Prasvöötme segametsad: Jaapan (0)

Jaapan
Parasvöötme segametsad
Sissejuhatus
Enamus Jaapanist on segametsade vööndis.
uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab
e Jaapani merd Vaiksest ookeanist.
olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu,
Neljas tase
Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku
ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu,
katab üle 60% kogu Jaapani maismaast.
Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures
põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas
kasvavad igihaljad taimed.
Kliima
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme
kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
saarel on talved külmad ja sajab palju lund.
ase Temperatuur võib langeda kuni -40° ning
Kolmas tase Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled
Neljas tase toovad kaasa lumetorme. Suved on
Viies tase
Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20°
C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel,
näiteks Okinawal on suved kuumad,
temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka
talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos
on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad
üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C
umber.
Talvel puhub külm ja kuiv loodemussoon,
suvel niiske edelamussoon.
Pinnamood
Jaapan on väga mägine maa, mägedega on
kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid
mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki
Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle
Teine tase
Kolmas tase 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja
Neljas tase
Viies tase kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km
kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida
jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani
mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades
leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi
mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta.
Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed.
Jaapan paikneb kolme mandrilava
ristumiskohas.
Fuji (Fuji-san)
Fuji on tegevvulkaan Honsh saarel
Jaapanis.
Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Viimane
ase vulkaanipurse toimus aastal 1708.
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Asama
Asama on tegevvulkaan Honsh saarel
Jaapanis.
Vulkaani kõrgus on 2568 meetrit. Purskas
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
viimati 2. veebruaril 2009. Asama on Honsh
ase saare kõige aktiivsem vulkaan.
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Veestik
Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest,
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi
tase mängib Jaapani maastikupildis ja
Kolmas tase jaapanlaste elus väga suurt rolli.
Neljas tase
Viies tase
Biwa järv (Biwa-ko)
Biwa järv on Jaapani suurim järv. Asub
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Honsh saare keskosas Shig prefektuuris
tase Kyto linnast kirdes.
Kolmas tase Biwa on Baikali ja Tanganjika järel maailma
Neljas tase vanuselt kolmas järv. Biwa järve vanuseks
Viies tase hinnatakse 4 miljonit aastat. Järves on üle
1100 eluvormi, neist 58 liiki on endeemsed.
Järve pindala on 670 km², suurim sügavus
104 m, keskmine sügavus 41 m.
Kuma jõgi (Kuma-gawa)
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
ase Kuma on jõgi Jaapanis Kysh saarel.
Kolmas tase Ülemjooksul mägijõgi. Voolab valdavalt
Neljas tase läände, suubub Yatsushiro lähedal Ida-Hiina
Viies tase merre.
Pikkus 115 km, valgla 1880 km².
Mullastik
Niiskes mõõdukas kliimas ning metsades
on valdavaks leetmullad. Leetmuldasid
iseloomustab horisontide silmnähtav
erinevus ning huumuse vähene kogus.
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Happelised lahused lagundavad mulla
ülemistes kihtides pidevalt mineraalseid
ase osakesi ning lagunevad ise, vajudes
Kolmas tase
alumistesse horisontidesse. Kogu mullakihi
Neljas tase
Viies tase
keskmiseks paksuseks on 1 meeter, mis on
Jaapani oludes üsna kõrge. Leetmuldadel
on suhteliselt hea põllumajanduslik
potentsiaal, seda tänu oma soodsale
niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele.
Honsiu lõunaosa on aga lasteriitmuldade,
täpsemalt mussoonmetsadele omase
troopilise metsa-pruunmuldade päralt.
Taimestik
juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
se Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani
olmas tase taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel
Neljas tase on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied,
Viies tase mille ilu kestab ainult mõned päevad,
sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust.
Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks
ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega
on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada.
Jaapani mänd - goyo matsu
Viieokkaline mänd. Kodumaaks Jaapan, kus kasvab kuni 25
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
m kõrguseks puuks. Okkad sinakas-hallikas-rohelised, 5 ­ 6
ase cm pikad, pehmed. Käbid kuni 7 cm pikkused. Jaapani
mänd on aeglase kasvuga, meil külmahell männiliik, mida ei
Kolmas tase tohi istutada lagedatele tuulistele kohtadele. Hubastes ja
Neljas tase kaitstud koduaedades peab talvekülmadele vastu ja pakub
Viies tase oma bonsailiku olemisega taimesõbrale meeldivat
naudingut. Jaapani mänd on Jaapanis klassikaline
bonsaimänd!
Ophiopogon japonicus - ryu-no-hige, ja-no-
hige
On igihaljas, mätasvormiline aastaringne
taim. Lehed on sirgjoonelised, 20-40 cm
pikad. Õied on kahvatulillad, mida kannab
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
lühike kobar 5-10 cm pikkuse varre otsas.
ase Mari on sinine 5 mm diameetriga.
Kolmas tase Jaapani keelsed nimetused tähendavad
Neljas tase "draakoni habe" (ryu-no-hige) ja "ussihabe"
Viies tase (ja-no-hige).
Jaapani kirss - Fuji sakura
Jaapani kirss on väike lehtpuu , lühikese
tugeva tüvega. Sile koor on kastanipruun.
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Õied moodustavad õiekobara. Kobaras on 2
ase kuni 5 õit. Õied puhkevad kevadel,
Kolmas tase samaaegselt lehtedega. Õite värvus varieerub
Neljas tase valgest kuni roosani.
Viies tase
Sahhalini pargitatar - take
Pargitatra avanenud õied on
kreemikasvalged ning vajuvad raskuse all
longu.
juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Kirburohi toodi 19. sajandi keskpaiku
Aasiast, põhiliselt Jaapanist, Inglismaale ja
se Kesk-Euroopasse (Eestisse toodi 1897.aastal)
olmas tase
Temast on olnud abi erosiooni tõkestamisel,
Neljas tase
Viies tase kallakute ja veekogude kallaste
kindlustamisel, prahipaikade varjamisel ning
saastatud või teiste kultuuride jaoks
sobimatute alade taimestamisel..
Loomastik
ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi
ne tase loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri
Kolmas tase imetajaid. Praegu on mägedes elav karu
Neljas tase Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal
Viies tase ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja
kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja
kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes.
Kährikkoer - tanuki
sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Kährik on pika karmi karvaga
koerlane. Ta on jässaka kehaga,
ne tase
lühikeste jalgadega, lühikese koonu
Kolmas tase
ja sabaga rebasesuurune loom. Pea
Neljas tase
Viies tase külgedel moodustab tal karvastik
põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal
määrdunud-hallikaspruun. Näol on
must mask nagu pesukarul.
Rebane - kitsune
Jaapan on koduks kahele punarebase
alamliigile: Hokkaido rebasele ja jaapani
punarebasele.
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi
tema karva värvus on väga varieeruv, on see
tase enamasti seljapoolt punakaspruun ja
Kolmas tase
kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal
Neljas tase
Viies tase 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal
4...10 kg.
Õnnekurg ehk jaapani kurg ­ tancho
Õnnekurg on kogukaim liik kurglaste seas,
kaaludes kuni 12 kg. Ta on ka kõige enam veega
seotud kureline, vajades märgalasid nii toitumiseks
uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
kui pesitsemiseks. Toitub limustest, putukatest,
e kaladest, konnadest ja pisinärilistest, ka rohust,
lmas tase pilliroost jm taimedest. Elab alalistes paarides.
Neljas tase Pilliroost ja rohust pesa ehitavad paarilised kuni 50
Viies tase
cm sügavusse vette. Aprillis-mais muneb emalind 2
muna. Haudeaeg kestab 29­34 päeva. Poegi
kasvatavad mõlemad vanemad. Suguküpsus
saabub 3­4-aastaselt. Hääbumise põhjuseks on
märgalade kadumine seoses põllumajanduse,
tööstuse jm inimtegevuse pealetungiga.
Sasaanid ehk karpkalad - nishikigoi
Karpkalad elutsesid esialgselt, Jaapanis,
Hiinas ning Kesk-Aasias. Inimesed asustasid
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
neid sihipäraselt teistesse piirkondadesse,
ase seetõttu asustavad nad tänapäeval peaaegu
Kolmas tase kogu maailma vesi. Karpkalas on
Neljas tase probleemideta suutnud ellu jääda kõikjal,
Viies tase kuhu neid on asustatud.
Jaapanis on väidetud, et üks karpkala elas 200
aasta vanuseks., harilikult on nende eluea
pikkus vabas looduses 20-25 aastat.
Inimtegevus
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev
e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja
ase suhteliselt väikesed kaitsekulutused on
Kolmas tase aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda
Neljas tase
Viies tase
erakordse kiirusega tõusta teisele kohale
maailma juhtivate tööstusriikide hulgas.
Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks
iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja
jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi
nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks
iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud
linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas
ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse
omandamist tööle asus, oli talle tagatud
töökoht kuni pensionile minekuni.
Probleemid
Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide ­
slaidi teksti laadide redigeerimiseks
taifuunide ­ teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas
taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning
s tase hävitavad viljasaake ja purustavad maju.
Neljas tase Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi
Viies tase enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka.
Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid.
1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu
täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja
hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus
Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427
inimest.
Murettekitavad probleemid on elanikkonna vananemine ja
selle koondumine linnadesse.
Allikad
http://paber.maaleht.ee/?page=Targu%20talita&grupp=targutalita&artikkel=2537
http://koi-z-are-us.20m.com/japanese_plant_names.htm
http://et.wikipedia.org/wiki
http://en.wikipedia.org/wiki
"Loomariigis"
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad
http://209.85.129.132/search?q=cache:aapF54pl5BgJ:karuonu.meso.ee/geo/materjalid/ref/honshiu.doc+jaapani+mullastik&hl=et&ct=c
http://images.google.ee/imghp?hl=et&lr=&tab=wi
http://www.blueplanetbiomes.org/deciduous_forest.htm
http://www.dafont.com/bonzai.font (tiitelslaidi font)
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=183&prn=1&art=203&cid=
http://www.tallinnzoo.ee/