Vene rahvusköök (0)

Vene rahvusköök
Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI- XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra , hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid.
Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist . Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapšaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine.
Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast , rõigast, hernest , kurke. Juurvilju süüakse toorelt , aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistatakse suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid .
Juba ammustest aegadest alates on venelaste menüüs tähtis osa vedelatel toitudel - suppidel. Isegi praegu on vene lõuna - ükskõik kas rikas või vaene - mõeldamatu ilma supita.
Vene rahvusliku köögi omapära ei olene mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistatakse, vaid ka erilisest valmistamisviisist – hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistatakse toitu savi- või malmpottides ja roog saab haududa seal tasapisi , sest temperatuur alaneb järkjärgult.
Tuntumad rahvustoidud
Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier salat, puljongid , uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad , strooganovid, kotletid , biifsteegid, pudrud , sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid , kulitš, kisselid, kompotid.
Tavad
Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine.
Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast .
Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad.
Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt pluss viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha-, kala- või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise „firma- magusroog “.
Kasutatud allikad:
http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvusk%F6%F6gid:Vene%26nbsp%3B_k%F6%F6k
http://www.toit.ee/et/handbook/cuisine/russian
http://daki.tahvel.info/2009/07/27/toiduklubi-tatrapuder-kukeseentega/