Essee - Unenäod (0)

Teadvuse äärealadel - unenäod
Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis , võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha?
Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada( Roland , 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste filmidena , on tegelikult vahetult seotud meie elu ja psüühikaga, ning neid kontrollides saab inimene ennast paremini tundma õppida ja kogeda ülemeelelisi nähtusi.
Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi ( Matt , 2002). Tänapäeval liigitatakse unenägusid nelja tasandi põhiselt. Unenägude madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenäod, mis on seotud instinktide ja refleksidega . Need unenäod väjendavad inimese vahetuid vajadusi. Emotsionaalsetes unenägudes dramatiseeritakse teemasid, millega me ärkvel olles ei soovi tegeleda. Vaimsel tasandil näeme unenägusid, mis puudutavad möödunud päeva muljeid ning loovad seoseid varem kogetuga. Sellised unenäod on üpris subjektiivsed ja võivad paljastada meie ellusuhtumise, kujutluspildi endast ja teistest. Kõige haruldasemad on hingelisel või ülemeelelisel tasandil unenäod, mis ilmuvad siis, kui vaimu ja keha omavaheline seos on kõige nõrgem. Selles staadiumis võib teadvus vabalt hõljuda kujul, mida tuntakse unekehana, mis triivib unenäo sügavamais staadiumis füüsilisest kehast sisse ja välja. Sellistel hetkedel võime kogeda arusaamise välgatusi, näha ette tulevikusündmusi jm. (Roland, 2004)
Inimesed kipuvad võtma unenägusid kui enesestmõistetavaid nähtusi ja me ei süvene neisse eriti, kuid unenägude sisu teadvustamisel võime iseendi kohta palju teada saada ja arendada intuitsiooni .
Unenäod on sageli pakkunud lahendusi teaduslikele mõistatustele. Pärast kuudepikkust vaimset pingutust avastas keemik Friedrich Kekulé (1829-1896) benseeni molekulaarstruktuuri, tõlgendades unenägu, milles ta nägi maotaolisi aatomiaheliad oma saba neelamas (benseeni molekulaarstruktuur on ringikujuliselt suletud süsinikuahel). Unenägusid on oma tegevuses usaldanud ka füüsik Niels Bohr, keemik Albert Szent-Gyorgy, kirjanik Graham Greene; ka Mendelejevi tabel olevat unes kokku pandud. (Matt, 2004)
Soovituslik harjutus ülemeeleliste võimete ja tundlikkuse ergutamiseks on unenäopäeviku pidamine. Selleks pannakse voodi kõrvale päevik koos kirjutusvahendiga ning ärgates kirjutatakse unes toimunud sündmused otsekohe üles; see aitab säilitada rohkem infot, enne kui see alateadvusesse taandub. On tavaline, et esimestel hommikutel inimene oma unenägusid ei mäleta, sellel juhul pannakse kirja vähemalt emotsioon , millega tõusti. Ajapikku mälu selles osas paraneb ja unenäod jäävad lõpuks detailselt meelde. Iga nädala lõpus loeb „katsealune“ oma unenäopäevikut ning tõmbab joone alla igale tähenduslikule sümbolile ja tegelasele. Seejärel analüüsib, millised on olnud tol nädalal korduvad teemad ning leiab väljapaistvamatele sümbolitele unenägude sõnaraamatust tähendused: raha sümboliseerib eneseväärtust, ronimine eesmärki, uksed sümboliseerivad uusi võimalusi... Kõnealune isik vastandab siis sümbolite tähendusi lähiajal toimunud sündmustega ja tõenäoliselt leiab, et need langevad kokku. See paneb inimest usaldama oma intuitsiooni ja võtma unenägusid tõsiselt. (Roland, 2004)
Magades on võimalik saada ka kehaväliseid kogemusi. Unenägu, mille käigus inimene on teadlik, et ta magab ja näeb und, nimetatakse kirkaks unenäoks. Sellises unenäos saab inimene kontrollida kõike, samuti on võimalik sooritada asju, mis on füüsiliselt võimatud. Veel on võimalik lahkuda uinudes oma füüsilisest kehast ja avastada unekehas olles astraalset dimensiooni , sellest nimetuski – astraalrännak.(Roland, 2004)
Uni ja unenäod on lahutamatu osa meie igapäevaelust. Mõned inimesed väidavad, et ei näe unenägusid ja samas on inimesi, kes neid iga öö näevad. Mõlemal juhul oleks aga huvitav ja kasulik oma unenägudele rohkem tähelepanu pöörata, kuna need võivad aidata end paremini tundma õppida ja oma intuitsiooni usaldada.
KASUTATUD KIRJANDUS:
Matt, A. Uni ja unenäod. URL = http://www.hot.ee/allen/dreams.ht m. 28. oktoober 2011
Rolan, P. 2004. Kuues meel. Tõlge eesti keelde: Koolibri.