Lihavõttesaar (0)

Lihavõttesaar
Hedwig Niemann
8.A
Lihavõttesaare 
üldandmed
o
Asukoht:Tši  lile  kuuluv saar 
Vaikses Ookeanis
o
Pindala:163,6km²
o
Elanike arv:3791(2002.aasta 
andmetel)
o
Halduskeskus:Hanga Roa
o
Ingliskeelne  nimetus: Easter  
Island
o
Rapanuikeelne nimetus:
o
Rapa nui
Lihavõttesaare  geoloogia
Lihavõttesaar on vulkaaniline kõrge saar mis koosneb peamiselt 
kolmest väljasurnud  vulkaanist .Teravaka,mille kõrgus on 507 
meetrit maapinnast,moodustab enamiku  saarest , kui  samalajal  
teised  kaks vulkaani Poike ja Rano Kau moodustavad ida­ ja 
lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju.
Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske 
tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks.
Saare geoloogiliste aarete hulka kuuluvad veel Rano Raraku 
kraater, laavapursetest maapinnale kukkunud jäätmetest 
kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised 
koopad ning väljasurnud laavakanalid.
Lihavõttesaare kliima
Asub troopilise vihmametsa kliimavöötmes
o
Mereline  kliima
o
Talvekuud on juuni,juuli ja august ning  suvekuud  on detsember,jaanuar ja veebruar
o
Kõrgeima temperatuuriga kuu on veebruar: 24°C  kuni 28°C päevasel ajal.
o
Madalaima temperatuuriga kuu on august: 14°C kuni 17°C päevasel ajal.
o
Sajab aasta läbi üsna palju.(umbes   1118  mm aastas).Sademeterohkeim kuu on 
o
mai(umbes 153mm) ja sademetevaeseim on oktoober(68mm)
Merevee temperatuur kõigub umbes 18°C ja 25°C vahel.
o
Orkaane ei esine aga talvekuudel tabavad  saart  tugevad vihmahood ja tormid.
o
Floora
1.Paschalococos  2. Sophora 
3. Thespesia 
4.Totora 
disperta (Rapa Nui  toromiro, mida 
populnea, teise 
(Schoenoplectus 
palm  või  
kohalikud 
nimega ka  Portia  californicus ssp. 
Lihavõttesaare  
kutsuvad  
puu on väike 
tatora) on 
palm)
Toromiroks, on  
põõsataoline 
hiidpilliroo üks 
liblikõieliste 
õitsev  puuliik  
alaliike
sugukonda kuuluv 
endeemiline puu.   
    
Fauna
o
Selgroogsete li ke elab saare väga vähe. Imetajatest elavad saarel nt:hiired, 
rotid,  lambad , veised,  hobused , sead, ning kodustatud kassid ja  koerad .
o
Maapinnal elavad linnuli gud: kanad , tuvid ,varblased ja veel 11 merelindu.
o
Roomajatest elab saarel vaid kaks li ki:
1.
            Moko  uru­uru  kahu  (Lepidodactylus lugubris)
2.
           Moko Uriuri (Ablepharus boutoni)
o.
Meres on li ke oluliselt rohkem.Kuna Lihavõttesaar on väga isoleeritud,siis 
ligikaudu  25% on endeemilised(s.t et kuskil mujal maailmas neid ei leidu) 
Kalali ke on umbes 111 ja  nendest  tuntumad sugukonnad on:
1.
Labridae (13 li ki)
2.
Muraenidae (7 li ki)
3.
Chaetodontidae (7 li ki)
4.
Holocentridae (6 li ki)
o.
Väga tähtis on Lihavõtte vähk(kohaliku nimega Hakarana),kes on tuntud oma 
suuruse ja hea maitse poolest.
Moko Uriuri (Ablepharus boutoni)
Lihavõttesaare hobused
Tiuque (Milvago chimango)
Lihavõttesaare majandus
Kui varasemalt tegelesid saare elanikud maguskartuli 
kasvatamise, kanakasvatuse ja kalapüügiga, on saar 
nüüdseks läinud enamjaolt üle turismikaubandusel 
põhinevale majandusele. Mataveris Hanga Roa lähedal 
asuv lennujaam  on turistide  sissevoolu  kasvatanud juba 
1960­ndast aastast peale.Küla pi rkonda on ehitatud 
mõned väiksemad  luksushotel id ja ka paljud kohalikud on 
valmis turiste oma kodus võõrustama.
Rahvastik  ja ajalugu
Rapa Nui  avastaja  on Polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu´a, kes 
tõenäoliselt oli välja rännanud Markiisisaarelt. Rapa Nui täpse 
avastusaja kohta on ainult oletusi ja väiteid,Saar on ilmekas näide 
tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale ning selle ajaloo  uurimine  
on näidanud, et saareelanikud on hävitanud kunagi saart katnud 
palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja 
paate ning sõita  merele  kalastama, samuti kontakti muu  maailmaga . 
Ülerahvastatus ja toidunappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare 
hõimude vahel ja inimsöömist.
 Euroopale avastas saare 5. april il 1722 Hol andi maadeuurija Jakob 
Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare 
Lihavõttesaareks. 
Mo´ai kujud
 Lihavõttesaar on maailmakuulus suurte  kivist kujude poolest,mil e 
ehitasid rapanuilased 1250.sajandi ja 1500.sajandi vahemikus.Peaaegu 
pool kujudest on si ani Rano Raraku  kraatri  lähistel kuid sadu  kujusid  on 
sealt transporditud  saare äärealadel asuvatele kividest 
platvormidele(ahu´ dele).Nende 887 kuju  valmistamist  ja transportimist 
peetakse märkimisväärseks loominguks ja füüsiliseks 
saavutuseks. Pikim   kuju Paro,mida veeti oli 10m pikk ja kaalus 82 
tonni.Kõige raskem oli 86 tonni kaaluv kuju,mis veeti Tangarinki 
paltvormile.On ka teada,et üks lõpetamata kuju oleks valmiskujul olnud 
u  21m pikk ja kaalunud ligikaudu 720tonni.
Mo´ aid kujutavad enamasti rapanuide esivanemate ja klannipealike 
nägusid.Neil on suur,lai nina ning tugev lõuajoon,ristkülikukujulised 
kõrvad ja sügavad silmad.
Lihavõttesaare mo´ai kujud...
Kasutatud materjalid 
o
Vikipeedia (märksõnaks Lihavõttesaar)
http://
et.wikipedia.org/wiki/Lihav%C3%B5ttesaar
o
Wikipedia(märksõnaks Easter  Island )
http://en.wikipedia.org/wiki/Easter_island
o
Google(märksõnaks Easter Island)

Document Outline

• Slide 1
• Lihavõttesaare üldandmed
• Lihavõttesaare geoloogia
• Lihavõttesaare kliima
• Floora
• Fauna
• Slide 7
• Lihavõttesaare majandus
• Rahvastik ja ajalugu
• Mo´ai kujud
• Slide 11
• Slide 12