et eri ärritajatele reageerivad keha kindlad hormonaalsed süsteemis. Alati käivitus ahel: hüpotalamus- ajuripats- neerupealiste koor, samal ajal suurenes teatud hormoonide eritumine verre. (Paju, Raudsik 2007) Saanud selgeks, milline osa on hormoonidel elusorganismi kohanemisel ümbritsevaga, formuleeris dr Selye saadud tulemused 1936. aastal stressi universaalseks kontseptsiooniks ja nimetas selle üldiseks adaptsioonisündroomiks e bioloogiliseks stressisündroomiks. HANS SELYE LIIGITAS STRESSI VIIEKS: Hüpostress- ebapiisav hulk stressi Distress- halb stress, mis jaotati omakorda ägedaks ja krooniliseks Hüperstress- üleliigne stress Eustress- hea stress, parandab motivatsiooni ja inspiratsiooi Inimese keha vastab pingetel nii, nagu ta elundite ehitud ja funktsioonid võimaldavad. Inimese puhul muudavad psühhogeensed elemendid, nagu emotsioonid, motiivid, mälu, hoiak, veendumused, tõlgendus jms stressi kulgemise tunduvalt keerulisemaks. Järjest
7) Nimeta evolutsiooniprotsessi väljasuremise võimalusi ning iseloomusta neid lühidalt. Fooniline väljasuremine mõni liik on lihtsalt hääbunud kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massiline väljasuremine lühikese ajaga kaob enamik liike, perekondi, sugukondi ja seltse. Eluslooduse süsteem 8) Mis on teaduslik süstemaatika? Teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega. 9) Kuidas võrdles John Ray taimi ningi kuidas ta liigitas neid? Loomuliku süsteemi leidmiseks võrdles Ray taimi ehituslike tunnuste õite,seemnete,viljade, juurte järgi ningi nii liigitas ta õistaimed ühe- ja kaheidulehelisteks. 10) Mis oli Karl von Linne süstemaatika põhimõte ning kirjelda seda lühidalt? See, et koondada liigid kategooriatesse. See kategooria jagunes: perekond,selts,klass,riik (liigist ülespoole). Hiljem lisas veel kaks põhikategooriat: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik. Vajaduse korral
kärbes Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, Vali üks: a. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. Õige vastus! b. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. c. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et Vali üks: a. teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus b. teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. c. teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst
kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste
Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks
Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks
Kiirgusvihud WR tähtede spektrumis olevate kiirgus vihkude olemus ning tekkimine oli aastakümneid saladuseks, kuni Edward C. Pickering avaldas teooria, et vihud on tekkinud erilises olekus oleva vesiniku kogumi tõttu. Alles hiljem avastati et vihud on tekkinud ühe teise, 1868 aastal avastatud elemendi, heeliumi kaasamisel. Lisaks heeliumile on WR-tähtede kiirgusribades veel ka süsiniku, hapniku ja lämmastiku ühendeid. 1938 aastal liigitas rahvusvaheline kosmoseagentuur WR-tähtede kiirgusribad WN ja EC kategooriatesse. Jagamine sõltus sellest, kas spektrumis oli rohkem lämmastiku vastavalt siis WN riba või süsinik-hapniku ühendeid ehk EC riba. Massikadu WR-tähed on suurima pideva massikaoga objektid kõigi täheklasside hulgas. Oma eluajal, mis on ligikaudu 500 tuhat aastat, jõuab WR-täht emiteerida tähtedevahelisse keskkonda ligikaudu 15 Päikese massi jagu ainet.
hallutsinatsioonid esineda ka tervetel inimestel. Kuid tingimused, mil nad esinevad ei ole iseloomulikud virge- ja uneseisundile. Nimelt, uinumisel või ärkamisel ja seisundis, mil inimene pole täielikult ärkvel ega täielikult uinunud. Naiivne realism ei suuda seletada ka unenägusid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Naiivne realism on küll loogiline, aga igal asjal on omad puudujäägid. See teooria ei suuda paljusid asju lahti seletada, aga need asjad mida ta seletab lahti on täiesti tõesed ja arvestatavad. Naiivse realismi teooria on küllaltki tõsiselt võetav ning me pooldame seda.
omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste filmidena, on tegelikult vahetult seotud meie elu ja psüühikaga, ning neid kontrollides saab inimene ennast paremini tundma õppida ja kogeda ülemeelelisi nähtusi. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi (Matt, 2002). Tänapäeval liigitatakse unenägusid nelja tasandi põhiselt. Unenägude madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenäod, mis on seotud instinktide ja refleksidega. Need unenäod väjendavad inimese vahetuid vajadusi. Emotsionaalsetes
võimalikult lähedalt täidab. Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks. Mina, noore ja võrdlemisi poliitikakauge inimesena sellisest kodanikujaotusest varem palju ei teadnud ning minu teadmised piirdusid sellega, et leidub inimesi, kes otsuseid küsimusteta järgivad, ning aktiviste, kes iga hinna eest muutusi soovivad. Alari Kilp aga liigitas kodanikke tunduvalt rohkem süvitsi. Esimeseks tõi Alar Kilp välja konformse vastustustundliku kodaniku tüübi, kelle puhul on tegu inimestega, kes poliitikas asjatundlike pealtvaatajatena otsuseid toetavad, ning teavad, et seaduste järgimine on õige ning petmine vale. Ühes demokraatlikus süsteemis on nemad minu meelest oma hulgalt domineerivad ning neid on vaja igal valitsustüübil, olgu see siis demokraatia või diktatuur,
Motiveering ehk motivatsiooni tõukejõud oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast, kus ta tegutseb. Inimese motiveering kajastab kultuurikeskkonda, kus ta on kasvanud: perekonda, kooli, tutvumisringkonda jne. Herzbergi kahe-teguri mudel lk50 1950 a loodud mudel. Ta palus inimestel mõelda, mida nad arvasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid: On seotud inimese töökeskkonnaga. Need tegurid pole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui need tingimused on olemas, tunneb töötaja ennast normaalselt. Neid tegureid , mis puuduksid nimetatakse hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötaja aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb:
kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet lihtsalt monoloogina esitada. Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult määratletud arengu ja teisalt indiviidist sõltumatusse kultuurilise keskkonna ja sellega toimuva interaktsiooni konteksti. Võgotski teooria rõhutab ajalooliselt väljakujunenud kultuuriliste tegevuste internaliseerimise mõju psüühilisele tegevusele. Võgotski liigitas lapse mõtlemise arengu kolmeks astmeks: 1. Sünkreetne mõtlemine 2. Kompleskide moodustamine 3. Teadusmõisteline mõtlemine Kompleksidelt teadusmõistete kasutamisele ülemineku etapina on Võgostki täiendavalt kirjeldanud ka "võimalike mõistete" kasutamise etappi. Alljärgnevalt on ära toodud erinevate mõtlemise aregutasemete ja nende alatüüpide kirjeldused. Võgotski eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse. Madalamad on arenenud evolutsiooni käigus
1999. aastal tulistas Iraagi õhutõrje USA ja Suurbritannia lennukeid. Vastukaaluks hävitasid viimased Iraagi sõjaobjekte. Iraak süüdistas USA-d kallaletungis ja süütute tsiviilelanike tapmises. 2001. aastal, pärast 11. septembri terroriakte New Yorgis ja Washingtonis kahtlustati ka Iraagi seotust nende kavandamisega, kuid süüdistusi siiski ei esitatud. USA teatas, et Iraak on taastanud oma endise võimsuse massihävitusrelva tootmiseks. 2002. aasta jaanuaris liigitas president George Walker Bush Iraagi kurjuse telje riikide hulka. USA hakkas otsima võimalusi Saddam Husseini režiimi kukutamiseks ning korraldas läbirääkimisi võimaliku sõjalise sekkumise üle. 16. märtsil 2003. aastal esitas president Bush Iraagi diktaatorile Saddam Husseinile lõpliku ultimaatumi loobuda võimust 48 tunni jooksul ning lahkuda riigist, vastasel juhul ootaks Iraaki ees sõjaline rünnak. Bush koondas ligi 250 000 sõjaväelast Pärsia lahe piirkonda
tagajärjed teo moraalset omamoodi uuestisünd. väärtust. Iseloom seisneb võimes tegutseda põhimõtete järgi. John 1806-1873, Liigitas hüved ja Uskus, et õnn, mitte Üks inimene, kellel on Stewart filosoof ja valud; mis on tõde? nauding, peab olema usk, on sama tugev kui üheksakümmend üheksa Mill majandusteadlane Mis on teadmine ? utilitaristlikuks inimest, kellel on ainult
(Postimees.ee 10.09.13) Tekstis on rakendatud aglutinatsiooni väljendamise viis. Aglutinatsioon, nt edetabeli(om) + s (lõpp), inimese(om) + ed (lõpp). Analüütiline väljendusviis, nt on avaldatud, kõige õnnelikumad. Supletiivsus, nt kohal (koht). Domineerib aglutinatsioon. MORFOLOOGILINE TÜPOLOOGIA JA KEELE EVOLUTSIOON 19. sajandil täheldasid keeleteadlased, et keeled ei kasuta grammatilise tähenduse väljenduse võimalusi ühtlases ulatuses. Keeleteadlane August von Schlegel liigitas maailma keeled 3 tüüpi: Isoleerivateks Aglutineerivateks Flekteerivateks KORDAMISEKS: GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDAMISE VIISID Morfoloogiline süntees on vormimoodustusviis, grammatilise tähenduse väljendamise viis või vormimoodustus? Vormimoodustus Supletiivsus on tüvevaheldus? tüveteisendus? tüvekordus? Tüveteisendus Ilusamatele sõnavormi moodustamisel on kasutatud aglutinatsiooni? fleksiooni? Reduplikatsiooni? Polüsünteetilist vormimoodustust? Aglutinatsioon
on kõike seda aga piisavalt. Paraboolse poeesia väljendusvahend on Teadmiste (teaduste ) klassifikatsioon allegooria. Antiikaja müütides, mis on seda liiki loomingu näited, peitub Baconi arvates mingi sügav mõte, millest igaüks arugi ei saa. Bacon liigitas kõik teadmised (teadused) ning leidis, et nii mõnigi Dramaatilist poeesiat ehk teatrikunsti on vaja inimeste teadus on tarvis veel luua. kasvatamiseks, kuigi siin on olemas kuritarvitamisoht. Bacon täheldas, et inimhing on palju vastuvõtlikum, kui kokku on
Staatuse languse tagajärjed: a) ebakindlus, b) stress, c) rahulolematus, d)konfliktid, e)lahkumine (töölt) VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach'i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb:
Ateenast demokraatlik riik ja kogu võimutäitvus kuulus rahvakoosolekule. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud valiti ametisse liisu teel. Toimis vahendamatta demokraatia- rahvas ei valinud esindajaid vaid tegeles sellega ise. Soloni reformid Solon (640-558 eKr) reformid 594 aastal: 1. tühistas talupoegade võlad ja keelas tulevikus võlgnikke orjaks müüa. 2. keelati vilja väljavedu Atikast 3. uus ühiskondlikk jaotus mis liigitas inimesed perekondlikku päritolu asemel vara ja sissetuleku põhjal nelja klassi. 4. amnestia kõigile väljasaadetud ateenlastele Olümpiamängude roll Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant jumal Zeusi auks. Võistlejaid oli nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid-barbaritele olid mängud keelatud,samamoodi ka naistele.Võistlusprogramm sisaldas koosu,maadlust,rusikavõistlust,viievõistlust,kaarikute võidusõitu jne. Olümpiamängude roll ei
Leedus ja Poolas on istungid avalikud, mis vähedavad eeliseid kuna erakonna juhtidel on võimalus kontrollida komisjoni liikmete tegevust ning nende otsuseid erakonna kasuks pöörata. 2. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“ 1. Taasiseseisvumisega kaasnes vajadus uute seaduste ja regulatsioonide järgi ning parlamendi keskne roll oligi tegeleda seadusloomega, mis liigitas Riigikogu tööparlamendi alla. Aastate möödudes on seadusandlik võim taandunud täitevvõimu ees ja valitsus on sekkunud aktiivselt seadusloomesse, mistõttu tööparlamendile omased funktsioonid on kadumas ning on näha 1 Seminaritöö 1 tendentsi kõneparlamendiks muutumisele
Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape
Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape
vajaduste unikaalsust ja nende astme-astmelist arengut alumiselt ülemistele tasemetele. Mõnele inimesele võib täielikult piisata esmavajaduste rahuldamisest. Herzbergi kahe-teguri mudel Frederick Herzberg lõi selle mudeli koos inseneride ja ökonomistidega tehtud uuringute põhjal 1950.a. Ta palus inimestel mõelda, mida nad pidasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus neil kirjeldada tingimusi, mis põhjustasid selliseid tundeid. Analüüsi tulemusena liigitas Herzberg motivatsiooni mõjutavad tegurid kahte gruppi: inimese alalhoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid on seotud tema töökeskkon- naga. Need tegurid ei ole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui nende tingimustega on aga kõik korras, tunneb inimene end olevat normaalsetes tingimustes, neutraalselt. Neid potentsiaalset rahulolematust põhjustavaid
2.2 Uusaja pööre inimesekäsitluses Kesksel kohal oli antiik- ja keskaja mõtlejatel sellised küsimused nagu: mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldus, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses usk, et teadvus peegeldab maailma sellisena, nagu ta on, sinna omalt poolt midagi juurde lisamata. Renessansiajastul hakati nägema maailma konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks. Galenos (kreeka arst, 129-199) liigitas inimesed loomuomaduste ehk temperamendi põhjal. Inimesed erinevad sellepärast, et algelemendid on nende kehades erinevates proprtsioonides (ld sõna temperamentum tähendab `segada vastavates osakaaludes või suhetes`): · Koleerik (kr cholê `sapp`) kergesti ärrituv, tundlik, äge · Melanhoolik (kr melas+ cholê `must+sapp`) kurvameelne, murelik, aeglane · Sangviinik (kr sanguis `veri) keevavereline, tormakas, seltsiv
mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit". Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist. Tunnetust takistavaid inimõistuse iseärasusi nimetas Bacon iidoliteks (kr eidolon `kujutis, viirastus, iidol') ning liigitas nad neljaks: 1) Sugukonnaiidolid /hõimuviirastused ühised kogu inimsoole. Inimloomusele omased moonutavad tegurid . meie kalduvus uskuda oma meeli, ehkki need tegelikult meid sageli eksitavad; kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid; kalduvus mõtestada enda poolt tajutavat vastavalt oma oletustele ja lootustele.
meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Freud'i teooria Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Kuulsa Viini psühhiaatri Freud'i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad
Unenäod Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi. Sigmund Freud (1856-1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja. Unenägu võib olla kui seeriafilm. Unenägude üheks põhjuseks võivad olla soovid näljane näeb unes sööki, vaene raha, aemastaja armastatut jne.
hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad suhtumine maailma, teistesse inimestesse, töösse ja iseendasse. Tänapäeval kasutatakse terminit "iseloom" kitsamas (igapäevases elus räägime tugevast, nõrgast, heast, halvast jne karakterist) ja laiemas (inimese psüühiliste joonte kogum, mis määrab inimese kvalitatiivse omapära ning mõjutab tema käitumist) tähenduses. N. D. Levitovi liigitas isiksuse omadused kolme rühma: temperament, võimed ja iseloom. Igapäevaelu kõnest lähtudes võime aga eristada ka karakterist ehk iseloomust kolme põhidimensiooni: tugevus-nõrkus, headus-halbus, elavus-tuimus (Kivistik, 1999). 4 2. ISELOOMU KASVATAMINE Iseloomujooned ei ole sünnipärased, looduse poolt antud, vaid neid võib võrrelda juhtjoontega, mis püsivad inimeses sabloonina ja võimaldavad tal igas olukorras pikema kaalutluseta väljendada oma terviklikku isiksust
kuulume me kõik ikka ühte liiki. Miks oli see teadlane tollel ajal nii positiivne , kui kõikide teiste arvamus rassidest oli üsna kriitiline . Üheks põhjuseks võib nimetada , et ta oli jumalakartlik mees ja tunnustas piiblit ja mis võibolla veelgi tähtsam , oli see ,et ta ei olnud kunagi näinud mustanahalist. See miks teine punkt võibolla veelgi tähtsam oli on põhjus miks ta muutis enda veendumust . Peale esimest kohtumist mustanahalistega liigitas ta üsna kohe mustanahalised eraldi inimliiki ja pidas neid lausa vastikuteks ning tõsist muret tekitas talle ka see, et valged hakkasid ihaldama mustanahalisi ja see oleks valgevere muutnud segavereliseks . Peale sellist muudatust muutis ta kogu oma teooriat . See oli ühe teadlase mõttekäik aga oli palju teisi arvamusi veel, arvati ,et see kus vööndis elatakse paneb paika inimese nägususe ja arenguklassi. Teine põhiteema mille üle Gouldi juurutles oli kolpade mõõtmine
unikaalsust ja nende astme-astmelist arengut alumiselt ülemistele tasemetele. Mõnele inimesele võib täielikult piisata esmavajaduste rahuldamisest. 3) Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too mõlema tegurite grupi kohta kolm näidet. Ta palus inimestel mõelda, mida nad pidasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus neil kirjeldada tingimusi, mis põhjustasid selliseid tundeid. Analüüsi tulemusena liigitas Herzberg motivatsiooni mõjutavad tegurid kahte gruppi: inimese alalhoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid on seotud tema töökeskkonnaga. Need tegurid ei ole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui nende tingimustega on aga kõik korras, tunneb inimene end olevat normaalsetes tingimustes, neutraalselt. Neid potentsiaalset
üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam
aastal. Autor valis vastava aasta seoses sellega, et 2014 aastal oli registreeritud kõige rohkem erinevate riikide 66-aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra näitajaid, seega sai kvantitatiivses analüüsis kasutada rohkem andmeid. 2.2 Andmete analüüs Andmeanalüüsi teostamiseks teostati regressiooni ja korrelatsioonianalüüs ning koostati diagrammi, mis väljendab regressiooni analüüsi tulemusi. Enne andmeanalüüsi läbiviimist korrastati andmed: autor liigitas kõik andmed riigiti ning analüüside teostamiseks muutis andmete vormindust. Kõik analüüsid viidi läbi Microsoft Exceli programmis. Regressiooni analüüsis uuriti, millisel määral mõjutab keskmine oodatav eluiga 66-aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra, ning korrelatsiooni analüüsis analüüsiti kahe atribuudi seose tugevust. Analüüside tulemustest koostati tabelid ning regressiooni analüüsile koostas autor lisaks ka diagrammi
vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. 7 Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unenägude lahtimõtestamine Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Usun, et on küllalt inimesi, kes
Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001. aastal (Pettai: 2001). Uuring hõlmas nii elanikkonna küsitl st kui ka kvalitatiivseid intervjuusid vägivallaga kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all (Kase: 2001). Seni oli Eestis puudunud adekvaatne statistika perevägivalla leviku kohta, kuna politseistatistika liigitas perevägivallajuhtumid isikuvastaste kuritegude hulka, registreerimata neid eraldiseisva kuriteoliigina. 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti vägivalla esinemist paarisuhtes. 2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid
erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest
need
folkloorizanrid erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt muistend- Märchen , Sagen
naljand pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
Sellest olenemata pannakse neid tihti maskoti rolli ning see on neile pigem alandav. Vanemad soovivad, et koolid ja teised programmid jagaksid nende visiooni oma erivajaduse lapse kohta ning päris paljudes eelkoolides pakutakse erinevaid teenuseid olenevalt erivajadusest, näiteks füsioteraapia. Osad vanemad on otsustanud oma lapsi mitte teistega ühte eelkooli panna, sest leiavad, et see ei ole nende lapse erivajadust arvestades parim lahendus. (Smart, 2012, lk 265) Arenguteooriad Freud liigitas mudilase ja eelkooli ealiste laste ea anaalseks etapiks, sest selles vanuses lapsed hakkavad iseseisvalt potil käima ja seeläbi õpivad uusi oskusi ning saavutavad suurema iseseisvuse. Lapsed, kes peavad kasutama kateetrit, on raskem tunda meisterlikkust oma keha üle. Empiirilised uuringud on kinnitanud Freudi teooriat läheduse kohta, nimelt lapsed, kes elavad haiglates on märgatud reageerimisvõime vähenemist oma arstide vastu ja kui nad koju lastakse siis seal ka oma vanemate vastu.
· selle intensiivsus; · selle kestus; · kui tõenäoline on, et selle tunde põhjustas nimelt arvatav tegevus; · kui ruttu tahetakse seda tunnet tagasi; · kas see tunne viib tulevikus heaolu-või valutundele; · kui palju inimesi on sellest mõjutatud Utilitarism on demokraatilik, kuid ei arvesta vähemust (näit. marksismi-leninismi õigustus inimeste hävitamisest varanduse järgi). John Stuart Mill (1806 1873) liigitas hüved-pahed kõrge- ja madalakvaliteedilisteks. Kaalutud lähenemine: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve (pahe) võib üles kaaluda suure koguse madalamat: vale ja vägivald on nii kõrge kvaliteediga pahed, et need kaaaluvad üles hea, mis neist võib tekkida. Utilitarismi puudused: · "suurim hüve" on ebamäärane mõiste (näit. kaasaja heaoluühiskond) · ei märka pikaajalisi tagajärgi; · vähemus võib ostutada kannatajaks "enamuse ikke" all;
jaguneb rahvakalendriks, perekonnatavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks
muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu
allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne.
Rahvajutu liigid:
· muinasjutt muistend Märchen , Sagen
· naljand pajatus isikuloolised ja olustikulised jutud inimesed räägivad oma külaelanikest,
esivanematest, naabritest jne. <
mürk? Tema "mürgi" definitsioon oli: "Meditsiiniliselt: iga aine, mis viiakse kehasse, mida seeditakse või mis tekib kehas ning põhjustab või võib seal põhjustada haiguse. Füüsiliselt: Iga aine, mis pidurdab katalüsaatori toime. Katalüsaatorit on tühine kogus aine, kemikaal või ensüüm, mis aktiveerib reaktsiooni." Sõnaraamat annab "mürgi" kohta isegi laiema definitsiooni: "Kahjulike mõjude tekitaja või millegi ärarikkuja". Dr Martin liigitas rafineeritud suhkru mürgiks, kuna sellest on eemaldatud kõik eluandvad elemendid vitamiinid ja mineraalid. "Mis järele jääb, koosneb puhtalt rafineeritud süsivesikutest." Keha ei suuda kasutada selliseid rafineeritud tärklist ja süsivesikuid või seda ainult siis, kui on olemas vastavad proteiinid, vitamiinid ja mineraalid. Loodus paneb neid mineraale igasse taime sobivas koguses, et võiks toimuda just selle taime süsivesikute ainevahetus.
Bloomfield, kelle keeleteaduslik mõte rajanes psühholoogias biheivorismi nime all tuntud suunal. Taksonoomilise strukturalismi tunnusjooneks on antimentalism, eitav suhtumine keelelise intuitsiooni kasutamisse. teine liigendus- foneemideks jaotamine traditsiooniline grammatika- selle järgi liigitatakse sõnad noomeniteks, verbideks ja partikliteks, lause aga liigendatakse subjektiks, predikaadiks, objektiks jms. traditsiooniline grammatikateooria- selle rajajaks peetakse Aristotelest, kes liigitas ka seni liigitamata lause osad, pannes sellega ühelt poolt aluse vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. transitiivlause- selle struktuur on NP + V + NP tremulant e. värihäälik tuletis e. tuletatud sõna tõestustingimused- need tingimused, mille kehtimisel on lauses kirjeldatav olukord tõene täiendavusseos (e. täiendjaotus) e. komplementaarne distributsioon- teineteise
Laialt on levinud arvamus, et mäng suurendab IQ taset. Selle arvamuse tõestamiseks on korraldatud arvukalt treening- ja korrelatiivseid uurimusi, mis on aga andnud erinevaid tulemusi. E. Saltz ja tema kaastöötajad viisid läbi mitmesuguseid mängutreeninguid, rakendades sealjuures ka intelligentsus teste. Tulemused näitasid, et temaatiline fantaasiamäng aitab oluliselt kaasa IQ suurenemisele. Oluline osa korrelatiivsete uurimuste läbiviimisel on J. Johnsonil. Johnson liigitas vabamängud kolme rühma, mida ta nimetas vastavalt mäng ilma fantaasiata, üksikmänguks või kõrvmänguks ja sotsiaalseks fantaasiamänguks. Johnson teeb uurimusest järelduse, et kujutlusmängu mängimiseks on hädavajalik teatav intelligentsustase. Ainuüksi intelligentsus ei ole veel piisav tingimus mängu jaoks, selleks on vaja ka divergentset mõtlemist. Divergentsete ideede teke võib olla sotsiaalse kujutlusmängu põhjus või ka tulemus.
· on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole. Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte? · Mõtlemisvõime ainult inimesele omane · kahel jalal kõndimine ei ole olemuslik · aistingud inimesel ja loomal ühine · paljunemine inimesel ja loomal ühine Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi
..sai suure päranduse ja hakkas tegelema ...tema teeneks on et mõistis kaevumiste ja leidude täpsust Tema oli esimene mees. kes lasi teha korralikke jooniseid...lasi üles korjata kõik leiud (potikillud jne.). Lasi teha korrektseid plaane leiukohtadest. Läks ajalukku kui korralikult kõike leide koguv mees. Töötas välja põhimõtted kuidas peaks seda saavutama. Oscar MONTELIUS huvitasid esemed. Võtt vaatluse alla pronksi aegsed esemed....liigitas neid...ning võrdles neid omavahael. Leidis esemete vahel sarnaseid jooni pannes need tüüpide järgi ning võrdles neid tüüpe vastavalt leiukohtadele tegi tüpoloogilise rea...??..ehk siis tõi välja kuidas leidis mingi eseme areng aja teljel. Tal õnnestus võrdluse teel kokku saada 6 erinevat perioodi. 1-6. Tema oli tüpoloogilise meetodi rajaja. See on põhimõtteliselt nagu mood tänapäeval kuidas arenevad mingid kleidid, disainid jne tüüpide areng.
õhk ruumis. See mõjutab iga sündmust, mis leiab organisatsioonis aset. Kuna organisatsioon on pidevalt dünaamiline, siis mõjutab igasugune organisatsioonisisene muutus ka selle kultuuri. Igaüks, kes on viibinud või töötanud kahes, kolmes või enamas organisatsioonis, on tunnetanud erinevaid atmosfääre, mõtlemise ja tegutsemise viise, energiatasemeid, isiksusi ja erinevat individuaalse vabaduse määra. Kõige selle põhjal liigitas Handy organisatsioonikultuuri järgmiselt: · võimukultuur, mille aluseks on juhi võimutäius, tugev kontroll, poliitilisus ja ettevõtlikkus; · rollikultuur, mida iseloomustab klassikaline bürokraatlik struktuur (täpne tööjaotus, protseduurireeglid); rollid on tähtsamad neid täitvatest inimestest; domineerib positsioonivõim, eksperdivõimu talutakse; · eesmärgikultuur: tähelepanu keskmes on lõpuleviidud töö põhimõttel: eesmärk
08th of March 9:59 Reimz Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes? Matching pairs: Miks see inimene irvitab? Ta on irvhammas, sellepärast. -- formaalpõhjus Miks see taim on ära kuivanud? Keegi ei kastnud teda, sellepärast. -- tegevpõhjus Miks see inimene naerab? Keegi tegi nalja, sellepärast. -- tegevpõhjus 09th of March 13:40 matis Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. >> b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) 09th of March 13:41 matis Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.
Francis Bacon 1573-1626 Inglise filosoof 13 aastaselt asus Cambridge'I ülikooli 1576 võe 1576 võeti drancis vastu Gray's Inni 1580 taotles ametikohta õukonnas 1603 löödi rüütliks 1626 suri Highgat'is 162 esitati Bavonile süüdistus altkäemaksuvõtmises ja teistes õigusrikkumistes, suri 1626 külmetusse, kui ta toppis tibu lund täis et näha kas tibu saab niiviisi säilitada Looming: Iidolid: Tunnetust takistavaid inimmõistuse iseärasusi nim Bavon iidoliteks ning liigitas nad neljaks: Sugukonnaiidolid Koopaiidolid - Tutuiidolid Teatri-iidolid Töötas välja induktsuonistliku teaduse metodoloogia, mida nim Baconi meetodiks Ütlused: Teadlased on võimeid valesti rakendanud Õige tee on mesilase meetod Iinduktsioon Teadmised on jõud Thomas Hobbes 1588-1679 Sai hea hariduse 1603 läks Oxfordi ülikooli, 1608 lõpetas 1640 otsustas lahkuda inglismaalt, asus elama Pariisi 1646 sai temast Krooniprints Charlesi matemaatikaõpetaja
· toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7
TÜ õiguse ajaloo õppetoolis) analüüsinud Tallinna Ringkonnakohtu praktikat aastatest 1903–1913. Vaadeldava ajavahemiku alguse valik oli seotud NS ja UNS samaaegse kehtima hakkamisega 1903. aastal ning lõpp viimase usuvastaste süütegude kohta tehtud kohtulahendiga, mille uurimistöö autor oli leidnud. Sellest ajavahemikust on pärit 11 otsust, mis olid seotud usuvastaste süütegudega. Usuvastased süüteod liigitas töö autor järgmiselt: ametialased, avaliku rahu vastased, varavastased ja surnuvastased süüteod ning valevande andmine. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist seadust kohus raken- das enam: kas vana või uut nuhtlusseadustikku. Uurimuse tulemusel selgus, et kuigi ühtset seaduse rakendamise praktikat polnud aastate jooksul kujunenud, siis üldjuhul rakendasid kohtud uut nuhtlusseadustikku. 43 Дело по обвинению малолетнего А
hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7
annaabi.ee 
