1. MIKROEVOLUTSIOON MAKROEVOLUTSIOON Populatsiooni- ja liigisisesed muutused. Suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonitega Tekivad uued alleelid Uued keenid tekivad ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest
Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal; Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. MAKROEVOLUTSIOON Progress Divergents Konvergents (täiustumine) (mitmekesistumine) (sarnastumine) · Uute · Eri elupaikades alg ·Eri päritolu keerukamate, tüüpide lahknemine organismid täiuslikumate uuteks liikideks sarnastuvad organismide teke sarnastes tingimustes
NT (hõlmikpuu, latimeeria) * suunav valik on suurema osa evo eristuvad alampopulatsioonid, muutuste põhjuseks, viib pikema aja vältel võib tekkida uus kohastumusele uute tingimustega liik) NT (läänemere räim kevad- NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon Muutused populatsioonidega (liigisisesed muutused) Liigist kõrgemate rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik ) 5) Divergents Konvergents Liigi mitmekesistumine, rajaliikide harunemine Evolutsiooniline sarnastumine, erineva päritoluga uuteks rühmadeks. (NT Eukarüootne ehitustüüp, organismidel tekivad sarnased kohastumused (delfiin -
,,kodustades" vastavad bakterid ja muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Sellist evolutsioonilist täiustumist organismide liitumise teel nimetatakse sümbiogeneesiks. Suureks täiustuseks oli hulkraksete organismide teke ainuraksetest eukarüootidest. Järkjärgulise täiustumis-tendentsi näited : peaaju suurenemine, käitumise keerustumine selgroogsete evolutsioonis. Eriliseks näiteks peetakse kahejalgse, mõtleva ja kõneleva inimese teket. --- Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Hulkraksed said maale minna, kestadega ja toiduvarudega muna võimaldas paljunemise sõltumata veekeskkonnast. Püsisoojasuse tõttu sõltumatus temperatuurist. Imetajate loote arenemine vähendas hukkumisi, muutis paljunemise ökonoomsemaks. Peaaju areng viis mõtlemis- ja kõnevõimega ning tehnoloogiat loova
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
32. Selgitage, milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Õpik lk. 93 1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4
Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste
Suhkrud lahustuvad vees, polüsahhariidid mitte, sukrud on magusad, polüsahhariidid mitte, reaktsioonivõime on sukrutel aktiivne, polüsahhariididel mitte- seepärast ongi polüsahhariidid varuained. Suhkrud karamellistuvad, polüsahhariidid kõrbevad, disahhariidid hüdrolüüsivad, polüsahhariidid samuti, suhkrud kristalliseeruvad vesilahustes, polüsahhariidid mitte. Biofunktsioonid ja leidumine. Energeetiline lõhustumine 1g glükoosi (mitokondrites) 4kcal, tagajärjeks H2O + CO2. Inimese päevasest energiatarbest peaksid süsivesikud katma ligikaudu 55%. Süsivesikud on esmased, kõige kiiremini kasutatavaks energia allikaks (füüsilise pingutuse korral umbes 10 sekundi möödudes). Ehituslik: struktuurne- taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed
Kõik kommentaarid