Ärkamisaja mõiste ja juhtfiguurid (0)

1 Hindamata

Ärkamisaeg

Mõiste ja liikumise algus
Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine . Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud.
Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida-Euroopa rahvaste – soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavlaste jt. – emantsipeeruma hakkamises. 19. sajandi esimesel poolel leidus Eestis juba mitmeid baltisaksa haritlasi ja kirjamehi, kes tundsid huvi siinse maarahva keele ja kultuuri vastu, olgugi et see huvi oli valdavalt teoreetiline. 1838. aastal Tartus asutatud Õpetatud Eesti Selts koondas selliseid estofiile ja seltsi koosolekutel teoretiseeriti ka eesti ja läti talupoegade etnokultuurilise saatuse üle. Selline vaimutöö valmistas ette ka hilisema eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ valmimist, mille loojateks said seltsi eestlastest liikmed, arsti haridusega Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald . Eepose mõju ilmnes ennekõike eesti haritlaste järgmises põlvkonnas, rahvusliku ärkamise sisulistes läbiviijates.
Koos majanduslike võimaluste suurenemisega toimus tõus ka vaimuelus, milleks leidus nüüd üha rohkem vahendeid. Ärkamisaja kolle ei olnud sugugi Tallinn, mis sel ajal oli üpris vaene ja ajast maha jäänud tsaaririigi provintsilinn, vaid Mulgimaa ja siinsed rahvuslikult meelestatud koolmeistrid. Just talupoegade seas küpsesid plaanid Vene keisrilt õiguse nõutamisel mõisnike üleoleku vastu, samuti plaan rajada küla- ja kihelkonnakoolide kõrvale ka eesti oma gümnaasium – Aleksandrikool, nagu seda nimetati keiser Aleksander I auks, kes oli kaotanud pärisorjuse.
2. Juhtivad figuurid
Ärkamisaja juhtivamad figuurid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson , keda võiks täie õigusega pidada esimesteks Eesti poliitikuteks. Poliitikutele omaselt läksid nende seisukohad ja teed Eesti asja ajamises lõpuks ka lahku. Ehkki mõlema eesmärk ja aade oli eestlaste suurem vaimne ja aineline iseseisvus ning nüüd juba rahvuslik püsimajäämine, erinesid nende nägemused selle saavutamisest. Hurt oli hariduselt teoloog ning sellisena esimesi eesti soost kirikuõpetajaid. Ta pooldas mõõdukat koostööd baltisaksa klerikaalsete ringkondadega võitluses tsaaririigi venestuspoliitika vastu. Jakobson seevastu vihkas kirikut ja sakslasi üle kõige ning oli pigem valmis koostööle minema keskvõimuga. Oma vaateid propageeris ta oma Viljandis ilmunud ajalehes „Sakala“.
19. sajandi teine pool oli eesti kultuurile üpris lootustandev. 1862 . aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk, ilmusid mitmed eestikeelsed ajalehed, mis kajastasid erinevaid nägemusi rahvusliku edasiliikumise teemadel. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod, mille tähtsust eesti natsiooni ehitamisel ja säilitamisel ei saa kuidagi alahinnata ka 20. sajandil.
See on ka linnastumise ja eestikeelse linnaelanikkonna suurenemise aeg. Esile kerkisid esimesed eesti luuletajad ja kirjanikud – Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Juhan Liiv ja teisedki. Tegutsemist olid alustanud Eesti Kirjameeste Selts ning esimene eestikeelne ja - meelne üliõpilaskorporatsioon Tartu Ülikoolis – Eesti Üliõpilaste Selts. Viimasest kujunes peagi oluline kants rahvusliku poliitika ajamisel, mis on oma positsiooni säilitanud tänaseni.
Rahvuslik emantsipeerumine nii 19. sajandi teisel poolel kui ka 20. sajandi algul võis niisamuti olla ka arrogantne oma tegelike juurte suhtes. Laulupidude ellukutsuja, eesti ajakirjanduse loojaid Johann Voldemar Jannsen alavääristas näiteks aastatuhandete pikkust eesti regilaulutraditsiooni, mille kõiki väärtusi ta saksameelse poolharitlasena mõista ei suutnud. Selle asemel läksid talle palju rohkem korda lääged seltskonnalaulud ja kiriklik lauluraamatu repertuaar.
Selline kadaklik võõraiha pole tundmatu ka kaasaegses eesti kultuuris. Ka Jakob Hurt, kelle hariduslik horisont oli Jannseni omast palju avaram, käsitles eesti rahvaluulet ennekõike kui arhailist, meelelahutuslikku või muinasjutulist fenomeni. Just Hurda initsiatiivil sai 1888. aastal alguse eesti pärimuse üldine kogumine. Ja kuigi Hurt oli teadusmehena igati asjatundlik kogutud materjali olemuse suhtes, oli tema nägemus folkloorist pigem minevikku kui tulevikku vaatav.

Ajalooline tähtsus

Hakati tundma end ühtse rahvana
Sündis rahvuslik teater
Tekkis rahvuslik kunst
Pandi alus laulupidude traditsioonile
Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet
Kujunes välja ühtne kirjakeel

Võimalik, et ärkamisaegsete sündmusteta poleks Eesti areng jõudnud sinnamaani, kus me oleme tänapäeval. Võimalik ka, et iseseisvumine oleks siiski toimunud, kuid mingil teisel teel. Aga „oleks“ ajaloos ei maksa ja väikestel rahvastel tuleb tihti valida halva ja veel halvema vahel. Ärkamisaeg suutis võita aastasadu laiutanud saksa ja vene kultuurilise üleoleku. Tänapäevase pilguga vaadates ei suutnud ta aga täielikult ära kaotada pärimuslikku põliskultuuri, ilma milleta näib eesti kultuuriline iseolemine üpris ettekujutamatu.
Lydia Koidula F. R. Faehlmann Jakob Hurt
Kasutatud kirjandus:

M. Laur , A. Mäesalu, T. Tannberg , U. Vent „Eesti ajalugu I“ Tallinn 2005

http://maatundmine.estinst.ee/kohad/annemagi/arkamisaeg-eestis/
arhiiv.koolielu.ee/files/esitlus[4].ppt

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vernon Õppematerjali autor

Lühiülevaade ärkamisajast.

ärkamisaeg kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine õpetatud eesti selts faehlmann kreutzwald koidula hurt jansen

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen ...............

Ajalugu

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud laiapõhjaliseks. Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool. 6. Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuseks kujunemise kultuuriline aspekt. Käivitus 1789 a Suure Prantsuse revolutsiooniga

Eesti kultuuri alused ja tähendus

doc

ÄRKAMISAEG

kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 3 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (18191890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu

Ajalugu

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja,

Ajalugu

docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

; Minna , Perno Postimees; Kulutama olen wahwas; Keik, mis sünnib ilma sees.“) Eestlaste organiseerumine algas kahe suurema aktsiooniga: Esimese eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli – asutamisega ja nn. Palvekirjade aktsiooniga, millega kaevati keisrile talupoegade raske elu üle ning lisaks sisaldas palvekiri mitmeid majanduslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis. Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt. Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts

Ajalugu

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Tugevnes antifeodaalne vabastusliikumine ja leidis aset rahvuslik ärkamine. Pärisorjastatud ning haritud eesti maarahvas hakkas tajuma end ühtse rahvana ja nõudma endale nii sotsiaalseid kui ka rahvuslikke õigusi. Rahvuslikuks arenguks oli vaja ka emakeelset kõrgkultuuri ja selle edendamiseks kõrgematasemelist haridust. Veel 19. sajandi keskpaiku olid Eestimaa keskhariduses tugevad seisuslikud vahed. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvusliku agitatsiooniga ja korraldas mitmesuguseid üritusi. Baltisakslaste vastuseisu ja sisemiste lahkhelide tõttu see teatavasti

Filosoofia

odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

pärast mõisa. ja talumaade väljamõõtmist) aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkupõrkeid mõsinike ja talupoegade vahel, millest tuntuim oli Mahtra sõda 1858. aastal. Teatavaid rahutusi toimus ka Lõuna-Eestis. Talunike olukord jäi mitmelpool endiselt viletsaks ja seetõttu sai 1864. aastal Johann Köleri ja Jaan Adamsoni eestvedamisel teoks Palvekirjade aktsioon, mida mõnikord on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks: mille käigus koguti üle-eestiliselt palvekirju keisrile. Aktsioon kukkus siiski Peterburis sellele vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu sisuliselt läbi. Talupoegade tegevus- ning liikumisvabadus avardus järgnevalt aga kiiresti, sest 1860. aastatel vastu võetud uus vallakohtuseadus (1866) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus (1868) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljaspoole oma kodukubermangu

Ajalugu

docx

EKA I

ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus. Mis on kaanon? · Eeskiri, reeglid, norm. · Religioonis: pühaks tunnistatud teoste kogum. · Muusikas: laul, milles kõik hääled laulavad üksteise järel sama viisi. Tiit Hennoste: · Teadlike valikute tulemus. · Kaanon ei ole objektiivne lähub ideoloogiast. · Kaanonit püütakse säilitada. · Kaanon on võrk suhteid. · Laiem mõiste kui kirjandus. · Seotud pedagoogika muutumisega. · Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika).

Kirjandus

Rohkem sarnaseid