Vene köök (0)

VENE KÖÖK

Andra Hämäläinen
KK11
Sisse juhatus

Vene kokakunst on  lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. 
Iidsetest aegadest  peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud 
taigna valmistamist.
Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest 
toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist – hautamisest ja 
küpsetamisest vene ahjus. 
Peamised toiduained

Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust 
nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted);
Kapsas  (hapukapsas- värskelt, hapendatult);
Kartul ;
Punapeet; 
Seened;
Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); 

Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); 
Hapukoor (hädavajalik toiduaine); 
Või;
Veiseliha; 
Ulukiliha  (võimalusel jänesed, hirved)
Kala (värskelt,  soolatult , suitsutatult; jõevähk ja kaaviar  tuuralt on 
delikatessid);
Puuviljad (värskelt, hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena).
Maitsestamine

Maitsestatakse vähe: veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel 
veidi võid.
Toitude  valmistamine

 Jahutoidud –  pelmeenid , vareenikud ja makaronid ;
Põlised vene magustoidud on kissell , kompotid, magusad pirukad, 
küpsetatud õunad ja pirnid , keedised;
Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja  salatite  maitse oleneb 
suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse.
Tuntumad  rahvustoidud

Seenesalat;
Kapsaleherul id; 
Puljongid;
Uhhaad;
Hapukapsasupid; 
Boršid;
Seljankad; 
Rassolnikud; 
Hautatud   liharoad ;
Kotletid, 
Biifsteegid;
Pudrud;
Sõrnikud; 
Vareenikud;
Baabad;
Pashad; 
Pelmeenid; 
Pliinid;
Kisselid;
Kompotid.
Joogid

Traditsioonilised vene joogid on  kali , sbitnja, mõdu,  morss , ürditeed. 
Vene köögis on palju  jooke , mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused 
mõdud ja meejoogid – sbitnjad. 
Vene rahvuslik  jook  on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, 
koort ja sidrunit .
Tavad

Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine.
Hommikusöök - leib ja tee ja võimalusel ühest või kahest praetud või 
keedetud munast .
Lõunaeine - kuum liha- või kalaroog ja tihti pirukad: tihtipeale on pere 
söögiks ka suur  poti  täis putru ja  kann piima ning vahel lisaks kala- või 
juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad.

Hiline  lõunasöök on kella kolmest kella viieni. 
Algab alati suupistetega (väidetavalt +  viin ). Suupisteks võib olla lihtsalt 
heeringas või  hakitud  munavili. 
Järgneb  supp ja liha-, kala- või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise 
„firma-magusroog“.

Aitäh kuulamast! 

Document Outline

• Slide1
• Sisse juhatus
• Peamised toiduained
• Slide6
• Maitsestamine
• Toitude valmistamine
• Tuntumad rahvustoidud
• Joogid
• Tavad
• Slide11
• Slide12