Keskkonnaprobleemid essee (0)

Essee
Maa on 4,54 miljardit aastat vana, tänapäeva inimese rass aga umbes 200,000 aastat vana, mis ei ole maa vanusega võrreldes kuigi pikk aeg. Meie tehnoloogia on viimase saja aasta jooksul arenenud kiiremini kui kunagi varem, kuid mis hinnaga? Selle vähese ajaga oleme kahjustanud oma planeeti rohkem kui kõik põlvkonnad enne seda kokku pandult. Elu maal põhineb väga delikaatsel tasakaalul, ning meie oleme selle tasakaalust välja viinud ja meie planeet võib üsnagi varsti elamiskõlbmatuks muutuda, kui me oma elamisviisi ei muuda.
Vähem kui 10,000 aastat tagasi leiutati põllumajandus, mis oli revolutsiooniliseks meie arengus, võimaldades toita suuri hulki inimesi. Kuid lõpuks avastas inimene ka taastumatud fossiilkütused, mille tekkeks kulus miljoneid aastaid, kui energia allikatena. Need kütused võimaldasid kasutusele võtta masinaid, mis teevad meie elu kergemaks ja mugavamaks. Kuid need kütused lõppevad kunagi otsa ja vähe pööratakse tähelepanu taastuvatele kütuse allikatele. Selle asemel otsitakse uusi viise, kuidas saada taastumatuid ressursse nagu naftat Kanada tõrva liivadest Mis juhtub kui need kütused otsa lõppevad?
Ameerikas toodetakse piisavalt teravilja, et toita 2 miljardit inimest, kuid seda vilja ei kasutata inimeste toitmiseks vaid karjaloomade söödana. Mida rohkem me areneme, seda rohkem kasvab liha söömine . Tegelikkuses pole meil vaja nii palju liha süüa, see on lihtsalt luksus, millega me esimese maailma inimesed harjunud oleme. Lisaks sellele, suur osa toodetud toidust läheb raisku kuna seda ei tarbita lihtsalt ära. Teistes riikides on samal ajal meeletult näljas olevaid inimesi. Näljahäda all kannatab ligi 1 miljard inimest maailmas. Põldude kastmiseks kulutatud vesi moodustab 70% kogu inimkonna vee kasutusest. Kõrbetes kasutatakse põhjavett, et kasvatada vilja, kuid põhjavesi on samuti taastumatu allikas ja väheneb kriitilisel kiirusel.
Kalapüük on suurenenud 18-st miljonist tonnist aastas 100 miljoni tonnini 50 aastaga. Umbes kolm neljandikku kalastus aladest on tühjendatud või peaaegu tühjad. Paljud suuremad kalaliigid on välja surnud, sest neil polnud aega paljuneda. Kui selline ülepüük jätkub, võivad paljud kalaliigid maailmast kaduda ja seega kaob ka toiduallikas inimestele.
Inimeste arvukus on viimase 60 aasta jooksul kolmekordistunud ja umbes pool maailma elanikest elab linnades. Paljud linnad on ülerahvastatud ja inimestel pole ruumi, kus elada ning seetõttu tekivad väga halvas seisus ja ebatervislikud slummid . Slummides elavatel inimestel puudub juurdepääs päevaselt vajalikele asjadele nagu vesi, pesemine ja elekter . Need inimesed ei vääri sellistes halbades oludes elu.
Metsaraie on samuti suureks probleemiks. Metsad kasutavad süsihappegaasi, et fotosünteesi kaudu teha hapnikku, mis on elavorganismidele eluks vajalik. Inimesed aga hävitavad metsi, et saada puitu elamute ehitamiseks või põllumaa juurde tegemiseks. Viimase 40 aasta jooksul on maailma suurima vihmametsa, Amazonase, ala vähenenud 20% võrra. Ei lähe kaua aega kuni kõik vihmametsad hävivad, kui midagi ei võeta ette selle takistamiseks. Vihmametsad on taime- ja loomaliikide poolest kõige mitmekesisem ala maailmas. Nende hävimisega kaob suur hulk taime- ja loomaliike ning maailm ei näe neid enam kunagi. Üks saatuslikemaid näiteid metsaraie tagajärgedest on Lihavõtte saar. Sel saarel raiuti maha kõik puud, kuni polnud enam puitu, millest laevu teha ja saarelt lahkuda
Üks suurimaid probleeme on globaalne soojenemine, mis on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Kliima soojenemise põhjuseks on loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Laialdase auto kasutuse tõttu on suurel määral tõusnud süsihappegaasi, mis on üks kasvuhoonegaasidest, heitmine atmosfääri. Kasvuhoonegaasid takistavad päikeselt tulnud soojuse lahkumist Maa atmosfäärist . Kliima soojenemise tõttu sulavad poolustel olevad jääkihid ja tundrad , tõstes ookeanite taset ja mattes mereäärseid linnu vee alla ning vabastades suurel hulgal metaani, mis on mitu korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas .
Meie planeeti Maad kui ka meid ennast ohustab palju probleeme nagu taastumatute kütuste kasutus, saastamine , metsaraie, ülerahvastatus jne. Need probleemid on kõik omavahel seotud ja aitavad kaasa üksteisele. Nendele probleemidele pühendatakse liiga vähe tähelepanu ning kui me oma eluviisi ei muuda siis ootab meid hukatus. Tuleb leida uusi ja rakendada rohkem olemasolevaid taastuvaid kütuse allikaid , et oleks vähem saastet ja, et oleks võimalik kasutada elektrit ka siis kui fossiilkütused otsa lõppevad. Tuleb lõpetada või vähemalt tasakaalukalt viia läbi metsaraiet, et ei kaoks suur osa taime- ja loomaliike ja et oleks taimi, mis toodavad hapnikku. Tähelepanu tuleb pöörata ka näljas ja halvas oludes elavatele inimestele ja mitte raisata toodetud toitu.