JOHANN SEBASTIAN BACH BACH · Sünniaeg: 31. märts 1685 · Surmaaeg: 28. juuli 1750 · Stiil: Barokkmuusika · Ametid: helilooja, organist, klavessinist, viiuldaja LAPSEPÕLV · Sündis Saksamaal, Eisenachis · Sündis muusikute perre · Ta isa õpetas talle viiuli ja klavessiini mängimist · 4 venda, kes olid ka muusikud · Muusikalise hariduse sai oma vennalt LOOMING · Barokiajastu suurkuju · Arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika · Avas uue ajastu harmoonilisele muusikale · Loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. · teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel. · Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. PEREELU ...
Enamasti oli kõigega lepplik, kuna tal ei olnud valiku võimalusi. Enamasti tegeles oma nukuga. Kuna tegi lapseeas ka pahandust siis sai ta selle eest, kas riielda, vitsa või karistati nii, et pandi jalgupidi lumehange.elas koos oma õe ja vennaga ühes toas, seega polnud päris oma tuba. Ei ole näinud oma vanaisa, aga vanaema nägi ainult mõni kord. Sünnipäeva tal ei peetud. Aga samas teisi pühasi peeti nagu jõulud. Kuusk tuppa, lauldi jõululaule, söödi verivorste nagu kombeks. Lihavõtte pühi peeti ka, munad värviti ära sibula koortega. Kleit mis talle väga meeldis oli punane ja peal valged mummud. Lõppetuseks: lõpeta tekst nii et, võtad kõik taas kokku ja lisa oma loomingut. ( õpetaja näitega.) Väga kurb lapsepõlv, kuna vanemaid ei olnud. Peamine soov oleks. Tahaks ema ja isa, sõja ja küüditamise pärast tal vanemaid ei olnud.
aasta. · Mune on üldiselt värvitud sibulakoortega. Muna ümber olevate koorte ümber mässitakse riide jupp ja see seotakse kinni niidiga. Vahetevahel pannakse riide vahele riisiteri,need jätavad kenad heledad täpikesed. · Spetsiaalsed värvid on tulnud hiljem. Vanad traditsioonid ja uskumused · Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. · Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati lihavõtteid lauahüppamisega. · Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks. Keelud vanal ajal · 19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. · Keelati ka lastel külla minna neile visati vanad pastlad kaela. · Üldiselt oli keelatud tubade koristamine. Vembud munadega · Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm. Ja pärast koksides
Baabad; Pashad; Pelmeenid; Pliinid; Kisselid; Kompotid. Joogid Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök - leib ja tee ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine - kuum liha- või kalaroog ja tihti pirukad: tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt + viin)
Ta on mures oma vinnidega,kuna ei saa neist lahti. Bertiga juhtub väga palju äpardusi, aga ka kordaminekuid. Sõbrapäeval, kui ta oma tüdrukule Emiliale kirja viis, jäi ta postkasti kinni. Siis hakkasid teda pilduma väikesed poisid lumekuulidega. See ei meeldinud Bertile sugugi. Bert sai tööd ka Bengstoni kohvikus jäätisepoisina. Seal lootis ta teenida nii palju raha, et osta mopeed. Ta sõber väike-Erik on kummaline, sest ta kardab kõiki naisi, lihavõtte jäneseid jne. Berti teine sõber Ake on ka kummaline, ta läheb iga asja peale vihale ning armastab rääkida musta huumori naljakesi. Ake sai tööd ühes vabrikus töötajate ergutajana. Ta pidi kogu aeg erinevatesse kostüümidesse riietuma. Bert on väga omakasu püüdlik: vanemate jõlukingitused olid rohkem sobivamad Bertile endale, sest ema sai mopeedi käsiraamatu ja isal mõned mopeedi varuosad. Berti lemmikpäevad on vv-id, see tähendab vanemate vaba
Vene ahjus valmistatakse toitu savi- või malmpottides ja roog saab haududa seal tasapisi, sest temperatuur alaneb järkjärgult. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni
1744. aastal Peeter Suure tütre keisrinna Jelizaveta korraldusel Peterburis asutatud keiserlik portselanitehas on kõige vanem portselanitootmise ettevõte Venemaal ja vanuselt kolmas portselanitehas Euroopas. Just nimelt selles tehases avastas andekas Vene teadlane D. Vinogradov (1720 1758) "valge kulla" valmistamise saladuse. Ta koostas esmakordselt ajaloos portselanitootmise teadusliku kirjelduse, mis on üsna lähedal tänapäeva keraamikakeemia arusaamadele. Katariina II valitsemisaja (1762 1796) alguses manufaktuur reorganiseeriti ja nimetati 1765. aastal keiserlikuks portselanitehaseks, millele anti ülesanne "varustada kogu Venemaad portselaniga". 19. sajandi lõpp oli Vene portselani õitseaeg, keiserlik tehas aga muutus üheks juhtivaks selle ala ettevõtteks kogu Euroopas. Kuulsuse tipule viisid tehase Katariina II tellitud luksuslikud serviisiansamblid Arabeskserviis, Jahta serviis ja Kabinetiserviis, mis koosnes kuni tuhandest ü...
Viimase 40 aasta jooksul on maailma suurima vihmametsa, Amazonase, ala vähenenud 20% võrra. Ei lähe kaua aega kuni kõik vihmametsad hävivad, kui midagi ei võeta ette selle takistamiseks. Vihmametsad on taime- ja loomaliikide poolest kõige mitmekesisem ala maailmas. Nende hävimisega kaob suur hulk taime- ja loomaliike ning maailm ei näe neid enam kunagi. Üks saatuslikemaid näiteid metsaraie tagajärgedest on Lihavõtte saar. Sel saarel raiuti maha kõik puud, kuni polnud enam puitu, millest laevu teha ja saarelt lahkuda Üks suurimaid probleeme on globaalne soojenemine, mis on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Kliima soojenemise põhjuseks on loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Laialdase auto kasutuse tõttu on suurel määral tõusnud süsihappegaasi, mis on üks kasvuhoonegaasidest, heitmine atmosfääri
2. Moko Uriuri (Ablepharus boutoni) o. Meres on liike oluliselt rohkem.Kuna Lihavõttesaar on väga isoleeritud,siis ligikaudu 25% on endeemilised(s.t et kuskil mujal maailmas neid ei leidu) Kalaliike on umbes 111 ja nendest tuntumad sugukonnad on: 1. Labridae (13 liiki) 2. Muraenidae (7 liiki) 3. Chaetodontidae (7 liiki) 4. Holocentridae (6 liiki) o. Väga tähtis on Lihavõtte vähk(kohaliku nimega Hakarana),kes on tuntud oma suuruse ja hea maitse poolest. Moko Uriuri (Ablepharus boutoni) Lihavõttesaare hobused Tiuque (Milvago chimango) Lihavõttesaare majandus Kui varasemalt tegelesid saare elanikud maguskartuli kasvatamise, kanakasvatuse ja kalapüügiga, on saar nüüdseks läinud enamjaolt üle turismikaubandusel põhinevale majandusele. Mataveris Hanga Roa lähedal
Pearul on rõhk pigem absurdsetel ja isekatel tempudel, Mefistol aga negatsioonil. Kõige suurem erinevus ongi selles, et Pearu ei ole Andrese võrgutaja, teenija ega hingepüüdja. Aimatavaid sarnasusi võib leida veelgi: Pearu musta koera tungimine Andrese majja ja jõuluvorstide ärareostamine evangeeliumi lugemise ajal ning ahjuroobi maha kukkumine koera sisenemisel, mis ei lasknud tal lahkuda musta puudli ilmumine Faustile lihavõtte hommikul ning selle ulgumine Fausti Johannese evangeeliumi lugemise ajal ja pentagrammi vigane nurk, mis lubas küll puudlil Fausti kambrisse siseneda, kuid sealt välja pääseda ei lubanud; Pearu lobasuine kõrtsijutt Sauna-Mari ning Andrese kohta, mis oli üheks Jussi surma ajendiks Mefisto roll Valentini surma provotseerimises. Ain Kaalep on oma essees toonud välja paralleelsuse Indreku ja Fausti nime vahel. Ja on ka juttu teinud Maurusest kui pahupidi-Mefistost noore
aastal 9,0%. Toodang oli 2005. aastal 164 100 hl, 2007. aastal 115 400 hl. Sortiment Algselt toodeti Viru õlletehases vaid Ziguli õlut, hiljem lisandusid Ziguli eripruul, Riia, Moskva ja Kuldne oder. 1990. aasta juulis alustati esimese tumeda õllega Viru. 1991. aasta kevadel hakati tootma heledat õlut Toolse, 1992. aasta jõuludeks tumedat õlut Jõulumees. 1993 jõudis tootmisse tume Palmse õlu. 1994 lisandusid tootevalikusse hele Vihula õlu ning tumedad hooajaõlled Lihavõtte ja Jaanik, 1996 Mihkli õlu. 1995. aastal alustati karastusjookide tootmist. Esimesed margid olid Orange, Original taste Cola ja Aqua vesi. 1997. aasta veebruaris saadi Harboes Bryggerilt kange heleda õlle Bear Beer (7,5%) litsents. Hiljem hakati tootma Bear Beeri kuni 10% alkoholisisaldusega. 2001 võeti kasutusele kaubamärk Frederik. Turule jõudsid uued õllesordid Frederik Premium ja Frederik Pilsner, lahja alkohoolne jook Shandy (2,5%).Toodetud on ka õllemarke Talveõlu, Trump Classic,
d) Rahvaharidus, kindralkuberner G. Browne´seadus 1765 Talupojad, kes on selleks võimelised, õpetagu oma lapsi ise. Kui seda ei suudeta, tuleb mõisavaldajal oma vallas panema välja inimesi, kes mõistavad küllalt hästi lugeda ja on kindlad ristiusu õpetuses, et need lapsi õpetaks. Pastor peab andma mõisavaldajale täpse nimekirja lastest, kes peavad kooli minema, et too saaks need kooli saata. Kool peab algama peale mardipäeva ja lõppema lihavõtte ajaks. Talurahvakoolist liiguvad lapsed edasi kihelkonna koolidesse. e) Eestikeelse piibli ilmumine Piibli väljaandmise töö viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739. Aastal. Piiblit trükiti 6000 eksemplari
Tuhkapäev Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata...
paastueelsel nädalal liha. Vastlad tähendasid pidu ja pillerkaart, ent ühtaegu ka esivanemate mälestamist. Lihavõtted Lihavõtted ehk ülestõusmispüha on püha, millega tähistatakse Kristuse ülestõusmist. Lihavõtete puhul on tegu liikuva pühaga, õige aeg arvutatakse kuukalendri järgi. Tavaliselt langevad lihavõtted ajavahemikku 4. aprill / 22. märts – 8. mai / 25. aprill. Lihavõtteid on Venemaal ikka peetud suure rõõmu pühaks. Lihavõtte jumalateenistus algas laupäeva öösel vastu pühapäeva. Südaööl hakkasid helisema kirikukellad ja algas ristikäik ümber kiriku. Vaimulik laulis „Kristus on surnuist üles tõusnud...“, ning avati nn kuninglik värav ehk altari peauks. See sümboliseeris paradiisiväravate avamist Kristuse poolt: teatavasti suleti need inimestele pärast Aadama ja Eeva pattulangemist. Seejärel algas hommikupalvus, mille vahetas välja pühadeliturgia. Jüripäev
1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) ...
Seal algas Rahvuslik ärkamine 1905.a., kui loodi liikumine Sinn Fein e. Meie ise, kes taotlesid võitlust iiri kultuuri taasatmise eest. 1914. aastal Iinglise parlament võtab vastu home rule´i seaduse, millega antakse Iirimaale omavalitsus. Iirimaa põhiosa on katoliitkik ja põllumajanduslik, aga põhja osa on protsestantlik, ega taha, et Iirimaa iseseisvuks ning ähvardab kodusõjaga. Kuna kohe puhkeb I MS, siis home rule jõustumine lükatakse edasi. 1916. aastal puhkeb lihavõtte ülestõus, mida viivad läbi sinnfeid. Kõik mässajd, kes kätte saadakse, lastakse maha või pannakse vangi. See tekitab iirlastes suure protesti inglaste vastu ja paljud liituvad Sinn Feini liikumisega. Ainus, kes mässu juhtidest ellu jäi oli Eamon De Valera, kes hiljem kuulutas välja iseseisvusmanifesti. 1919. aastal Dublinis, kuulutatakse välja iseseisvusmanifest, Valerast saab esimene peaminister, moodustatakse oma relvastatud jõud- Iiri vabariiklik armee (IRA) ning ka ajutine
strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. 3.2. Joogid Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. 3.3. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni
võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus Suurbritannia sellega, et edaspidi on tema ja USA sõjalaevastikud võrdsed. 1930. aastatel olid Inglismaa positsioonid rahvusvahelisel areenil veelgi nõrgenenud, mis määras paljus ära ka tema Saksamaa poliitika. 5. IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi
(1856 1933), Miko Ode (1864 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument... 2009). Hilana Taarkast tehti ka 2008. aastal film, mis põhineb Kauksi Ülle kirjutatud näidendil ,,Taarka", mida võis näha Obinitsas seto seltsimaja õuel aastatel 2005 ja 2006. · Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tsässon on Tobrova küla peamiseks vaatamisväärsuseks. Tobrova külas on piirkonnas ainukene terviklikult säilinud tüüpiline seto talu - Luikjärve talu. Talu mõned hooned on ehitatud ajal, mil Setomaal saagi ei kasutatud, s.o. u. 150 aastat tagasi ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega. Tüüpilise seto talu põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov, mis tekitab nn
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjalin...
Mis ja millal ? Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Se...
Arvatakse nägevat teistel planeetidel ja kuudel erinevaid ülisuuri struktuure, nagu Marsi nägu, mis on tänaseks välja uuritud, et see ei ole mingi ehitis, vaid lihtsalt halva kvaliteediga satelliitpilt, püramiidid, hammasratast kuul, saturni kuul Iapetusel suurt müüri jne. On olemas ka n.ö antiik-astronautide teooriad, mis otsivad kosmosekülaliste kirjeldusi vanadest kirjalikest allikatest, kunstitöödest ja arheoloogiast nagu näiteks püramiide, lihavõtte saare kujusid jne. Praegugi ei tea teadlased kuidas need ehitati, sest teoreetiliselt ei olekski see võimalik. Samuti analüüsitakse tekste, näiteks vana testamenti, kus jumal tõuseb müra ja suitsu saatel metallsfääri sees õhku või siis India tekste, kus toimuvad õhulahingud, kus kasutatakse aatompomme ja muud. Saksa kirjaniku Hartwig Hausdorfi raamat ,,Mitte sellest maailmast" räägib just seletamatutest ehitistest ja leidudest, mida ei tohiks siin planeedil üldse ollagi
Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused...................................
Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi. Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi. Toidud.Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad
Atacama kõrbest põhjas moodsate mägikuurortideni järved, vulkaanid, maalilised fjordid, soojaveeallikad, metsikud jõed, sajanditevanused põlismetsad põlismetsad ja pampad pakuvad seinast seina võimalusi igat liiki loodusturismi nautijatele. Tsiilis võib imetleda sajanditevanust sajanditevanust kultuuri, müütiline Lihavõtte Lihavõttesaar saar on üks maagilisemaid turismiobjekte turismiobjekte maailmas. Lähtudes oma riigi võimalus võimalustest test pakub Tsiili kultuuri- ja etnoturismi, ökoturismi, linnuvaatlusi, seiklusturismi, harrastuskalapüüki, suusatamist, veinituure, veinituure, lõbusõite.
Johann Sebastian Bach Referaat Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 324 aastat on möödunud ajast, mil sündis suur muusikfilosoof, kelle loomingut ei mõistnud ega hinnanud tema kaasaegsed, kes elas, töötas ja suri jäädes tundmatuks. Alles 19.sajandil, peaaegu alles 100 aastat pärast helilooja surma, tuli hilinenud kuulsus. Ja ikkagi jäi Bachi looming kogu oma mitmekesisuses, kogu oma sügavuses lahti mõtestamata, sega ei mõistetud. Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüü...
4. Kevadpüha e. suur reede Kombed: Tavad ühised suure neljapäevaga Kes sündinud reedesel päeval, arvatakse olema nõiavõimed Maagiline päev Külaskäigu keeld Söök/Jook: Oad Herned Kruubid Tangud 5. Kevadpüha e. ülestõusmispüha e lihavõtted Kiriku pühadest kõige olulisem Esimene täiskuu pühapäev peale kevadist pööripäeva Kombed: Kooskäimise algus- kiigel käimine Päike tantsib lihavõtte hommikul Munade kinkimine, toksimine Munade veeretamine Varahommikune munade veeretamine Söök/Jook: Pasha Mai (lehekuu, õiekuu) 1. Mai- volbripäev Walburga Vilipuse päev Loksperi mäel nõiad Kombed: Kaunviljade ja köögiviljade külvamise päev Tule tegemine Kellade helistamine Kui on soe ilm, tuleb soe suvi ja vastupidi
tööstusest ei olnud iirlastel mingit kasu, sest tooraine toodi sisse ja valdav osa toodangust läks mujale. Tööliskonna moodustasid suures osas võõrad (inglise protestandid), kes ei tunnustanud iirlaste õigust oma maale. Poliitiliselt pooldas Sinn Feini reformimeelne tiib võitlust autonoomia eest, kus kõrgeimaks võimuks pidi aga jääma Inglise kuningas. Radikaalne tiib nõudis rahvuslikku iseseisvust ja Iiri vabariiki. 24.IV 1916.a. toimus radikaalide juhtimisel nn. Lihavõtte ülestõus (teisel lihavõttepühal), kus relva jõul püüti võimu haarata. Ülestõus aga ebaõnnestus ning kõik ülestõusu juhid lasti maha. Teiste hulgas ka partei juht James Connolly. 6. VENEMAA MAJANDUSARENG. 19. sajandi viimasel kümnendil kiirenes Venemaa majanduslik areng. Määrav osa tööstusest kuulus väliskapitalile, kuna investoreid meelitas siinne odav tööjõud ja mahukas turg. Kuid Venemaa jäi endiselt agraarmaaks
Maitsestamine Maitsestatakse vähe, veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier’ salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulitš, kisselid, kompotid. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. HIINA KÖÖK Hiinas ei ole võimalik käsitleda eraldi filosoofiat, religiooni ja toitu; road ja rituaalid, mis söömisega kaasnevad, on täis sümbolismi. Hiina kööki peetakse üheks maailma parimaks. Meiega võrreldes pühendatakse seal toidu õnnestumisele hoopis enam tähelepanu ja hoolt. Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad.
Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi, suure viivituse või valesti vastamise puhul annab ta aga midagi panti. 2.4. Lihavõtted ehk munadepühad Ülestõusmispüha on üks vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühasid. Lihavõtted on liikuvad pühad, mis Nikaia kirikukogu otsusel algavad esimesel täiskuujärgsel pühapäeval peale kevadist pööriaega ning määravad paastu alustava, vastlapäeva, palmipuudepüha, taevaminemispüha ja nelipüha asukohad kalendris. Eestlastel on lihavõtte kombestikku kuulunud elamu korrastamine, külanoorte kiigelkäimine, munade värvimine, muna ja kohupiimatoitude valmistamine ning uuemal ajal ka kaartide saatmine. Kuna munade värvimine on üks lihavõtete traditsioonidest, siis selle juures käib ka väike laulusalmikene munade koksimisest. Koksimise ajal lauldi ,,Muna koks, muna koks, kelle muna katki läeb, oma munast ilma jäeb." Mängiti ka ,,Jooks munaga" mängu. Igal jooksjal on käes lusikas munaga. Joostakse võidu
värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima. Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi. Keelud keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. Kehtis veel teinegi keeld nimelt ei lubatud lastel külla minna neile visati vanad pastlad kaela. Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid esimestest inimasulatest esimesed linnad ja linnriigid ja mis on neist tänaseks saanud? Kuigi linnalise eluviisi algatajateks peetakse sumereid, küündib linnalise eluviisi algus tegelikult tagasi ligi 10000 aasta tagusesse aega kes sumeritest ette jõudsid? [1:5]
Sööme jälle jõulutoite ja jagame ka neile jõulukinke. Jõulu teise püha veedame rahulikult ja vaikselt oma pereringis. Vahel käib ka külalisi, keda me lahkelt vastu võtame. „Lihavõtted ehk munapühad algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See pühapäev tähistab kirikukalendris Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha. Lihavõtted lõpetasid paastuaja, millest ka nimetus. Lihavõtte ajal veeretatakse mune. Munaveeretamise mäng on tuttav eeskätt Setumaal. Harilikult asus munaveeretamise plats (muna-loomka) kiigeplatsi kõrval. Ka meie peres peetakse munapühi. Pühade ajaks keedame mune ja värvime need mitmesuguste värvidega. Ka toad on vastavalt kaunistatud, et oleks ikka pühademeeleolu. Enne pühi on vaikne nädal. Vaiksel nädalal on Suur Neljapäev, Suur Reede ja Vaikne Laupäev. Vaikse Laupäeva öösel vastu pühapäeva, toimub
Keetmiseks kulub umbes 90 minutit. (ibid) 42 ARUTELU LOETUD KIRJANDUSE PÕHJAL Kanamuna tarbimise populaarsus on aasta aastalt tõusnud ning müügi näitajate poolest samuti tõusvas trendis. Tegemist on väga tervisliku tootega ning soodsa valgu allikaga. Kasuks on tulnud toitumisspetsialistide selgitused muna kasulikkuse teadvustamisele ja hajutatud on müüdid muna kolesterooli kahjulikkusest. Munade tarbimise hooajaks loetakse Lihavõtte perioodi, kus kasvab nõudlus tavapärasest kolmekordseks. See on aeg, kus tootjad ja kaupmehed püüavad valmis olla varakult, et rahuldada tarbijate nõudlust. Eriti just valgete munade osas, sest neid on tarbijail kõige parem värvida. Tarbijana tean, et sel perioodil võib valgetest munadest ilma jääda ja leppima peab pruunidega. Müügil on olnud sel perioodil Lihavõtte munad, mis on võrrelduna teiste munadega pisut kallimad.
võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus Suurbritannia sellega, et edaspidi on tema ja USA sõjalaevastikud võrdsed. 1930. aastatel olid Inglismaa positsioonid rahvusvahelisel areenil veelgi nõrgenenud, mis määras paljus ära ka tema Saksamaa poliitika. 5. IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi parlamendivalimistel võitis
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
u lt kiriklik . d vähese ii g i p ü h a d Uusaastapäev 1 . jaanuar R Lihavõtted - Liik uv püha Taevaminemisp üha - 40. päev Teine nelipüha pärast lihavõtte - Liikuv püha id Tööpüha - 1. m ai Le Huit Mai - võ idupüha (tähistatakse Sa ksamaa lüüasa Bastille' vallutam amist 1945. aas ise päev - (ises tal) - 8. mai vallutamist 1789 e isvuspäev, tähis . aastal ja poliitv tatakse Bastille
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
tsükli tuumik. Koosneb kirevaist motiivkildudest. Ükski teine vanadest soome kangelasrunodest ei ole lähem Islandis 12. ja 13. sajandil jutustatud suguvõsa-legendidele ja ühtlasi ka Skandinaavia lääneosades sepitsetud kangelaslauludele. Legendirunod Mõjutusi ka kaugemalt kui vaid Rootsi ja Venemaa, kuna soome noorukid reisid lõuna poole, et õppida Lääne-Euroopa ülikoolides. Legendirunodest kõige ulatuslikum on "Looja laul". Messiaad sisaldab rahvapärase versiooni jõulu ja lihavõtte sündmustest: Maarja jääb rasedaks, süües mäelt pohlamarja; sünnitab tallis, kuna talle ei anta külast sauna; päike aitab Loojal hauast tõusta, uinutades valvurid; Looja tüssab kuradit ja ja aheldab ta igiaegadeks kaljusse. Paljusid motiive saab omistada Uuele Testamendile, apokrüüfilisele kirjandusele, teiste maade legendilauludele ja kirikumaalidele. "Piiskop Henriku surmalaulu" on nimetatud soome rahvuslegendiks. Runos esineb
ning pistrikulisteni (rabapistrik, kanakull ja karvasjalg-viu). Konni ja kalu sööb ta harva. Kassikakkude arvu vähendab prügilate sulgemine. Ajal, mil Soomes oli tuhatkond prügilat, elasid kassikakud prügimäerottide arvel priskelt, aga tänapäeval on prügilate arv Soomes vähenenud kümme korda ja kassikakkude arv väheneb. Rahvapärimus Öökull on nõid-naisterahvast sündinud. Nõid-naisterahvas moondanud mune varastama minnes enese alati linnuks. Kui kord lihavõtte ajal inimesed munadega läinud kirikusse, ilmunud nõid sinnagi munavargusele. Õpetaja neednud vargust nähes nõia öökulliks. Sellest ajast peale on öökull maailmas olemas. 59 Kahepaiksed ja roomajad 1. Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend: NATNAT 60 Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu.
Riidevärvimisel on käsitöö huvilistel küllap üsna perspektiivne kasutada vanu värviretsepte, kus sobiv toon saadakse teatava puu koore tarvitamisel. PUUDE URVAD, ÕIED JA VILJAD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puude urbadest olid talurahva seas, nii nagu tegelikult ka tänapäeval, väga populaarsed paju urvad. Need tõusid inimeste tähelepanu keskpunkti kevadpühade ajal. Ammustest aegadest on olnud rahval kombeks ehtida ruume urbades pajuokstega palmipuude ja lihavõtte pühade ajal märtsis aprillis. Kristlikuks põhjenduseks kombele on olnud see, et kui Lõuna Euroopas olid nende tähtpäevade sümboliteks palmi või õlipuu oksad, siis Põhja Euroopas, kus neid taimi ei leidu, asendati nad urbades pajuokstega. Kuid pajuurbadel on kevadega inimeste silmis olnud ilmselt palju ürgsemaid seoseid, kui kristlikud tähtpäevad. Eestlaste ja teiste läänemere - soome rahvaste traditsioonis kannab selgelt eelkristlikke märke kevadise urbepäeva kombestik
Oluline probleem, mis tingis Gennadi tegevuse uue kirjanduse hankimisel, 7000 AD (1492.a) Palkas vastavad õpetlased Lääne-Eur kes arvutasid pärast lihavõtteid seda tabelit edasi. Teada dominikaani munk Benjamin (ka horvaat võis olla). Gerassimov (Liivimaal koolis käinud, võis ka Tartus) töötas Gennadi pool, polnud aadlik, suri 1530ndatel. Tuntuim tema juures töötanud sakslasest astroloog Bülow/Bulew. I suur ül lihavõtte kalendri arendamine. Palgati uuesti venkude teenistusse. Oli ka suurvürsti ihuarst. Hilsemate vene kommete järgi välismaalased võisid Vm-le tulla, aga enam ei lastud ära. Maksim Grek (kreeklane) sattus Vmle juhuslikult/segaselt. Palju ka mõju avaldanud. Oma aja haritumaid mehi. Oskas palju keeli. Õppis ka vene keele. Veendunud õigeusklik. Filofei- elas Pihkvamaal, kloostris (peaaegu Pihkva järve kaldal). Spasp-Elizarovskiy nunnaklooster
kes vallutas Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. 1258 hukkas Konradini. Tekitas sitsiillastes vastumeelsust, sest tõi saarele prantslastest garnisoni. 1282 kukutati ta Sitsiilias Sitsiilia vesperi ajal. Säilitas võimu Lõuna-Itaalias, kus kuulutas välja Napoli Kuningriigi. Pidas seejärel sõda Sitsiiliaga Sitsiilias-hukkasKonradini-prantsusegarnison-kukutati-Napolisse Sitsiilia vesper 1282 Prantslastest garnisonist ja kõrgetest maksudest tüdinud sitsiillased hakkasid Lihavõtte esmaspäeval mässama ja tapsid prantslastest sõjaväelased. Anjou Carlo kaotas võimu Sitsiilia saare üle, Sitsiilia kuningaks kutsuti Manfredi pärija Aragoni Pedro III Aragoni dünastia It-s. Sitsiillased kutsusid enda kuningaks Aragoni kuninga Pietro. Sellest alates jäi Sitsiilia saar Aragoni dünastia kätte (kusjuures Sitsiilia kuningad ei olnud enamasti Aragoni kuningad). 15. sajandil sattus Sitsiilia Aragoniga personaaluniooni
ajal. Siis said noored suhelda, lõbutseda ja tule ümber aega veeta. Lühemad õitsilaulud meenutasid paljus huikeid ja helletusi. Pikemaid õitsilaule lauldi tavaliselt lüüriliste laulude, harvem tavandilaulude viisidega. Mitmesuguste tegevustega seostuvad kodutööde laulud, mille saatel lüpsti lehma, löödi võid kokku, keedeti toitu, pruuliti õlut jne. Setumaal kogunesid terve külakonna naised paar korda aastas (jõulude ja lihavõtte eel) oja äärde pesu pesema. Pesu väänates või kurikaga (tõlvaga) vaalides lauldi. Sageli on koduste tööde laulud maagilise otstarbega lühemad tekstid, mida esitatakse vanemal kitsa ulatusega viisil või loitsu moodi rütmiliselt lugedes. Olenevalt tööst lauldi neid kas üksi (võitegemise laul) või hulgakesi (pesupesemislaulud). Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise.
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5
Tähtsaimad turismiobjektid on Palawani vihmametsad ja korall laguunid, Boholi saare sokolaadikünkad ning PõhjaLuzoni terrassriisipõllud. Banaue 20006000 aastat vanad riisiterrassid Luzoni KeskKordiljeerides on maailma võimsaimad (kuulub UNESCO maailmapärandisse). Turistid tulevad põhiliselt Jaapanist, USAst, Taiwanist, LõunaKoreast ja Austraaliast. Seksiturismi osatähtsus on väga suur. Parim aeg külastamiseks on taifuuniväline periood detsembrist maini. Jõulude ja lihavõtte ajal on siiski igasugune transport ning majutus ülerahvastatud ja liikumine vaevaline. Värvikaimad pidustused on jaanuarist maini, võimsad riisiterrassid on muljetavaldavamad märtsisaprillis. Saartevaheline liiklemine laevadega on mugavaim oktoobrist märtsini. SriLanka : Turismil on tähtis osa riigi majanduses, kuid rahvuskonfliktidest tingitud terroriaktid suurendavad ebakindlust ega lase areneda massiturismil. Majanduse
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
