Maavälise elu otsingud (0)

Q: Mis siis üldsegi muutuks inimeste maailmas kui me avastame endast arenenumad olendid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maavälise elu otsingud

Q: Mis oleks kui nad oleksid sõbralikud ja mõistavad meid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maavälise elu otsingud

Põhikool - Astronoomia - Astronoomia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis siis üldsegi muutuks inimeste maailmas kui me avastame endast arenenumad olendid?
Mis oleks kui nad oleksid sõbralikud ja mõistavad meid?

KEILA KOOL
10.A
Imre Kuldjärv
MAAVÄLISE ELU OTSINGUD
Referaat
Keila 2010
Sisukord
Sissejuhatus

Maavälise elu otsingud tänapäeval

SETI

Planeedikütid

Iidsed kontaktid

Tagajärjed
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga . Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne
Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond , ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine , stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele, sest me isegi ei tea täpselt, kuidas me tekkisime ning millest elu üldse algas. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. On pakutud , et need arenenud eluvormide omadused, mis Maal on korduvalt eri evolutsioonilisi teid pidi välja arenenud (nt lennuvõime, fotosüntees, nägemine või jäsemed) võivad esineda ka maaväliste eluvormide puhul. Arvatakse, et ka räni (mis võimaldaks kõrgemat temperatuuritaluvust, sh suuremat lähedust süsteemi kesksele tähele) või lämmastiku ja fosfori põhjal oleks saanud elu areneda. Vee või süsiniku asemel võib olla ka ammoniaak, mis võimaldaks elu külmemates tingimustes nagu Saturni Titanil . Räägitud on veelgi eksootilisematest eluvormidest nagu tähtedevaheliste tolmupilvede organiseeritud elu, nukleonelu ning tehiselu. Seega on elu leidumise võimalik tsoon sisuliselt määratlematu.
Enamik teadlasi arvab nüüdseks, et elu leidmine kusagil mujal meie universumis on vägagi tõenäoline. Sellisele järeldusele jõudmiseks on kaasa aidanud maailmapildi areng, kus varasematest geotsentrilistest kujutelmadest on jõutud järelduseni, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi universumis on kümneid miljardeid ja järjest enam teadlasi, mitte ainult astronoomid vaid ka füüsikud, bioloogid jt usuvad, et kosmoses eksisteerib paralleel universumid, mis teoreetiliselt kahekordistaksid kui mitte kolmekordistaksid planeetide ja galaktikate arvu. Teadlaste seas on siiski esindatud ka nn unikaalse Maa hüpotees, mille järgi keerukate eluvormide tekkeks ja arenguks vajalike tingimuste teke ja püsimine on üliväikse tõenäosusega, justkui oleksime siia ilma ainult õnnega sattunud. Mina nüüd uuringi neid teid, kuidas kulgevad meie otsinguid maavälisele elule ning mis see meile kaasa tooks ja kuna mina olen ise astronoomia huviline, siis võib juhtuda, et maavälise elu otsinguga hakkangi karjääri tegema.

Maavälise elu otsingud tänapäeval

Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Nimelt Paul Davies oli just esimene, kelle arvates tuleks need otsingud taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid. Kas me oleme universumis ainukesed? See on meie üks põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kes teadsid maailmaavarustest nii palju, kui nende usk ja oma silm seletas, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis tuli USA astronoomil Frank Drake ’il geniaalne mõte raadioteleskoobi abil uurida, kas meie poole võiks olla teel signaale maavälistest tsivilisatsioonidest.
Maavälise elu otsimine sai tuntuks SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) nime all ning tänaseks on saanud sellest rahvusvaheline ettevõtmine, millega on seotud mitmete riikide teadusasutused ning mida toetavad mitmed hollywoodi näitlejad ja helgete peadega teadlased. Kui üksikud anomaaliad kõrvale jätta, ei ole raadioastronoomide instrumendid püüdnud kinni aga midagi peale kõhedust tekitava vaikuse.
Otsitakse avakosmosest ka gamma-kiirguse pikki jälgi, mida peaks maha jätma tuumaenergiat kasutavad kosmosesõidukid.
Kas on siis inimkond tõesti ainuke tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioon kogu universumis? Või otsime me lihtsalt valet asja, valest kohast ja valel ajal? Või hoopiski ei taha keegi, meist tuhandeid aastaid arenenumad, meiega, kui agressiivse ning primitiivse liigiga kontakti võtta? Sellele me veel vastust ei tea ning võib olla, et me ei saa seda teada ka tuhande aasta pärast aga kes ei otsi, see ka ei leia.
SETI
SETI (Search For Extra -Terrestrial Intelligence, eesti kl maavälise intelligentse elu otsing) sündis raadioastronoomia kiire sõjajärgse arengu tulemusena ning sellele aitas tublisti kaasa ka mõistmine, et raadioteleskoobi abil on võimalik piiluda ka teiste tähtede juurde ja kaugemale, kui tavalised lääts- teleskoobid ulatuvad. 1959. aastal ilmus ajakirjas Nature märgilise tähtsusega artikkel, kus Giuseppe Cocconi ja Philip Morrison kutsusid teadlasi üles taevast süstemaatiliselt uurima, et leida märke maavälistest raadiosignaalidest. Esimesena asus tegutsema Drake, kes kasutas oma otsinguteks 26 meetrise läbimõõduga Lääne-Virginias Green Bankis asuvat raadioteleskoopi, ning peagi liitusid temaga entusiastid ka teistest riikidest ja millega tegeleb nüüdseks juba kümned tuhanded astronoomid ja teised teadlased.
Praegu koordineerib lõviosa nende tegevusest Californias, astrobioloogiale spetsialiseerunud NASA Ames Laboratory lähedal asuv SETI Instituut. Uuringuid rahastatakse pea terves ulatuses erasektori vahenditest kuid on ka miljardnäride poolt abi tulnud. SETI au ja uhkus on raadioteleskoop ATA ( Allen Telescope Array ), mis koosneb 350st omavahel ühendatud väikeantennist, mida hetkel Põhja-Californiasse ehitatakse ja koguaeg täiustatakse ning mis on saanud nime oma peamise rahastaja, Microsofti kaasasutaja Paul Alleni järgi. Hetkel on töökorras 42 antenni. Olemas on ka väike optiline SETI programm, mis otsib põgusaid laservalguse sähvatusi, ning loomulikult ei tohiks unustada ka arvukaid asjaarmastajaid, kes osalevad internetipõhistes projektides, millest tuntuim on SETI@home, millest saavad osa võtta ka tavalised astronoomia huvilised .
SETI@home kasutab Interneti kaudu miljonite projektiga liitunud arvutite töötlemisressursi, leidmaks mõistusliku tegevuse tundemärke Puerto Ricos asuva Arecibo raadioteleskoobiga püütud signaalidest. Projekt suudab töödelda 30% teabest ning SETI projektide tüüpilisest 9 miljardi kanaliga 1...10 GHz sagedusvahemikust katab see ainult nn veeaugu 1420 ...1720 MHz, mis vastab vesiniku aatomi ja hüdroksüüli (OH) molekuli väljastatavale raadiolainetele.
Kuigi SETI-l pole õnnestunud ühtegi ametlikku maavälise tsivilisatsiooni signaali kätte saada, ei tohiks pead norgu lasta, sest maailmaruum on kujuteldamatult suur ning lootust peab alati olema. Aga siiski on mõeldud selle peale, et kui me saamegi mingi signaali siis kuidas me edasi tegutseksime? Kõigepealt kontrollib laiapõhjaline komitee, et tegu pole eksitusega ja siis avaldab ÜRO peasekretär selle kogu maailmale. Kuivõrd kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon on meie raadiosignaalide emiteerimist niikuinii märganud, siis vastatakse hetkel veel kokkuleppimata tekstiga , mis tutvustaks meid kui inimkonda tervikuna .
Planeedikütid
Teadlased ei suuda ette kujutada, et mingi hiiglaslik gaasipilv suudab enda tingimustes elu võimaldada, sellepärast kujutame ette, et elu on võimalik ainult Maa-sarnastel planeetidel, kus elusolenditel on kõva pind jalge all.
Meie päikesesüsteemis on selliseid kaljuseid planeete kui Maa veel üksnes kolm – Merkuur, Veenus ja Marss. Lisaks veel kaljune kuu. Kõigist neist teame nüüd, mil hulk kosmoselaevu on käinud asja uurimas ja ka inimene Kuul ringi hüpanud, et mingeid eluvorme neil ei esine. Võib-olla elab imekombel näiteks Marsil tillukesi baktereid, ent seegi on kõigest julge oletus.
Nõnda siis tuleks otsida planeete, mis tiirlevad meist õige kaugel, kaugustel, kust valgus jõuab meieni mitte kaheksa minutiga vaid koguni kaheksasaja aastaga.
Päikesesüsteemi-väliseid planeete ei nähta otse. Kui planeet ümber tähe tiirleb, paneb see ta vibama – küll vähe, ent siiski. Ja seda tähe värelemist osataksegi suurte teleskoopide ning nende külge ehitatud kaamerate ja tarkade arvutiprogrammidega näha või õigemini välja rehkendada.
Esimene päikesega sarnaneva tähe ümber tiirlev planeet leiti kakskümmend aastat tagasi. Nüüdseks on neid avastatud peaaegu viissada . Enamik neist on suured, meie Jupiteri moodi ja koosnevad gaasidest ja seda seetõttu, et gaasilised planeedid peegeldavad päikese valgust paremini kui tahked planeedid. Kuid on leitud ka maast vaid mõned korrad suuremaid planeete. Kas need on kivised nagu maa, seda veel ei teata.
Sel aastal nähti esimest korda planeeti otse, mitte tähe vibamise järgi. See on hiigelsuur ja gaasist ning tiirleb oma tähe ümber sama kaugel kui Saturn Päikesest. Säärane edu näitab, et planeedikütid ei lõpeta enne, kui on avastanud mõne maaga sarnaneva planeedi. Ja see aeg enam kuigi kaugel enam ei ole.
See võib tunduda kerge, leida planeete, meie maa sarnaseid planeete, mujalt galaktikast või universumist, lihtsalt suurte teleskoopidega vaatlemisel aga see pole mitte sugugi nii. Tegelikkuses on see vägagi raske ning aeganõudev ja teleskoopidega ei ole siin just eriti midagi teha. Et leida planeete ja muid taevakehi tiirlemas ümber oma tähe, läheb vaja tõsist matemaatikat, päevi ja kuid kestvaid rehkendusi. Nüüdseks luuakse aina targemaid arvuteid, super -arvuteid, mis teevad meie eest need ülirasked tehted ära.
Iidsed kontaktid
On inimesi, kes usuvad, et meiega on juba kontakteerunud võõramaised tsivilisatsioonid. Arvatakse nägevat teistel planeetidel ja kuudel erinevaid ülisuuri struktuure, nagu Marsi nägu, mis on tänaseks välja uuritud, et see ei ole mingi ehitis, vaid lihtsalt halva kvaliteediga satelliitpilt , püramiidid, hammasratast kuul, saturni kuul Iapetusel suurt müüri jne.
On olemas ka n.ö antiik-astronautide teooriad, mis otsivad kosmosekülaliste kirjeldusi vanadest kirjalikest allikatest, kunstitöödest ja arheoloogiast nagu näiteks püramiide, lihavõtte saare kujusid jne. Praegugi ei tea teadlased kuidas need ehitati, sest teoreetiliselt ei olekski see võimalik. Samuti analüüsitakse tekste , näiteks vana testamenti, kus jumal tõuseb müra ja suitsu saatel metallsfääri sees õhku või siis India tekste, kus toimuvad õhulahingud, kus kasutatakse aatompomme ja muud.
Saksa kirjaniku Hartwig Hausdorfi raamat „Mitte sellest maailmast“ räägib just seletamatutest ehitistest ja leidudest, mida ei tohiks siin planeedil üldse ollagi. Autor toob välja erinevaid esemeid, leide ja ehitisi ning monumente nagu näiteks maailmakuulus raudsammas Delhis. See on seitsme meetri kõrgune raudsammas, mille vanuseks loetakse ligikaudu 2000 aastat ja mis ei roosteta ikka veel, kuigi sealne kliima on küllaltki niiske rääkimata mussoonide ajast. Selle samba teeb veel erilisemaks see, et selle keemiline koostis on 99,72% Fe(raud), 0.114% P( fosfor ) ja veel alla 0.1% sisaldusega aineid. Sedavõrd puhta raua tootmine valmistaks isegi XXI sajandil ülisuuri raskusi. Peale selle tuleb veel mainida, et sammas oli tehtud ühest tükist, mitte kokku keevitatud. Ja praegugi, alates 1991. Aastast on Venemaalt Uurali mägedest leitud sadu tuhandeid volframist ja molübdeenist valmistatuid esemeid, mis ei teki mitte mingil juhul looduslikel põhjustel. Nende keskmiseks vanuseks on määratud enam kui 100 tuhat aastat!
On leitud ka nn Coso leid, mis oma ehituselt sarnaneb süüteküünlaga andes madala suurusega elektrilööke. Müstilise objekti vanuseks määrati 500 tuhat aastat.
Hiinas Baigongis Quinghai provintsis on mäe sees mõistatuslikud rauast torud, mis on juba kivimitega segunenud, mis teeb need torud uskumatult vanaks . Keemilised analüüsid näitavad, et 8% torude koostisest ei ole identifitseeritavad, mis teeb need meie päevade üheks suurimaks mõistatuseks.
Hartwigi raamat räägib veel teistest sadadest, nagu enne välja toodud objektidest ja monumentidest, millel pole teaduslikku põhjendust ega midagi.
Tagajärjed
Mis siis üldsegi muutuks inimeste maailmas, kui me avastame endast arenenumad olendid?
Eelkõige muutuks meie maailmavaade, uskumused. Kui tuleb välja, et meid on siia planeedile asustama toonud maavälised kõrgelt arenenud olendid, siis võib ju sama hästi kui kõikidele usunditele vee peale tõmmata. Võiks arvata, et meid on petetud kristlusega ja kirikus käikudega ning biibliga, et see kõik oli puhas raha tegemise viis, sest just usunditega teenitakse maailmas triljoneid.
Kas me ikka tahaksime oma kaugete naabritega kontakti sattuda?. Tulnukaid kujutatakse tavaliselt kas selgelt vaenulikuna meie suhtes, kes püüavad meid hävitada või orjastada, maakera koloniseerimiseks või ressurside kasutamiseks (X-files, Alieni filmid, Independence day jne) või siis mittesekkuvate, omaette olema olenditena (E.T., ALF, Kolmas kivi päikeselt jne). Kui see olekski nii, et tulnukad tahavad meid orjastada või koguni ära hävitada, et ise sellel planeedil elada, siis me teeksime kõik, et meid siit ei leita ega endast mitte märku vaenlastele anda.
Aga mis oleks, kui nad oleksid sõbralikud ja mõistavad meid? Võibolla lõppeksid meil näljahädad, veepuudused ja teised kriitilised probleemid. Nad annavad meile juurde teadmisi ning me ise areneksime siis tohutult. Võibolla nad üldsegi kaitseksid meid universumi ohtude eest. Ise ma arvan küll, et meile halba ei tehtaks ning me peaksime kogu aeg otsima naabreid mujalt universumist. Kes ei riski see šampust ei joo.
Kokkuvõte
Läbi aegade on inimkonda paelunud tähistaevas ning kõik, mis meid ümbritseb, kuidas elu toimib ning mis meid ees ootab. Nüüdseks, kui on leiutatud võimsad teleskoobid, on võimalus päikesesüsteemi oma jalaga avastada ja uurida triljoneid kilomeetreid kaugemal olevaid taevakehi, on see eriti populaarne. Kellegile ei meeldi mõte, et me oleme siin üksi. See oleks justkui täielik raiskamine, kui võtta arvesse universumi suurust. Tõenäoliselt ei suudaks inimkond tervet universumit avastada, rääkimata paralleel universumite võimalusest. Mis meid kõik ees ootab selle avastute retkete käigus. Mida kõike me kohtame või keda kõike me kohtame. Inimesed ongi loodud siia maailma, et täiustada oma teadmisi universumist, avastada nii palju kui võimalik. Mina omalt poolt usun maavälisesse ellu, et kusagil meie läheduses on meiega sarnanevaid eluvorme. Võibolla saame me nendega kontakti ning võime neid oma naabreiks kutsuda, nii nagu kutsume teisi riike oma kõrval naabriteks. Meie oleme oma eksistentsi maailma avarustesse saatnud juba sellest ajast, kui leiutati televiisorid ja raadiolained . Ootame ja vaatame, kas ka mujalt tuleb mingi sõnum siia poole.
Uusimad teadusavastused suurendavad maavälise elu olemasolu võimalikkuse tõenäosust, selletõttu on ka teadlaskond kaldumas kosmose pluralismi idee poole. Pidevalt kerkib uusi projekte, mis peaks parandama senist suurte aukudega otsimist. Tehnika kiire areng võimaldab järjest kiiremalt ja täpsemalt elu märke otsida. Antud suund on elujõulise ja positiivse suhtumisega, kas ja millal tuleb üks suurim uudis inimese ajaloos näitab täiesti teadmatus kauguses tulevik.
Kasutatud kirjandus

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 14 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Forcryingoutloud Õppematerjali autor

Referaat

maaväline elu astronoomia raadiolained referaat

Sarnased õppematerjalid

docx

Kosmose vallutamine

Ligikaudu 550 inimesest, kes on seni kosmosesse sattunud, on aga seal tegelikult surnud vaid kolm. Siit tulenev järgmine eetika küsimus: Kas meil on õigus paluda astronautidel tegeleda sellise kõrge riskiga tegevusega, mis sõna otseses mõttes muudab nende keha vedeliku jaotumise, kehamassi kaotuse ja unetuse osas ning mis kõige hullem, võib nende jaoks fataalselt lõppeda? 3. MAAVÄLISED TSIVILISATSIOONID JA NENDE ELLU SEKKUMINE Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise keeles search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta. Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib, kuid ei pruugi neile tunnustele vastata. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisega sarnase süsinikupõhise

Kategoriseerimata

docx

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool

on kullast. Plaat kannab endaga kaasas erinevaid pilte ja heliteoseid, mis on seotud Maa kultuuri ja eluga. Plaadil on tervitussõnad erinevates keeltes ja avasõnad ÜRO peasekretärilt. Plaadil on ka mõningad põhitõed matemaatikast, füüsikast, keemiast, bioloogiast ja anatoomiast. [1] [2] Joonis NASA Raadiolained ja laserid Raadiolained 1961. aastal loodud organisatsioon SETI (Search For Extra-Terrestrial Intelligence, eesti keeles maavälise intelligentse elu otsing) on tegelenud erinevate kosmosest tulevate raadiosignaalide koondamisega. Püütakse leida mingisuguseid mustreid ja sõnumeid, mida võivad saata meile teised tsivilisatsioonid. Samuti on püütud Maalt saata kosmosesse raadiosignaale. Esimene saadeti teele 1974. aastal, mis koosnes 1679 kahendkoodi märgina esitatud kahemõõtmelisest kujutisest. Nagu Voyagerite kuldplaadiga, saadeti teele erinevaid pilte Maast, põhitõdesid, Päikesesüsteemi

Astronoomia

doc

"Kas kusagil mujal on ka elu?"

Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel. Ka erinevad usundid räägivad maavälisest elust. Näiteks Judaismi pühakiri talmud ütleb, et on vähemalt veel 18 000 teist maad. Küsimusele, kas need on sarnased meie maaga või hoopis hingelised, pole aga vastust. Islami pühakiri koraan

Eesti keel

docx

Maaväline elu

Kõik me oleme näinud filmides tulnukaid, lendavaid taldrikuid, mõistetamatuid inimrööve ja katseid, lugenud raamatutest viljaringidest, UFOdega lähikokkupuudetest ja palju muud ulmelist. Kas kõik see tuleneb inimeste lennukast fantaasiast või on neil reaalne tõepõhi ka all? Varem mütoloogias ja religioonis ei tehtud selgelt jumalatel ja tulnukatel vahet. Selletõttu ei saa me rääkida varajastest uskumustest maavälise elu kohta. Ufo-fenomen jõudis avaliku huvi keskmesse alles 20.sajandil. Praeguseks on välistatud elu leidmine Kuult, Marsilt ja Veenuselt ning on mindud üle kaugemal avakosmosesse. 1960.aastatel hakati tegema tõsiseltvõetavamaid otsimiskatseid. Alguses kasutati uurimuste tähistamiseks lühendit CETI (Communication with Extraterrestrial Intelligence), kuid hiljem nimetati see ümber SETI'ks (Search for Ectraterrestrial

Füüsika

doc

UFO

SETI kuulsus tõusis esimest korda 15. augustil 1977 aastal, kui projektis osalenud vabatahtlik Jerry Ehman täheldas ebatavaliselt tugevat signaali. Aega viitmata vaatas ta kiiresti üle arvutist tulnud väljatrüki ning oskas sealt välja lugeda sõna ,,Wow!". Pole välistatud, et see signaal võis tulla teiselt tsivilisatsioonilt. Kahjuks oli antud signaal ainuke, mida suudeti tuvastada ning desifreerida. Korduvad otsingud positiivseid tulemusi ei andnud. 12 Inimesed on üritanud saata signaale ka ise. 1974. aastal võeti ette sümboolne katse saata teade tähtede kogumisse M13. Signaal oli kodeeritud ning sisaldas mõningat informatsiooni Maa asukohast päikesesüsteemis, numbreid 1-10, inimkonna populatsiooni suurust, inimolendi kuju, DNAs sisalduvate ainete võrrandid ning raadioteleskoobi kontuur

Füüsika

doc

Elu Marsil

Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt. Kivim, milles elektronmikroskoobi abil oletatavate bakterite jäljed avastati, kuulub

Füüsika

149

pdf

Maailmataju holograafia

Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk Jumalasse on viinud tähelepanu teaduse arengust eemale. Seda sellepärast, et inimesed ei areneks ennast hävitavale tasandile. Usk on suures osas nende loodud kuvand, et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas. Inimeste kontakt maavälise tsivilisatsiooniga leiab aset pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis. Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse Jumalat kolmes isikus ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha Poeg ja Püha Vaim Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga. Kuid selline informatsioon kätkeb endas varjatud mõtet. See peegeldab väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas

Teadus

docx

Eksoplaneedid

Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui

Astronoomia

Rohkem sarnaseid