100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
johanneskr
Õppematerjali autor
jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus> (12.02.2018) minema Maldiivid, India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis maailmakaardilt pühitakse kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu ookeanis. Viimase saja aastaga on veetase Maldiivide enam kui tuhande saare ja atolli ümber
Kodu Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedelal kujul. Niiskus k
Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. Mida saan ise teha looduse hoidmiseks? Oska näha suuremat pilti! Kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle pisikese maakera elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud kohustuse abistada mitte-nii-jõukaid riike. Ja keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest sugugi kinni! Üks väga tark Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.Usu oma isiklikku panusesse!Esmapilgul on väga lihtne öelda: „Ah, mis mina! Mina ei loe midagi. Mina olen vaid väike „mutrike", kelle tegemistel pole suuremat kaalu." Kuid niiviisi mõeldes anname enda käest vabatahtlikult ära ka õiguse endasse ja oma tegemistesse uskuda
haavikud Salumetsad – kõige viljakam muld. Lehtpuu enamusega metsad või kuusikud. Soovikumetsad – perioodiliselt liigniisked lehtpuu enamusega segametsad Rabastuv mets – liigniiske muld, rohke sinikas ja karusammal alustaimestikuna SOOMETSAD: Samblasoomets – peamiselt turbasammaldest koosnev sammal Rohusoo mets – rohttaimedest Kõdusoomets – iseloomustab intensiivne kuivendus KAASAEGSED ENERGEETIKAPROBLEEMID Ulatuse järgi jagatakse kaasaegsed keskkonnaprobleemid:Globaalsed;Piirkondlikud; Kohalikud. Keskkonnalikkumise alguseks loetakse 70.ndaid aastaid. Lõppes külm sõda, lagundati Berliini müür, Ida-Euroopa liitus EU-ga (ühelt poolt). Teiselt poolt ilmnevad suured keskkonnakatast-roofid: a) kõrbe pealetung Aafrikas; b) keemiaõnnetused Indias, Hollandis, hiljuti Hiinas (benseeni leke), kütusemahutite põlengud Inglismaal; c) tuumakatastroof Tšernobõlis; d) õlireostused Prantsusmaal, Hispaanias; e) usulis-etnilised konfliktid
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI PUNANE RAAMAT Bioloogia referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus lk3 Punane raamat lk4 ,,Eesti punane raamat" lk4 Ökosüsteem lk5 Looduslikud tooted lk5 Rahvastiku kasv lk5 Väljasuremine lk6 Ellu jäävad kõige kohastunumad lk6 Inimkonna teke lk6 Väljasuremise tempo lk7 Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7 Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9 Salakaubandus lk9 Harilik mudakonn lk10 Raisakotkas
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi peegeldab päikesekiirgust ta
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid