50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
137 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tudeng69
Õppematerjali autor
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b
Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest · Poliitilistes põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. · Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et · tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud
ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia)
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1
Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui
1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid