Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihavõttesaar (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Lihavõttesaar #1 Lihavõttesaar #2 Lihavõttesaar #3 Lihavõttesaar #4 Lihavõttesaar #5 Lihavõttesaar #6 Lihavõttesaar #7 Lihavõttesaar #8 Lihavõttesaar #9 Lihavõttesaar #10 Lihavõttesaar #11 Lihavõttesaar #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hedwig Niemann Õppematerjali autor
12 leheküljeline Power Pointi esitlus Vaikses Ookeanis asuvast Lihavõttesaarest. Konspektis on juttu nii kliimast, saare geoloogiast, taimestikust, loomastikust, majandusest kui ka saare kuulsatest Mo'ai kujudest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Lihavõttesaar. Rapa Nui ja tema ökoloogilised probleemid.

Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tsiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui'd võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare lugu on klassika ­ tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni ­ hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas r

Bioloogia
thumbnail
6
pptx

Lihavõttesaar

Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnud juba unustada, kuidas kujusi

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun