Kodu koht - HALJALA (0)

HALJALA
2010/2011
Haljala Püha Mauritiuse kirik
Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala
Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas .
Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus .
Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse.
Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus.
Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.
Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865. aastal.
Kirikus on Johann Valentin Rabe loodud barokk- kantsel aastast 1730 .
Viru Õlu
Rakvere mnt 7, 45301, Haljala Üld tel.: 32 95 000 Faks : 32 95 001 E-post: [email protected]
Viru Õlu on Eesti õlletehas, mille tootmisüksus paikneb Lääne-Virumaal Haljalas.

Ajalugu

Õlletehas töötab Haljalas 1975. aastast saati. Esimene õllevirre keedeti 7. juulil, õlle villimine algas 7. augustil 1975. Esimesel aastal toodeti 6400 hl õlut, teisel 50 690 hl. 2. juulil 1991 reorganiseeriti Viru kolhoosi õlletehas ASiks Viru Õlu, juhatuse esimeheks sai Viru kolhoosi senine esimees Toomas Varek (tegevdirektori ametis kuni 1996). 28. juulil 1992 ostis aktsiate kontrollpaki Taani karastusjoogitootja Harboes Bryggeri AS. Harboele kuulub alates 2008. aastast ka Pärnu õlletehases kaks aastat varem kasutusele võetud kaubamärk H.F.Puls, mida samuti turustab Viru Õlu.2000. aastal oli ASi Viru Õlu turuosa 7%, 2003. aastal 10,2%, 2005. aastal 13% ja 2007. aastal 9,0%. Toodang oli 2005. aastal 164 100 hl, 2007. aastal 115 400 hl.

Sortiment

Algselt toodeti Viru õlletehases vaid Žiguli õlut, hiljem lisandusid Žiguli eripruul, Riia, Moskva ja Kuldne oder . 1990. aasta juulis alustati esimese tumeda õllega Viru. 1991. aasta kevadel hakati tootma heledat õlut Toolse, 1992. aasta jõuludeks tumedat õlut Jõulumees. 1993 jõudis tootmisse tume Palmse õlu. 1994 lisandusid tootevalikusse hele Vihula õlu ning tumedad hooajaõlled Lihavõtte ja Jaanik, 1996 Mihkli õlu. 1995. aastal alustati karastusjookide tootmist. Esimesed margid olid Orange, Original taste Cola ja Aqua vesi. 1997. aasta veebruaris saadi Harboes Bryggerilt kange heleda õlle Bear Beer (7,5%) litsents . Hiljem hakati tootma Bear Beeri kuni 10% alkoholisisaldusega. 2001 võeti kasutusele kaubamärk Frederik . Turule jõudsid uued õllesordid Frederik Premium ja Frederik Pilsner , lahja alkohoolne jook Shandy (2,5%).Toodetud on ka õllemarke Talveõlu, Trump Classic, Trump Ice Beer, Vahva Sõdur, Eesti kangeimat õlut Frederik Tosin (12,0%) jt. Tänapäeval valmistab Viru Õlu lisaks mitmele õllesordile (Wiru Kadakaõlu, Wiru Export, Wiru Premium, pilsner Toolse, tume õlu Palmse, Frederik Pilsner, alkoholivaba Frederik Vaba, Saunaõlu, Bear Beer, Žiguli) ka poolkuivi siidreid Puls, PURE kaubamärgiga täismahlu (kaubamärgi omanik on Harboe Bryggeri), limonaadi Mõmmi, koolajooke Cola ja Cola Minus, near -water jooke MU ning energiajooke Hustler ja Hustler Strong. Toodetakse siirupisarju Ambrosia ja Päikesemarja. Viru Õlu vahendab Harboe limonaadisarja Öko ning õllemarke Darguner Pilsner ja Harboe Red, samuti Hollandi õlut Oranjeboom
Haljala Rahvamaja
Aadress:
Tallinna mnt 13, 45301 Haljala Telefon:+372 325 0444 Mobiil:+372 5646 3471 Faks:+372 325 0445 E-post: [email protected]

Ajalugu

Et kitsaks jäänud ja aina remonte vajava kultuurimaja asemele on vaja uut, kaasaegset kultuurihoonet, selle mõtte ütles välja Haljala kolhoosi esimees Kalju Heinla juba 1966. aastal.
Lootuste õigustamine, kahtluste kummutamine võttis aga kaua aega. Ilusa hoone makett seisis ammu kolhoosi kontori fuajees kõigile imetlemiseks, aga ehitust ei alustatud. Kui Haljala, Aaspere ja Vihula kolhoosid ühendati üheks suureks Viru kolhoosiks, alustati ka Haljalasse uue kultuurimaja ehitamist. Esimesed vundamendivaiad rammiti 23. augustil 1979. Ehitama hakkas Rakvere KEK (kolhoosidevaheline ehituskontor).
Mitmesugustel põhjustel venisid ehitustööd pikale. Kui hoone oli juba katuse all, uksed-aknad ees, seest ruumid krohvitud jne. Avastas Moskvast tulnud kontroll, et tegemist on põllumajandussummade ebaratsionaalse kasutamisega ja hoone n.ö. konserveeriti - tekkis pooleteise aastane sundpaus. Suurte raskustega suudeti selgeks teha, et ehitus tuleks ikka lõpetada.
Hoone pidulik avamine toimus 15. veebruaril 1985. aastal. Tuli tõdeda, et "Eesti Projekt" arhidekt Hindrek Piiber oli oma leiva auga välja teeninud . Suur saal nagu amfiteater , korralik lava, avarad fuajeed, suur tantsusaal, raamatukogu, baar , köök, ruumid töötajatele jne.
Avamisele eelneval päeval toimus Vanalinnastuudio etendus "Grupipilt" - uues majas esimene üritus!
Maja direktoriks jäi endiselt Aino Paju ja kunstilise juhiks Harry Veldi.
1990. aasta septembris lahkus direktori kohalt Aino Paju. Uueks direktoriks sai Elve Veldi, kes juhatas rahvamaja 1999. aasta kevadeni. 1999. aasta augustist on rahvamaja juhataja Martti Samolberg, kes on lõpetanud Viljandi Kultuuri Akadeemia Teatrikateedri Teatrikunstieriala II lennu.