Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3
luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli kiindunud nö kaugetesse asjadesse. Ta kirjutas oma luulet uudses impressionistlikus stiilis ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikasutustele.
Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks
Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Lisaks Villemist Ridala on tõlkinud soome ja itaalia keelest ning kirjutanud mitmeid eesti kirjanduse ajaloo käsiraamatuid koolidele. Soomes elades tutvustas Ridala eesti keelt ja kirjandust Soome ajakirjanduses ning tegutses olulise kultuurivahendajana. 1941. aastal kaitses Helsingis doktoritöö lingvistikas. Poeemid "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsi" (1918) "Saarnak" (1918) "Toomas ja Mai" (1924) "Sinine kari" (1930) Luulekogud ,,Villem Grünthali laulud" (1908) ,,Kauged rannad" (1914) ,,Meretäht" (1915) ,,Tuules ja tormis" (1927) Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, Mööda lõpmata teed õrna ja sinava lume lähevad reed
tegelejaid semantikuteks, jagades nad kahte rühma: üldise semantika ja akadeemilise semantika esindajad. Carnap: deskriptiivne semantika kirjeldab nähtusi, mis tingivad aktuaalsete olemasolevate suhtlemismärkide iseloomu (keeleteadlaste ala). Teoreetilise semantika ülesannetesse kuulub abstraktsetes semantilistes süsteemides märkidega teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed lingvistikas - (eristus sem-S, lingv- H on minu enda tehtud) (Ivici järgi) semiootikas -> Saussure: süntagmaatilised seosed vs assotsiatiivsed seosed. Tema järgi seostuvad esimesed keelemärkide seostega mingis antud kontekstis, teised aga viitavad mingi keelemärgi assotsiatiivsele ühendusele sama malli järgi moodustatud märkidega. Lingvistikas-> Hjelmslev: paradigmaatika on seotud keeleüksuste vahekordade
) Transformatiivsus: Ühe (all)struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel (sõna ,,ema" ei saa asendada ükskõik millise sõnaga, nt ei saa öelda ,,ema" asemel ,,kõrvarõngas" või ,,mõõkvaal"). Eneseregulatsioon: Süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline (sõltuvus)suhe tervikus. Strukturalismi puhul laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring)
Keele kirjeldamisel ja seletamisel peetakse oluliseks järgmisi kognitiivseid võimeid: · võrdlemine (inimese võime maailma asju omavahel võrrelda); · tähelepanu; 7 · entsüklopeedilised teadmised (meie keeletarvitust mõjutab oluliselt see,mida me kõne all oleva asja kohta teame ja mida arvame, et vastuvõtja teab). (Õim, Tragel 2007: 104) Kognitiivses lingvistikas võetakse arvesse kõiki keelt mõjutada võivaid tegureid ja lähtutakse sellest, et inimene on üldjoontes sarnane, rääkigu ta mis keelt tahes. Inimese tunnetus on küll mõjutatud keskkonnast, milles ta elab ning ka kogemustest ning inimese silmaringist, kuid psüühikas ning selle kaudu ka käitumises valitsevad siiski seaduspärasused, mis mõjutavad ka keelt. Selleks, et keelt uurida, peab neid seaduspärasusi tundma ning neist lähtuma. (Tragel 2002: 11)
või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed
Nende tähestikuks on kirillitsa. Kuni tänapäevani olid kirgiislased rändajad. Nõukogude perioodil olid nad sunnitud oma tavad hülgama. Antiiksed traditsioonid on endiselt säilinud läbi ratsutamismängude, mida inimesed pühapäeviti mängivad. 4.1 Haridus Nõukogude võimu all olles tehti haridus kohustuslikuks ning harimatus suurel määral kaotati. Kuigi vene keel ei ole olnud väga populaarne on see olnud väga kasulik lingvistikas. Enamik raadio- ja telesaateid ning ajalehed kasutavad nii vene- kui ka kirgiisi keelt. Kõrgõzstani hariduslikud institutsioonid: · Kesk Aasia Ameerika Ülikool · Kirgiisi Vene Slaavi Ülikool · Kirgiisi Riiklik Ülikool · Rahvusvaheline Kõrgõzstani Ülikool 6 5. Kultuur Peaaegu kõik Kõrgõzstanis on moslemid, aga see ei ole ennast kirgiislastele nii rangelt kinnistanud
verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed ontoloogiad, mis püüavad
ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad.
reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem(ingl k image schema) - tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika - tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause - kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
vormi, rohkem sisu”. • Keelemärgi indeksilisuse küsimus. Deiktilised väljendid võivad saada laiemas mõttes indeksilise tõlgenduse, kuna nad on objektiivses seoses keele „osutusväljaga”. Nt Maja minu ees (deiktiline orientatsioon). Sõna kui keelemärk • Juba Aristoteles väitnud: meie suhtlemine, mõtlemine ja tegevus toimub asendajate, märkide abil. • On oluline vahet teha keelelistel ja mittekeelelistel märkidel. • Mittekeelelistele märkidele on lingvistikas tähelepanu pöörama hakatud alles viimastel aastakümnetel. • Kommunikatsiooni õnnestumises on mittekeelelistel märkidel vahel olulisemgi roll kui sõnadel ja lausetel. Keelemärgi osad Keelemärgil on kaks osa: 1) formatiiv (märgi vormipool, signifikant, tähistaja) – see on produtseeritav ja reprodutseeritav üksus. Formatiiv esineb psüühilise märgikujuna, mis on keeleloome ja -vastuvõtu mentaalne
Teiseks anname lühikese ülevaate sotsiolektide uurimisest maailmas, keskendudes selle tegevuse kõige olulisema suunale, kvantitatiivsele sotsiolingvistikale. Selle ülevaate eesmärgiks on tuua sisse sotsiolektide uurimiseks vajalikud põhimõisted. Seejärel vaatleme lühidalt sotsiolektide uurimisel saadud tulemusi seotuna erinevate sotsiaalsete parameetritega. Ülevaate teises osas keskendume eesti sotsiolektidele. Kõigepealt vaatame lühidalt eesti lingvistikas allkeelte käsitlemiseks kasutatavat terminoloogiat. Teiseks esitame lühidalt ülevaate eesti sotsiolektide oluliste uurimuste põhitulemustest. Järgnevas osas vaatame põhiprobleeme, mis seostuvad eesti sotsiolektide uurimisega, põhiliste sotsiaalsete tegurite kaupa (klass, vanus, sugu). Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida
järjestikuste intervallidega sissejuhitud informatsioon (loomaaedades ekskremendi auditiivne kontroll)). 12. SEMIOOSIS -märgitoime Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. 13. Semiootika ja strukturalism Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi
objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.–1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist. Strukturalismil mitu koolkonda: Strukturalismi koolkond Praha lingvistiline koolkond Glossemaatika (Kopenhaagen) Ameerika strukturalism Genfi koolkond : (Chrles Bally(1865-1947), Albert Sechehaye(1870-1946), Sergei Karcevsky(1885-
(N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel) Näiteks romaani keeled põlnevad ladina keelest : ladina keel on allkeel ja keeled, mis sellest põlvnenud on on tütarkeeled. Ladina : portugali, hispaania, prantsuse, itaalia jt. Arvatakse , et maailmas on 4000 7000 keelt. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Keele päritolu teooriad: (naljaga pooleks) · bow-wow teooria esimesed sõnad onomatopoeetilised; · pooh-pooh teooria esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; · yo-he-ho teooria esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; · la-la teooria kõne algus on laul; · keele zestilise päritolu teooria.
proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks 6. Mis on nimi? Indiviidi identiteedi juurde, isegi isiksuse mõistesse, kuulub oluline mina-tunnet formeeriva tunnusena nimi, mida väljendatakse keelde kuuluvate sõnade abil (pärisnimede rohkem või vähem ainukordsete ühenditena) 7. Mis on grammatika? Grammatika mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Sõna grammatika tähendusteks on näiteks keele ehituse süsteemipärane esitus. GRAMMATIKA=KEELE SÜSTEEM 8. Generatiivne grammatika Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. (Chomsky) Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem
Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 3. Milline on seos keele ja ühiskonna vahel strukturalistide seisukohast? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek's on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed
Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel. Genealoogiline e geneetiline liigitus: tegemist on sugulus ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest)
Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale.
reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
need keeled, mida arvatakse põlvnevat ühisest algkeelest. Maailma keeli rühmitatakse keelkondadeks eelkõige suguluse alusel. generatiivne transformatsioonigrammatika- selles eraldati teineteisest lause abstraktne süvastruktuur ja konkreetne pindstruktuur. Selle loojaks oli Noam Chomsky. gerund(ium) e teonimi, kujutab verbitüvega väljendatavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmetena sobivad kas aluseks ja sihitiseks või määruseks. grafeem e. kirjamärk grammatika- see mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Tähendusteks on näiteks ,,keele ehituse süsteemipärane esitus", ,,(grammatika)õpik e. reeglite kogu" ja ,,keele süsteem" homonüüm- väliskujult sarnased sõnad, mille tähendus on täiesti erinev hüperonüüm e. ülemmõiste hüponüüm e alammõiste IA-mall- morfeemid leitakse konkreetsest keeletarvitusest korduvate üksuste otsimise teel, mis seejärel segmenteeritakse ning uuritakse segmentide funktsiooni ja jaotust ideogramm e
objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid. Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. sümboolne kapital võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus, tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. suur narratiiv teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu tegelikkust, ühiskonnas pikka
mõttekomplekse ega põhine ühelgi kindlal keelel. Mõiste ehk sõnadekiri koosneb ideogrammidest.Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi. Algul oli ideograafiline kiri,hiljem sõna-silbiline kiri. Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju
elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime
seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 17. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele 18. Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte-> Kõnesignaal -> Kuulaja mõte Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus
Paneme maailma mõistetesse ja siis keelde Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali tekib siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust. Paigutusvaldkond on sinna see tasside katse. Keelemängukoomiksid, reklaamid Näide Vaene mees ja kallis inimene > millegi poolest kahetsusväärne mees, rahatu mees ja armas inimene, imestuses Keeleteadus 13.11.2018 Kognitiivne keeleteadus
Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W
erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. • Strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole –
murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu paratamatuks taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks, nagu Võru murde puhul, on toonud kaasa ka vajaduse uuelaadsete uurimismeetodite järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone kirjakeele kõrval. Käesolev ülevaade eesti murdeuurimise seisust käsitleb siiski praeguste eesti allkeelte uurimist ainult riivamisi, jättes selle sotsiolingvistika uurimisseisu analüüsialaks. Järgnevalt on iseloomustatud
Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid (nt. rituaalid, initsiatsioon, sugulassidemed, paarilise valimine) Erinevad müüdid kultuurides on sama müüdi variatsioonid, inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur
Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid (nt. rituaalid, initsiatsioon, sugulassidemed, paarilise valimine) Erinevad müüdid kultuurides on sama müüdi variatsioonid, inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1
Lk 292-318 6. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt struktuuritüüpidesse ja genealoogiliselt vastavalt sugulus- ja pärinemissuhtele. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000 7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärgiks on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Genealoogilise e geneetilise liigituse puhul on tegemist keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. Meetodi olulisim osa on sugulaskeelte häälikulise arengu e häälikuloo väljaselgitamine. Kasutatakse keelepuusid.
reaalse maailma referentidele. 74. Ekstensioon Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 75. Tähendusväli Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel
reaalse maailma referentidele. 74. Ekstensioon Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 75. Tähendusväli Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel
reaalse maailma referentidele. 74. Ekstensioon Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 75. Tähendusväli Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel
eelduseks Lk 292-318 6. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt struktuuritüüpidesse ja genealoogiliselt vastavalt sugulus- ja pärinemissuhtele. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000 7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärgiks on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Genealoogilise e geneetilise liigituse puhul on tegemist keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid käsitleva 16 lingvistika valdkonnaga
kestussuhe. Välted on takti samakestuslikkuse ehk taktiisokroonia poole püüdlevad üksused, s.t on olemas püüe säilitada taktid vältest sõltumatult võimalikult samakestuslikud. 49. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Kõnes esinev helikõrguste muutumine ajas:lausemeloodia e intonatsioon. Häälekurdude võnkumise sagedus, s.t fonatsioon määrab intonatsiooni Prosoodiliste tunnuste vastavus lingvistikas tajus füüsikalised t. kvantiteet, välde kestus, pikkus aeg (ms) toon, intonatsioon (heli)kõrgus põhisagedus (Fo) rõhk valjus intensiivsus (dB) Akustiline vaste intonatsioonile põhisagedus ehk põhitoon (Fo); kõne tajumisel - helikõrgus Seega intonatsiooni mõõdetavad füüsikalised parameetrid on: Fo, intensiivsus, aeg (segmentide kestus)
· Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta · D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased · D eraldus kiiresti võrdlev-ajaloolisest lingvistikast ja hakkas liikuma omaenese teed mööda. · D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele
pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem. Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat
Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W
loomuliku kategooria mõistet. Veel hiljuti oldi veendunud, et liigituste ainus õige ja loogiline vorm on puukujuline hargmik: nt. sõidukid jagunevad maa-, vee- ja õhusõidukiteks, maasõidukid omakorda iseliikuriteks ja veetavateks, iseliikurid auru-, bensiini- ja elektrimootoriga sõidukiteks, bensiinimootoriga sõidukid nelja- ja kaherattalisteks, neljarattalised autodeks ja bussideks, autod sõidu- ja veoautodeks jne. Viimaste aastakümnete psühholoogias, lingvistikas ja antropoloogias tehtud leidude põhjal on aga selgunud, et inimene oma praktilises maailmaliigenduses jagab asjad kõigepealt nn. põhitasandi kategooriateks, mis moodustuvad eriliste prototüüpsete (tüüpiliste, sagedaste) tunnusekimpude põhjal: auto on selle järgi umbes `bensiini- või diiselmootoriga sõiduk või veok, mitte vähem kui 4 rattaga, liigub harilikult teel (st. spetsiaalselt kõvastatud ja silutud pinnal), on roolist juhitav'
seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode), struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks, strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena, strukturalism kujunes välja 1920. 1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas, strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem, omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad, semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat
selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed
selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed
selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed
Subjekti ontoloogia Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu analüüsis semioloogilises analüüsis Leksikon ja grammatika Iga keel peab omama leksikoni (st oma märkide nimistut, kust tehakse valik konkreetses kõneaktis) ja grammatikat (nende märkide omavahelise ühendamise reegleid, süntaktika). Keele hierarhiline struktuur Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur. Ta jaguneb eri tasandi elementideks. Lingvistikas eristatakse foneemide, morfeemide, leksika, sõnaühendite, lausete ja lauseliitude tasandit. (Niisugune on kõige üldisem liigendus; real juhtudel eristatakse silbi, intonatsiooni ja teisi tasandeid.) Iga tasand on korrastatud vaid talle eriomaste reeglite süsteemi järgi. Keelt organiseerib kaks struktuuritelge Ühelt poolt jagunevad keele elemendid eri liiki ekvivalentseteks klassideks: nimisõna kõik käänded,
Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar
annaabi.ee 
