teiste kõrgkoolidega luua sõjalise õpetuse kateeder. See oleks
merelt sõita suured koged. Eesti vanemas keeles on linn tähendanud nii linnust asula mõttes kui ka kindluse mõttes. Tallinn. Tallinna elanikkonna suurust keskajal on erinevalt hinnatud, kuigi Tallinn on ainuke linna, mille kohta maksunimekirju 14. ja 16. sajandist säilinud on. Probleem sellest, et maksunimekirjades on märgitud ainult maksukohustlased ja perekonnapead. Tekib probleem nende maksunimekirjade omavahelisel võrdlemisel. 14. sajandi maksunimekirjade alusel arvutatud linnaelanikkonna arvukust. Maksunimekirjad võivad olla koostatud ka mittevõrreldaval tasemel - nt maksukohustlased alaregistreeritud jne. 1538. aasta maksunimestiku põhjal on TLN elanikonna arvuks hinnatud u 6700-7000, millest alllinnas umbes 5000, toompeal 1000. 16. sajandi keskel arvatakse Tallinna elanikkonna arvuks 7-8 tuhat. Euroopa mastaabis suurepoolne, keskmine linn. Lübeckis on hinnatud 20-30 tuhat inimest, Riias 10-15 tuhat. Tallinn umbes sama masti linna kui Stockholm ja Hannover
korrespondendina ja televisioonis ja oli uudisteagentuuri APN erikirjasaatja. 1974. aastast alates oli NSVL Kirjanike Liidu kirgiisi kirjanduse konsutant. Teoste ainestiku kirjanik saanud kodupaigast ja lapsepõlvest, kusjuures eriti valuliselt mälestused on kirjanikul Suure Isamaasõja ajast. Maaelu ja kirgiiside sajanditevanuseid traditsioone kirjeldamise kõrval pöörab Muratalijevtähelepanu ka nõukogude elu nähtustele ja tänapäeva linnaelanikkonna kujunemisele. Kaasakiskuvalt räägib kirjanik loodusest, loomadest, lastest. Just tema lastelood tegid ta eestilugejaga tuttavaks. Teoseid: romaan ,,Kollane Lumi" (vene k 1982, eesti k 1987), pikem jutustus ,,Kaks elu". Kollane lumi Akün. Akün on kunstnik, kes elab Frunzes. Ta istub linna raamatukogus ja mõtleb, kuidas kujutada armastavat naist97 . Raamatukogus tuleb talle meelde noor naine, keda ta oli mõni aeg tagasi linnas näinud
12.09.1710-03.01.1711 sureb 3 bürgermeistrit, 15 raehärrat, 2 raesekretäri, kõik arstid, pea kõik kooliõpetajad ja peaaegu kõik vaimulikud. Tallinna kaotusi loeti väga suurteks. Vene võimud hakkasid kõikides linnades inimesi registreerima. Tallinnas on olnud 1710-11 vahetusel 1891 elanikku alles. 17. sajandi lõpus oli Tallinnas olnud üle 10 000 elaniku (+ all-linnas 9801). Otsesed sõjakahjud. Tartu oli pärast langemist varemetes. Taastamine algab 1721. aasta järel. Taastumine linnaelanikkonna arvus toimub, aga mitte selle tasemeni, millel oli oldud enne Põhjasõda. 1782 seati sisse hingeloendid. Selle järgi (Hupeli andmed) 1782. aastal elas üldse Eesti alal 471 000 inimest. Neist linnades elas 23 521 inimest. 29.09.2009 Tallinna rahvastik/elanikkond Katkule järgnevatel aastatel hakkab linnarahvastiku arv tasapisi tõusma. 1657. aasta katku järel oli taastumine tunduvalt kiirem kui siis. 1710. aasta katku järel oli
kõrvale ehitatud agulitarede read, sellist linnaehituslikku kihistust on hakatud kutsuma slobodaa-tüüpi hoonestuseks (Joonis 1.9 paremal). Joonis 1.8 Tagasihoidlikumad agulihooned Tartus ja Valgas. Joonis 1.9 19. sajandi eeslinnade hoonestus Tartus ja Rakveres. 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu Seoses tööstusliku pöördega ja sellega kaasneva kiire urbaniseerumisprotsessiga hakkas 19. sajandi viimastel kümnenditel Eestis kiiresti muutuma linnaelanikkonna sotsiaalne koosseis. Varasemate kaupmeeste, käsitööliste ja jõukamat rahvast teenindavate ametite pidajate (voorimehed, kojamehed, pesunaised jm) kõrvale kerkib nüüd suure massina vabrikutes töötav tööstusproletariaat. Uue hoonetüübina ilmuvad linnapilti kahekorruselised väikeste üürikorteritega tööliskasarmud, mis kuulusid eraomanikule, kes ise võis, aga ei pruukinud elada samas hoones. Väljaüüritavad korterid olid enamasti
annaabi.ee 
