KESKAJA HARIDUS
JA KOOLID
Käty Kuusemets
10 H
Kloostrikoolid varakeskajal
Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu
ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid.
Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine.
Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad.
Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina
keelele, milles õppetöö toimus.
Linnakoolide teke
Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire
areng tõi muudatuse ka haridusse.
Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade
keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik.
Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati
linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole
ehk abakusekoole.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Käty Kuusemets
Õppematerjali autor
Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse
Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja
rüütli seinisest raskemaks ja kohmakamaks.. kuid piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudrüü piisavat kaitset ja nii hakkas rüütliratsavägi oma juhtpositsiooni kaotama. Aadli seisus- aadlid olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). 3.Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond-keskaegne ühiskondoli agraarühiskond, e elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nmad tootsid ka valdava osa ühiskonna rikkusest. Talupoegade õiguslik seisund- Lääne-Europa talopojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Click to edit Master text styles Second
Nad arvasid, et see on ketserlik väärõpetus, mille kohaselt uskusid katarid, et katoliku kirik on otseselt saatana kätetöö ja, et maailma pole loonud Jumal üksi vaid koos saatanaga. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj. algul spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Nende ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, aga kui see ei õnnestunud, siis karistada. Ülikoolid ja Teadus Varakeskajal olid hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele, Rooma autorite kirjutistele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetati järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Linnadesse hakati rajama ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. Samuti rajati ka ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele
piimatooted. Alkohol oli lubatud. Lääne-Euroopa: naturaalrent e loonusrent ja raharent, suured mõisapõllud enamasti puudusid, pärisorjus ja sunnismaisus kaob 14.saj. ELBE JÕGI. Ida-Euroopa: teorent+ raharent+ loonusrent, talumaadega kõrvuti teenisid suured mõisapõllud, mida talurahvas pidi harima, pärisorjus kestab 19.sajandini. 24.-25. RISTIUSK JA KIRIK Usk. Usuti, et keha on kaduv ja hing igavene. Elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Usutõe peamine allikas oli Piibel. Keskaja ettekujutuse kohaselt on Jumal oma saadikute ehk inglitega taevas. Üks ingel Lucifer tõstis Jumala vastu mässu ning ta sai allilma e põrgu saatanaiks, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas Aadamat ja Eevat, ahvatledes neid sööma keelatud õuna, millega nad paradiisist välja aeti. Pärispatt kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud. Jumal saatis oma poja Jeesus Kristuse maale, et see lunastaks inimkonna patud. Püha Kolmainsus = Isa, Poeg, Püha Vaim (neid ühendav)
Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid