1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside
Deletsioonid on oma toimelt enamasti surmavad, põhjustavad organismi eluvõime langust ja sigimishäireid. · uplikatsioon – DNA lõigu kahekordistumine. Duplikatsioonide fenotüübiline efekt on D suhteliselt nõrk, suuremad alandavad eluvõimet ja häirivad sigimist. · Inversioon – Nukleotiidide ümberpöördumised. Arvatakse olevat oluline tähtsus evolutsioonis, sest võib põhjustada liigisisese viljastamatuse. · Translokatsiooni – Nukleotiidide ümberpaiknemised. Tähtsus evolutsiooniprotsessis on vaieldamatu, sest nende tagajärjel võivad tekkida uued kariotüübid. 10. Modifikatsiooniline muutlikkus? Tähtsus looduses? Näited. Ei muuda geene, tuleneb keskkonnateguritest, ulatuse määrab pärilikkus, konkreetne tunnus sõltub keskkonnast. Näiteks pärvitamine. Tähtsus: soo määramine inimesel. 11. Reaktsiooninorm
Mardikalised ja sipelgad. Mõned mardikalised võivad elada sipelgapesas - see pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju. Haiga kaasas rändav imikala (haihoidja), kes imeb end hai naha külge. Konkurents Konkurents on sama või eri liikide organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Konkurentsi esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki oganismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse - enamasti ei jätku neid aga kõigile. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emaslooma pärast. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Puude konkurents valguse pärast. Punahirvede konkurents emase isendi pärast paaritumise ajal
1996 Uut punaste raamatute kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt rahvusvahelise (IUCN-i) loomade punase nimestiku koostamisel. 1998 Ilmus Eesti kolmas ja praegu kehtiv punane raamat. Seegi koostati ja avaldati Looduskaitse Komisjoni väljaandena, kuid oli nagu eelminegi paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja liigisisese taksoni kohta. Kasutati tavapärast, üldjoontes varasematele IUCN-i kategooriatele vastavat süsteemi. 2000 Valmis viimane rahvusvaheline punane nimestik The 2000 IUCN Red List of Threatened Species. Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute Soome ja Rootsi punaste nimestike koostamisel. Punane raamat arvudes Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni
1996. aastal uut punaste raamatute kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt rahvusvahelise (IUCN-i) loomade punase nimestiku koostamisel. 1998.aastal Ilmus Eesti kolmas ja praegu kehtiv punane raamat. Seegi koostati ja avaldati Looduskaitse Komisjoni väljaandena, kuid oli nagu eelminegi paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja liigisisese taksoni kohta. Kasutati tavapärast, üldjoontes varasematele IUCN-i kategooriatele vastavat süsteemi. 2000. aastal valmis viimane rahvusvaheline punane nimestik ,,The 2000 IUCN Red List of Threatened Species". Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute Soome ja Rootsi punaste nimestike koostamisel. 4. MINU ARVAMUS Mina arvn et Punane Raamat on üks väga tähtis raamat. Sealt saame me ju teada,
KOLJU sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määrata suuraju eri osade arengutaset. HAMMASTE ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. LUUDEL olevad kobrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. Mille poolet erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallase ja nüüdisinimese koljuehitus on niivõrd erinev, et seda ei saa seletada liigisisese varieerumisega. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? *KASVUFAKTORIT eritav rakkude tsütoplasma; need kiirendavad või pidurdavad rakkude jagunemist, reguleerides nii rakkude ja organite arengut ning kasvu. *KOEHORMOONE eritavad üksikud rakud ja rakurühmad. Seedetrakti seinte rakud näiteks eritavad seedeensüümide talitlust reguleerivaid koehormoone. *HORMOONID erituvad sisenõrenäärmetest verre ning levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke.
= valgus). Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. "Normaalsest" madalama temperatuuri tõttu nimetatakse luminestsentsi ka külmaks valguseks. Luminestsentsi põhjused peituvad aine ehituses. Mõnikord eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia - seda nähtust nim. kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad fotoluminestsentsil e
Soome ja Rootsi Punaste Raamatute eeskujust. 1996 Uut punaste raamatute kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt rahvusvahelise loomade punase nimestiku koostamisel. 1998 Ilmus "file:///wiki/Eesti" Eesti kolmas ja praegu kehtiv punane raamat. Seegi koostati ja avaldati Looduskaitse Komisjoni väljaandena, kuid oli nagu eelminegi paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja liigisisese taksoni kohta. Kasutati tavapärast, üldjoontes varasematele kategooriatele vastavat süsteemi. 2000 Valmis viimane rahvusvaheline punane nimistu The 2000 IUCN Red List of Threatened Species(Ohustatud liikide punane nimistu). Uut kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt uute "file:///wiki/Soome" Soome ja Rootsi punaste nimistute koostamisel. Eesti Punane Raamat Eesti esimese punase raamatu (1979) nimekirjad sisaldasid
17. Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele: A. Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)? B. Tekitavad materjali loodusliku valiku jaoks? C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist süsinikku? Tuletame meelde Paine’i katset meritähe Pisaster eemaldamisega ookeanilahest ja järgnenud diversiteedi kollapsit merekarpide koosluses. A on õige. 18. Liigisisese konkurentsi intensiivsus sõltub: A. Populatsioonitihedusest? B. Konkureeriva populatsiooni tihedusest? C. Populatsiooni keskmise liikme elumusest? D. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest? Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita. 19
o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised inimene ning bakterid ja algloomad Milles seisneb organismidevaheline konkurents? o Konurents viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. o Konkurents tekib siis, kui ühte liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse. o Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? o Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik.
Konkurents on asümmeetriline, kui liik haarab ajaühikus endale suhteliselt rohkem ressurssi, kui on tema osa üldises biomassis. Avaldumine: intensiivne asümmeetriline konkurents tekitab isendite asümmeetrilise suurusjaotuse. Seetõttu lubab isendite suurusjaotuse uurimine hinnata konkurentsi asümmeetriat ja intensiivsust ka looduslikes süsteemides. Avaldub tavapäraselt näiteks valguskonkurentsi puhul. Näide avaldumisest: taimede suurusjaotumus üheliigilises koosluses iseloomustab liigisisese konkurentsi asümmeetriat. II näide avaldumisest: juur- ja võsukonkurents. Avaldumine ja intensiivsus sõltub lokaalsetest keskkonnatingimustest. Mida viljakam on muld, seda intensiivsem on võsukonkurents võrreldes juurkonkurentsiga. Gini koefitsient- liigisisese või liikidevahelise konkurentsi asümmeetria mõõt. Täieliku sümmeetria puhul G=0. Kumb on intensiivsem, kas juur- või võsukonkurents? Erineval produktiivsus tasemel erinev
järelikult ei saa ka teateid vastu võtta. Kahesuunaline kommunikatsioon Karen Kostan – mõjutamine (assessment) ja takseerimine (management) – nt üks loom seab end teisega füüsiliselt ühte kohta, tahab olla teisega koos; üks osapool tajub teist, mõjutab kuidagi tema käitumist, edastab signaale viisil, et teise osapoole tegevus selle toimel muutub. Kuidas kommunikatsiooni tajume, on paratamatult seotud meie oma liigisisese kommunikatsiooniga. Omailmade kattumine – omailmad sarnased üksteisele, erinevad tähendusühikud langevad kokku, sellised organismid suhestuvad ümbritseva keskkonnaga ühesugusel viisil Omailmade lõikumine – ei ole tegu sarnasusega, vaid teatud aspektid ühe ja teise osapoolt kehas tähistavad teisele midagi, kutsudes mingit moodi käituma, ja teine osapool võib samamoodi vastata (parempoolne skeem – LIIK 1 << LIIK 2)
liikide klaadidele, annab just fülogeneetiline liigikontseptsioon kõige kindlama evolutsioonilise baasi seente süstemaatikale. Liikidevahelised hübriidid on identifitseeritavad teatud markerite abil. Epichloë/ Neotyphoideum liikide puhul on kasutatud hübriidsete tüvede tuvastamiseks markerina ß-tubuliini geeni (tub2) (Schardl & Craven, 2003). Kim et al. (2001) kasutasid geenidevahelise speisserregiooni (intergenic spacer, IGS) RFLP mustreid perekonna Armillaria liigisisese ja liikidevahelise hübridiseerumise tuvastamiseks. Fülogeneetilistest uuringutest nähtub, et iga heteroploid omab mingit osa või kogu geneetilist materjali, mis on pärit kahelt või enamalt eellaselt (Moon et al. 2000, 2002; Craven et al. 2001a). Seda, mis juhtub hübriidse genoomi suurusega sügootses meioosis, näitab ühe viljakeha eosproovi (sisuliselt F1) DNA-sisalduse analüüs. Meie poolt tehtud uuringud näitasid, et Pleurotus, Lentinula, Phellinus
Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena. Taimed konkureerivad kõige tihedamini valguse pärast. Luhaniidul konkureerivad valguse pärast teelehed. Samuti näiteks kullerkupud ja mailased. Nende puhul on tegemist liigisisese konkurentsiga. Omavahel konkureerivad toidu pärast veekonn ja tiigikonn, kes mõlemad söövad peamiselt putukaid, mardikaid ja kahetiivalisi. Kobrapea konkureerib variheinaga kasvukoha pärast, varihein püüab teda pidevalt välja tõrjuda. Toidu pärast konkureerivad näiteks põder ja kobras, kes talvel söövad mõlemad paju. Kõigi nende näidete puhul on tegemist liikidevahelise konkurentsiga. Taimtoidulisus
elektrielundit. Malapterurus electricus tekitab oma elektrielundiga erinevaid võnkesagedusi ? (volley-ingl.k.) mis erinevad üksteisest arvu, kiiruse, kestuse poolest, olenevalt situatsioonist millega ta kokkupuutus. On viite tüüpi sagedusi, esimene on seotud kisklusega ja toitumisega; teine on setotud kaitsmise, rünnakuga ja enesekaitsega; kolmas kaitsmise, tagaajamise ja ümbruskonna uurimisega; neljas saaklooma kindlaks tegemisel; ja viies liigisisese uurimisega. Väga territoriaalsed, kaitsevad sisserünnakute eest agressiivselt elektri laenguga. Nad kohandavad oma väljavoolu (pinge) vastavalt sellele, kas sissetungija on liigikaaslane või mitte. Liigikaaslaste vastu, agressiivsed vasturünnakud algavad sellega et üks või mõlemad kalad demonstreerivad üksteisele oma suurt avatud suud millele järgneb küljeuimede näitamised. Küljeuimi näidates kalad asuvad "antiparalleelsetel" positsiooniel, õõtsudes edasi tagasi kaarjas
Üldökoloogiline väärtus - Vee ja õhu ringluse tagamine, Vee ja õhu puhastamine, Pinnase erosiooni vältimine, Puhta vee varude säilitamine, Veereziimi reguleerimine, Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid) Bioloogilise regulatsiooni väärtus - Geneetiliste ressursside säilitamine, Liikide kaitse, Ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine, Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset, Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Puhkemajanduslik väärtus Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks
Üldökoloogiline väärtus - Vee ja õhu ringluse tagamine, Vee ja õhu puhastamine, Pinnase erosiooni vältimine, Puhta vee varude säilitamine, Veerežiimi reguleerimine, Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid) Bioloogilise regulatsiooni väärtus - Geneetiliste ressursside säilitamine, Liikide kaitse, Ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine, Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset, Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Puhkemajanduslik väärtus – Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks
Viimase teostamiseks on vajalik ainult traadita seosega. Essee põhiosas tõin esile I ja L interneti olemasolu, mis tagab vahetu vahelise komplitseeritud a priori sidepidamise võimaluse, muutudes seega teadmisevormi, mis välistab doktriinide inimesele sarnasemaks liigisisese lahkheli ja võimaldab surnud ja elusa inimese informatsiooni osas rohkem kui teised vaimu teadmise omamist. bioloogilised entiteedid. P-zombi teooria surnud inimese Tehisintellekti käsitledes kujuneb lähtekohast (ehk elav surnu), välistab läbi
Järelikult jääb kummalegi ressursist vähem alles. Konkurendid ei pea tingimata omavahel kohtuma. Näiteks võib üks olla olla tegev päeval, teine öösel. 32. Kuidas avaldub liigisisene konkurents? Üks võimalik reaktsioon suurele tihedusele on isendite väiksenemine. Saagi konstantsuse seadus: tasakaalulistes populatsioonides on suurte tiheduste korral isendid väiksemad tänu liigisisesele konkurentsile. Isendi suurus muutub elueaga. Isendi kasvamine põhjustab järk-järgult liigisisese konkurentsi teket isehõrenemine *Ma ei leidnud normaalset vastust sellele, teemast on veel mingid graafikud ja slaidid, vaadake slaidiprogramm 7'st 33. Gause printsiibi sõnastus · Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda
kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985): ·Elurikkus ehk looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonideja liikide enneaegset väljasuremist vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma
ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust
loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised alleelikombinatsioonid, mis ei pruugi kohe mingeid eeliseid anda, võivad osutuda ainusobivaks tulevastes keskkonnatingimustes. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon eri liiki isendid ristuvad looduses harva, sest tugevad ökoloogilised, käitumuslikud, füsioloogilised isolatsioonimehhanismid tagavad just liigisisese ristumise. Mis võimalused on looduskaitsjail ebasobiva demograafilise struktuuriga populatsioonide kaitsmiseks? Vältida tuleb demograafilisi kõikumisi, kuid tihti pole need inimtegevusest mõjutatavad, nagu nt loodusõnnetused. Vältida saaks haiguste levikut, mis viib populatsioonide arvukuse alla. Selgitage, milles seisneb pop. elujõulisuse analüüsi põhiolemus ja millised on selle rakendamisvõimalused. - Peamised kaks väljundit:
See hind võib väljenduda järgnevas - kaitseainete sünteesi hind: keerukate metaboolsete radade ülalpidamine; - kaitseainete säilitamiseks vajalike struktuuride loomine ja ülalpidamine; - autotoksilisuse vältimine, st kuidagi tuleb tagada see, et mürgised kaitseained kaitstavale endale kahju ei tee. Sekvestreerimise korral ka: - vajalikku kemikaali sisaldava toidu leidmine, mis võib kaasa tuua ka liigisisese konkurentsi selle pärast ja sellest tuleneva kohasuse languse; - selle tagamine, et vastavad molekulid kulgevad vigastamatult läbi seedekulgla ega mitte ära lagundatud seal ei saa; - vastavate ainete kontsentreerimine kehavedelikes; - putukate puhul ka säilitamine moonde jooksul vastsest valmikuks, mis pole niisama lihtne, sest täismoondega putuka koed lahustuvad nukustaadiumis ju peaaegu täielikult.
looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele, Võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks ( 1)liikide väljasuremise peatamiseks;2) liigisisese geneetilise muutlikuse säilitamiseks;3) ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks) 4. Taastamine (Wilson 1992) 6. Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust 1.Elurikkus ehk looduse mitmekesisu tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida 2.Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima.( ükskõik milline liik on ökoloogiliselt tähenduslik, kui ta on osa ökosüsteemist) 3
Herbivooria organism tarbib ohvrist ainult osa. Ohver jääb ellu. Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem: { dN/dt = rN áNP; dN/dt = 0 rN = áNP P=r/á { dN/dt = fáNP qP; dN/dt = 0 fáNP = qP N = q/fá dN/dt kasvukiirus r erikasvukiirus N isendite arv pindalaühikul (populatsiooni tihedus siin tähistab saaklooma) P kiskja populatsiooni tihedus á saagi otsingu efektiivsus, koefitsent f effektiivsus, millega söödud toit järglasteks konverteeritakse q liigisisese konkurentsi koefitsent Süsteem on stabiilne kui N = q/fá ja P=r/á võrdub (liigiomase) konstandiga ehk kui kasvukiirus dN/dt on mõlemal juhul võrdne nulliga. Saaklooma soodsad tingimused annavad võimaluse kiskjal paljuneda. Kiskja paljunemise arvelt väheneb saaklooma arvukus, mistõttu väheneb mõne aja pärast ka kiskja arvukus. See omakorda annab võimaluse saakloomal jälle paljuneda. 21. Saakloomade kaitsekohastumused;
mõistetav, kui eeldada, et isend toimib liigi või loomarühma huvides, kuhu ta kuulub. Seda ideed kritiseeriti, sest kui kõik on ohvrimeelsed ja üks ei ole, siis muutuks rühm uuesti egoistlikuks. Tänapäeval leitakse, et looduslik valik toimib eelkõige isenditele ning rühmavalik on väga erandlik nähtus. Põhierinevus on see, et rühmas keskenduvad kõik liikmed geenide pärandumisele, kui individuaalses grupis seisab igaüks rohkem enda eest. Looduslik valik ja agressiivsus. Liigisisese agressiivsuse vähesuse põhjendus indiviidivaliku seisukohast. Paljud agressiivsed käitumised tulenevad sellest, et isend soovib oma geenide edukat levimist. Üldiselt agressivsust välditakse, sest füüsiline konflikt võib olla ohtlik ka tugevamale loomale. Hõimuvaliku teooria ja mõiste. Inklusiivne fitness, selle komponendid. Loodusliku valiku vormi, mis soosib isendi niisugust käitumist, mis suurendab tema sugulaste fitnessi (mõnikord
Levimine on hädavajalik kohastumus. Migratsioon ( suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis) o Perioodiline kohavahetus, nn pendelränne ehk lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne o Nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Vastsed ja valmikud o Üheotsa pilet rännatakse kuskile kaugele ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisese konkurentsi põhjustab ressursside puudus. Selle vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmeetriline konkurents indiviidide arv muutub sümmeetriliselt, kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid ühiselt. Asümmeetriline konkurents mingi grupp on eelistatum kui teine. Näiteks ressursi juurde saamisel, saavad selle enne kätte nooremad ja tugevamad, seega kasvab nende indiviidide arv. 16
• Üldökoloogiline väärtus: Vee ja õhu ringluse tagamine • Vee ja õhu puhastamine • Pinnase erosiooni vältimine • Puhta vee varude säilitamine • Veerežiimi reguleerimine • Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid) • Bioloogilise regulatsiooni väärtus: • Geneetiliste ressursside säilitamine • Liikide kaitse • Ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. (Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi). Väljasuremisohus liigid: • Puhkemajanduslik väärtus: Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. (Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja
Enamikus suuremates loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised alleelikombinatsioonid, mis ei pruugi kohe mingeid eeliseid anda, võivad osutuda ainusobivaks tulevastes keskkonnatingimustes. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon eri liiki isendid ristuvad looduses harva, sest tugevad ökoloogilised, käitumuslikud, füsioloogilised isolatsioonimehhanismid tagavad just liigisisese ristumise. 2) Kuidas mõjutab demograafiline stohhastika efektiivset arvukust? Demograafiline stohhastika (kõikumine) muudab efektiivset arvukust. Kui populatsiooni arvukus väheneb, siis väheneb ka populatsiooni efektiivne arvukus ja kui populatsiooni arvukus tõused, siis suureneb ka efektiivne arvukus. 3) Mis võimalused on looduskaitsjail ebasobiva demograafilise struktuuriga populatsioonide kaitsmiseks?
Ainuraksed (protistid, bakterid, arhead) Kõik elusorganismid on võimelised: ◦ Paljunema ◦ Kasvama ◦ Arenema ◦ Toimima ◦ Vastama mõjutustele Isendid jaotatakse liikidesse (dokumenteeritud 1,2 mlj, hinnanguline 10-14 mlj) Esialgne jaotus välimuse/tunnuste sarnasuse alusel, tänapäeval geneetika alusel Liikide ja eluvormide mitmekesisuse põhjused Taimeriigi suur mitmekesisus täieneb pidevalt evolutsiooni käigus Katteseemnetaimed: kõige rohkem liike, mitmekesisus suureneb liigisisese varieeruvuse arvel ◦ Hübridisatsioon ◦ Kohastumine ekstreemsetele kasvutingimustele ◦ Kleistogaamia ◦ Apogaamia Evolutsiooniliselt nooremad liigid on morfoloogiliselt vähem konservatiivsed, vanemad liigid, mis on geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste
kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: · vee ja õhu ringluse tagamine · vee ja õhu puhastamine · pinnase erosiooni vältimine · puhta vee varude säilitamine · veereziimi reguleerimine · eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). 4 Bioloogilise regulatsiooni väärtus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: · geneetiliste ressursside säilitamine · liikide kaitse · ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus väljund: · rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil
Pärast väikest hävingut populatsiooni arvukus tasakaalustub vähehaaval või hävineb järsult. J-kõvera populatsioon S-kõvera populatsioon Lühike reproduktsiooni aeg Pikk reproduktsiooni aeg Keha väiksed mõõtmed Keha suured mõõtmed Kõrge viljakus Madal viljakus Halb kaitsevõime Hea kaitsevõime Liigisisese konkurentsi hävituslik iseloom Liigisisese konkurentsi võistluslik iseloom Populatsiooni eksisteerimise peamine tegur on aeg Peamine tegur toiduküllus ja eluea pikkus Populatsioon vahetab tihti elupaika Harva Suur arvukuse muutus Stabiilne arvukus põlvkonnast põlvkonda Elukooslus (biotsünoos) · teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluse struktuur
tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: vee ja õhu ringluse tagamine, vee ja õhu puhastamine, pinnase erosiooni vältimine, puhta vee varude säilitamine,veerežiimi reguleerimine, eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemi tüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine, liikide kaitse, ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus – väljund: rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt
aga on ka liike, kellel see kohastumus puudub ja nad levivad ilma selleta. Migratsooni on kolme tüüpi: 1. perioodiline kohavahetus nn pendelränne. Nt lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne. 2. nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Nt vastsed ja valmikud. 3. üheotsa pilet, rännatakse kusagile ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad. 16. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents (konspekt, Begon et al. 6.13, 6.11); Liigisisese konkurentsi põhjustab mingi ressursi puudus. Näiteks toidunappus. Selleggi vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmetriline konkurents tähendab seda, et indiviidide arv muutub sümmeetriliselt. Kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid üheselt. Asümmeetrilise konkrentsi puhul on mingi grupp eelistatum kui teine. Näiteks ressurisi juurde saamisel saavad selle kätte enne nooremad ja tugevamad, seega kasvab nende
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta
fragmendi liitumine teise kromosoomiga) * inversioonid e ümberpöördumised (geenide järjekord muutub) * translokatsioonid e ümberpaiknemised (kromosoomifragment liitub mittehomoloogse kromosoomiga, aheldunud geenirühmad muutuvad) Põllumajandusloomadel tekib kromosoommutatsioone vähe ja tavaliselt hukkuvad enne sündi. Mutatsioonides on duplikatsioonide fenotüübiline efekt suhteliselt nõrk. Inversioonid võivad põhjustada liigisisese evolutsiooni. Translokatsioonid võivad tekitada uued karüotüübid (aga võivad olla ka letaalsed). 30. Genoommutatsioonid. Euploidsus (mono-, di-, polü-, auto- ja alloploidid) Liigi normaalse kromosoomiarvu muutused. Geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või hoopis muutunud kromosoom- ja geenmutatsiooni tõttu. Euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine. Monoploidsete (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest
tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: vee ja õhu ringluse tagamine vee ja õhu puhastamine pinnase erosiooni vältimine puhta vee varude säilitamine veerežiimi reguleerimine eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine liikide kaitse ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus – väljund: rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil
Õpitulemused: Õpilane 1) selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid; 2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele; 4) hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel; 5) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid; 6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme; 7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. Õppesisu: Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal.
levitada oma geene), kaasa arvatud siis, kui nad teevad seda teiste arvel rühmavalik on erandlik nähtus ja omab evolutsioonis harva tähtsust 14. Rühmavaliku idee põhierinevus indiviidivaliku kontseptsioonist. Eeltoodust omakorda paistab, et looduslik valik peaks eranditult soosima isendite egoismi ja konkurentsi, ja et agressiivsus peaks olema loomariigis valdav käitumisviis. 15. Näiteid loomade egoismist ja agressiivsusest. Lõvide infantitsiid? 16. Liigisisese agressiivsuse vähesuse põhjendus indiviidivaliku seisukohast. Seletus: otsene füüsiline konflikt on alati ohtlik ka suuremale ja tugevamale loomale 17. Altruism loomadel, selle seletus indiviidivaliku seisukohast. Hõimuvaliku teooria, inklusiivne fitness. Peale agressiivsete konfliktide vältimise esineb loomadel aga tihti ka otsest koostööd, liigikaaslaste abistamist, ohvrimeelsust ehk altruismi. Loodusliku valiku seisukohast on ainus, mis isendi
konna eripära vahel; y leiab uuringu abil, kuidas sõltub organismirühmade populatsioonide arvukus ökosüsteemis erinevatest eluslooduse ja eluta looduse teguritest; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot erinevate eluslooduse ja eluta looduse tegurite mõjust organismide arvukusele; y koostab toiduahelaid ja toiduvõrgustikke kodukoha levinumatest organismidest; y lahendab biomassi juurdekasvu püramiidi reegli alusel koostatud ülesandeid; y hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ja taimede näitel; y teeb keskkonnaalaseid (nii lokaalseid kui globaalseid) otsuseid tuginedes teaduslikele, ma- janduslikele, seadusandlikele ja eetilis-moraalsetele aspektidele; y hindab organismide kaitsmise vajadust ja analüüsib erinevate kaitsemeetmete sobivust; y põhjendab olmeprügi sorteerimise vajadust vastavalt selle taaskasutamise ja ümbertöötle- mise võimalustele ning keskkonnaohtlikkusele;
seevastu suuremad ja tugevamad kajakaliigid võiksid endale lubada ka teistest eraldi pesitsemist. Liikidevaheline võrdlus näitab, et see eeldus üldjoontes peabki paika. Järelikult võime tööhüpoteesi suure tõenäosusega kinnitatuks pidada. Esmapilgul võib tunduda, et liikidevaheline võrdlus, mida harilikult nimetataksegi lihtsalt võrdlevaks meetodiks kitsamas mõttes, on pelgalt eespool kirjeldatud liigisisese võrdluse analoog. Ometi on liikidevahelistel võrdlustel oma spetsiifilised iseärasused, mida on vaja hästi tunda ja arvestada. Järgnevalt vaatlemegi mõnda näidet võrdleva meetodi kasutamisest käitumisökoloogias, tutvumaks probleemidega, mis selle meetodi kasutamisel võivad ette tulla, ja ühtlasi ka nende probleemide võimalike lahendusteedega. Näiteid võrdleva meetodi kasutamisega seotud probleemidest
7 (s.h. Eestis) keskelt läbi 4 cm, 3 suvised 7 cm, 4 suvised 8 cm ja 5 suvised 9 cm pikkused. Isaste kasv on kiirem kui emastel. Kiire kasv on nii eduka paljunemise kui ellujäämise seisukohalt tähtis. Suguküpsus aeglustab ilmselt emaste kasvu, sest osa energiast kulub suguproduktide valmistamiseks ja haudumiseks. Ka on marjaga emaste toitumise aktiivsus väiksem. Asustustiheduse kasvades aset leidev kasvukiiruse vähenemine tuleneb ilmselt liigisisese konkurentsi suurenemise tagajärjel tekkivast toidu vähesusest. Signaalvähi kasv on enamasti kiirem kui jõevähil. Jõevähid vahetavad kesta harvemini kui signaalvähid ega kasva ühe kestumisega nii palju kui signaalvähid Kiiremini kasvavad signaalvähi isendi saavutavad looduses 10 cm pikkuse ja 40 g kaalu juba teise suve järel. Kiirekasvulisi isendeid on aga kasvatatavas karjas vaid väike osa ja
isendite rühm, millel pole oma areaali. Zooloogias varieteete ei eristata. 1.2.3. Vorm (forma) on veelgi väiksemate, tõenäoliselt mittepärilike erinevustega teisend. Botaaniline nomenklatuur lubab eristada ka alamvarieteeti ja alamvormi. Paraku on nii varieteet kui ka vorm kindla sisuta mõisted, mida käsitatakse eri teadlaste poolt üsna subjektiivselt. Nende eristamine ja kirjeldamine on ainult üks ja mitte parim võimalik viis liigisisese varieeruvuse kirjel- damiseks. 1.2.4. Varieteet ja vorm on tüpoloogilisest mõtteviisist ja vastavast liigikontseptsioonist tulenevad ühikud, sageli ebakindlalt eristatavad. Linné ja tema järglased tähistasid liigisiseseid ühikuid mitte nime, vaid tähe (A; B; a; b; α; ß jne.) või numbri abil (tänapäeval nimetame neid taimede ja seente puhul tinglikult varieteetideks). Eristamine ja nimeta- mine oli lausa moeasjaks möödunud sajandivahetusest peale botaanikas;
Konkurents jaguneb: 1. Sümmeetriline konkurents – kõik kaotavad võrdselt 2. Asümmeetriline konkurents – Joonistuvad välja võitjad/kaotajad nt: valguskonkurents Varjestatav vs mittevarjestav konkurents • Valguskonkurents: Suur varieeruvus, Pisike algedu viib suure ülekaaluni. PAR on varjestatav ressurss. • Juurte konkurents: varieeruvus on väiksem, kõik kaotavad võrdselt/proportsionaalselt. Mullaresursid ei ole varjestatavad. J.Weineri liigisisese konkurentsi eksperiment. Valge – ühe taime keskmine mass Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent. 32 KONSTANTSE SAAGI SEADUS = ISEHÕRENEMISE SEADUSE ERIJUHT = -3/2 ASTME SEADUS Konstantse saagi seadus käib peamiselt põllukultuuride kohta, kus saaki korjatakse kogu biomassiga (söödakultuurid, nt ristik). Kogu saak ei sõltu istutamistihedusest.
Deletsioonid, aga ka paljud translokatsioonid on oma toimelt enamasti letaalsed (surmavad). Deletsioonid põhjustavad organismi eluvõime langust ja sigimishäireid, olenevalt sellest, milline oli kaotatud geenide funktsioonraskus. Duplikatsioonide fenotüübiline efekt on suhteliselt nõrk. Suuremad duplikatsioonid alandavad eluvõimet ja häirivad sigimist. Inversioonidel arvatakse olevat oluline tähtsus evolutsioonis, sest see võib põhjustada liigisisese isolatsiooni (viljastamatuse). Translokatsioonide tähtsus evolutsiooniprotsessis on vaieldamatu, sest nende tagajärjel võivad tekkida uued karüotüübid. Muutunud kromosoomidega isendid võivad aga mõnikord paremini kohaneda keskkonnatingimustega ja rohkem paljuneda, andes aluse uue liigi moodustumiseks. Translokatsioone on suhteliselt palju uuritud ka põllumajandusloomadel. Kõige suuremaks probleemiks on olnud 1/29 Robertsoni translokatsioon Rootsis.
läbipõimumisel mükoriisa. Kommensialism. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele poolele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik, nimetatakse kommensaaliks. Nt: mõned mardikalised elavad sipelgapesas- see pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju. Konkurents. Seda esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse- enamasti ei jätku neid aga kõigile ja tekib konkurents. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni.
alla tulla üksnes väga erandlikel juhtudel (teatud väga spetsiifiliste ja harvaesinevate tingimuste paikapidamisel) ja omab evolutsioonis väikest tähtsust. Klassikalisest valikuteooriast piisab – Kriitikud juhtisid pealegi tähelepanu sellele, et enamikku nendest näidetest, mis Wynne-Edwards oma teooria tõestuseks tõi, saab kergesti ära seletada ka klassikalise indiviidivaliku abil. Näiteks saab liigisisese agressiivsuse suhtelist vähesust ja füüsilistest konfliktidest hoidumist klassikalise indiviidivaliku baasil ära seletada järgmiselt: füüsilise kokkupõrkega kaasneb alati risk ka tugevama looma jaoks, isegi palju nõrgema vastase tekitatud väike kriimustus võib põhjustada infektsiooni, vigastada võivad saada veenid jne. Riski vähendamise huvides on otsese füüsilise kokkupõrke asemel kasulik püüda rivaali heidutada ähvardusdispleidega; samuti
keskseist. Eriti siis, kui me soovime liigi määratluse argumentidesse tuua (ja kogunisti juhtivatena) kaalutlusi, mis pärinevad evolutsiooniteooriast. See rõhutamine on oluline, sest teatavasti on süstemaatika oma ajaloolises plaanis (Linnee jne.) ehitatud üles alusele, mis ei eelda evolutsiooni olemasolu. Sõltumatult suhtumisest evolutsiooni on tarvis kokkuleppeid, mis võimaldaksid üldistuse tasemel eritleda piiri liigisisese varieeruvuse ja kahe eri (lähedase) liigi vahel. Liik on süstemaatika põhiühikuks kindlasti enam, kui seda on kõrgemad taksonid. Lühikese ajaloolise ülevaate süstemaatika seisukohast leiab E. Parmasto 1996 ilmunud lühiõpikust "Biosüstemaatika teooria ja meetodid" - see suhteliselt õhuke ja (loodetavasti) käepärast olev raamat on kasulik ja vajalik lisaliteratuur evolutsioonilise bioloogia kursusele.
annaabi.ee 
